Väiksem kutt tuli täna minu juurde, võttis mul ümberkaela kinni ja lausus: „Kadri, I love You!“ Ja mina... vaevu hoidsin pisaraid tagasi, sest see kui siiralt ja spontaanselt ta seda tegi... See oli lihtsalt nii südamlik ja armas. Tavaliselt ütlevad lapsed selliseid asju oma emadele ja isadele, heal juhul kuulevad ka vanavanemad neid sõnu, aga kui 3aastane ütleb seda oma nannyle, siis ma võin heldinult öelda, et ju ma teen oma tööd hästi ja kas kellegi eest hoolitsemine ja kellegi armastamist saabki tööks nimetada.
Tegelikult igatsen ma oma väikseid tibutupse ka Eestis, minu 2 väikest ristipoega. Video mis suurem tegi, kus ta ütles, et ootab mind tagasi, oli äärmiselt liigutav. Lapsed oskavad olla armsad ja head ja samas ma imetlen nende otsekohesust – kui Sa juhtumisi oled kehv kokk, siis väikestega tegeledes saad sa tõe otse näkku. Ilmselt siin peitub ka saladus miks ma lastega hästi klapin. Ma olen ise ka suures kestas olev väike laps – otsekohene, kõik mis südamel on, olgu need suured ilusad tunded v torkav sarkasm, see jõuab alati vajalikesse kõrvadesse.
Teine tõeline õnn, mida olen alati rõhutanud on vabadus. Lugesin hiljuti lugu naisest, kes läks puhkusreisile ja unustas lukustada oma kohvri. Diilerid olid sokutanud sinna üle 4 kg marihuaanat Selle ootamatu kaasavara eest sai süütu naine 20a vanglakaristust. See kuidas ta kirjeldas elu kohalikus vanglas, õhuke madrats põrandal, wc-ks lihtne auk kongis, see mõjus lausa tülgastavalt. Imelik, ta ütles, et alles nüüd, saab ta aru kui kuninglik on magada pimedas toas, sest vanglas seda kunagi pole. 15h päevas on nad nagu loomad puuris kinni. Schapella Corby läks üleöö peast halliks, stress on tekitanud mitmeid tervisekahjustusi... Noore inimese elu on rikutud.2004 aastal võeti kohtuotsus vastu, istuda on jäänud veel kõvasti üle 10 aasta. Ma ei taha teada, mis tunne võib olla öösiti seal madratsil ja teada, et sa oled siin, ilma, et sa oleks ise midagi halba plaaninud, sinu ainus patt oli lukustamata kohver. Issand! Ilmselt ei jõuaks end ära needa, selle väike apsaka eest. Ainuüksi ühe rikutud elu pärast laseks kõik narkodiilerid elektritooli panna – aga taas kord, kes vastutab, et sinna ei sattu süütud inimesed!?
Schapella lugu on täies mahus olemas raamatus : „ No More Tomorrows“ by Schapella Corby & Kathryn Bonella.
Kõik meie eludes saab alguse väikestest asjadest, nendest, mida me tihti väärtustada ei oska. Lihtne on mõelda, et mina olen korralik tüdruk, minuga ei juhtu halvad asjad, mina ei lähe kunagi vangi või mina ei saa kunagi suguhaigust – see kõik on kellegi teise elu ja mure. Ei, kellegi teise mure vb saada Sinu suureks mureks. Selle naise lugu oli õppetunniks, ka süütud võivad leida tee põrgusse. Samamoodi tean, et ühe minu tuttava tuttavat rünnati Tallinna ööklubis süstlaga, millel oli kaasas „teade“ – TERETULEMAST meie sekka! Kusjuures hiljem diagnoositigi neiul HIV. Sa võid ju olla süütu( seda sõna otseses mõttes ) , aga elus pole kunagi alati õiglust olnud. Sa võid olla truu oma naisele/mehele, aga tema võib ikka kõrvale panna ja sa maadled mõne jubeda haigusega. Sa võid olla imearmas väike tüdruk, aga su kasuisa vb olla pedofiil ja kasutada ära Sind igal õhtul enne kui kaisukaru kõrval pisarates uinud. Kallid sõbrad, need on kõik lood elust enesest. Ma ei taha teid hirmutada, vaid tahan tuletada meelde, milline õnn on omada head tervist, toetavat perekonda, truud partnerit v kasvõi päikest ja sinist taevast koondnimetusega VABADUS!
Armastan!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar