kolmapäev, juuli 23, 2008

Yks v2ike veider tydruk...

Teate, minuga juhtus t2na veider lugu... Lapsi kooli viies olen m2rganud yht perekonda, kahtlustan, et tegemist on akohoolikutega, sest nad on v2ga imeliku olekuga alati & neil on v2ike tytar, nii u 5-7 aastane. Ja see v2ike tydruk millegi p2rast v2ga armastab mind j2litada. Tuleb hommikuti minu juurde ja lihtsalt vaatab mind, seisab ja vaatab. Vahepeal on endal ka kummaline. T2na ta j2lle tuli minu juurde ja vaatas mind sellise n2oga, et pidin shoki saama. Silma sisse j6llitas. "Omad" lapsed mul muidugi tiirlesid ka seal ja siis kui vanem poiss mulle sylla kargas ja kallistama kukkus, kysis v2ike tydruk: " Kas Sa oled nende ema?" . Mina vastu, et ei, ma olen nende nanny ( mis siin tegelikult t2hendab ka vanaemat :D mille peale ma kohe ei tulnud ). V2iksem muidugi kisas, et ma temaga m2ngiks ja hakkasin v2iksemaga tegelema , kui j2rsku see tydruk, ka kohe meie juurde tuli ja yritas meie m2ngu sisse trygida. Ja siis 2kki kysis minult " Kus Sa elad?" U sellise n2oga, et v6tku ma ta nyyd endaga koju kaasa :D Sellised vahejuhtumid panevad mind alati m6tlema iga inimese rollile siin yhiskonnas... Ja ometigi oleme tihti seotud k2tega, sest ei saa mina aidata selle tydruku vanemaid, ega sa ma ka seda v2ikest tydrukut aidata, kui siis ainult olla olemas igal hommikul ja pakkuda seltsi 10 minutiks - kas see teeb tema p2eva t2isv22rtuslikumaks? Ma ei tea, aga ilmselt ta ei ootaks mind igal hommikul, kui ma talle siiralt ei meeldiks. Olgu selle magneti p6hjuseks siis mis iganes...
Yldiselt ma arvan, et mu blogi j22b veidikeseks soiku nyyd, sest lastel algas vaheaeg ja olen koguaeg rakkes. 6htuks surmv2sinud ja loodan, et pidev activity annab tagasi mulle ka mu une. Teisalt kui ma magan, siisma ei kirjuta, mis on kurb..

Ma olen emotsionaalses m6ttes tasakaalust v2ljas & see ei meeldi mulle. Emotsioonid ei k6igu, mu tuju on suht sarnane,aga miski on hakanud mind h2irima( miski vibreerib), ma tunnen, et ei oma nii suurt kontrolli enda yle kui tahaksin. Sellised olukorrad muudavad mind n2rviliseks, sest ma olen t2ielik kontrollfriik - minu tujud, tunded, emotsioonid, k6ik peavad alluma mu m6istusele. Ja kui see enam nii pole, siis tunnen end iseenda vangina... Vb te ytlete, et vang olen ma just siis kui ma yritan k6ike kontrolli all hoida. Ei vastupidi, siis ma tunnen vabadust, sest ma ei pea mingit jaburate probleemidega tegelema. Praegu aga ma pean seda tegema, sest asjad on mu omal syyl k2est 2ra ja nyyd on vaja kiire tegutsemist. Loodan vaid,et mul j2tkub tarkust... Oli aeg kus sarnases olukorras ma ei osanud midagi peale hakata, nyyd ma olen vaimselt tugevam ja peaksin terve nahaga v2lja tulema... iseendaga t66d tehes muidugi.

Kommentaare ei ole: