kolmapäev, juuli 02, 2008

Kas ma olen surnud & taevas?

Ma tunnen ennast vahel p2ris kummaliselt, eriti lugedes smsse sisuga: " Ilma Sinuta pole miski endine" "Sind ei asenda keegi". Mul on t2pselt selline tunne, et olen surnud, istun pilve 22rel ja mu s6brad r22givad, mida nad tunnevad... Ja siis ma taipan, et paljud inimesed ongi surnud juba, kui s6brad alustavad ilusate s6nade v2ljaytlemist. Ja ma m6istan, kui 6nnelik inimene ma olen...

Igap2ev ma kuulen, et mind armastatakse V2GA-V2GA - nagu Liis ytleb... Ja siis me nutame j2lle, et nii raske on kui kallistada ei saa... Ja siis me j2lle meenutame koos l2bielatud aegu...

Vahemaa ja aeg kas kustutavad armastuse (yksk6ik mis laadse ) v6i tugevdab ja l2hendab Teid veelgi. Mina olen oma s6pradega veel l2hedasemaks saanud, kuigi olin seda ka varem...

M6ne inimesega lihtsalt oled nii kokku kasvanud, Janika ja Liis nt. Me oleme niipalju erinevaid aegu yle elanud, nad on n2inud mind igas v6imalikus seisundis ja olekus... Nad on alati mind toetanud ja mulle p6idlaid hoidnud... Yksteist on tohterdatud, yksteist on hurjutatud, palju on andeks antud... Ma tunnen neid inimesi yle 13 aasta ja ometigi on igap2ev midagi 6ppida. Me pole yksteist vangistanud ja me oleme kandnud yksteist sydames ka siis, kui vahemaa v aeg on meid lahutanud...

K6ik unistused, mis meil on olnud...need on t2itunud, k6ik pettumused, need on minema puhutud...

Ma arvan, et yks 6nne saladusi on inimeste armastamine, austamine, v22rtustamine... See on t6elise s6pruse ja armastuse alus...

Paljudele kes aastaks kuhugi minema l2hevad, r22gitakse juba ette, et asjad muutuvad, tagasiminnes ei pruugi suhted s6pradega enam olla samad, sest nad on edasi l2inud... Mina v6in oma s6pru 101% usaldada. Yks n2rune aasta ei riku seda, mis on aastatega yles ehitatud.

Ma ootan seda p2eva kui lennuk tiirutab Tallinna kohal... Sest ma tean, et all ootavad mind ylierilised inimesed :)

Armastan! Sydamest...igavesti!

Kommentaare ei ole: