No tundub, et siiski kuulujutud UK ilmast vastavad m6nes osas t6ele... T2na nt vahetub ilma ilme iga 10 minuti tagant... Sirav p2ike koos hele-helesinise taevaga ja siis kukuvad hallid pilved ette ja prisked pisarad langevad maale. M6nes m6ttes p2ris huvitav j2lgida... Ja kas mitte just nii me ei 6pigi enese tujusid kontrollima. Me ei saa ju langeda masendusse kohe kui ilm on hall ja suurest r66must hypata kui p2ike j2lle v2lja ilmub. Me peame kandma oma meeleolu enda sees, loodetavasti on siiski r66mu rohkem - seda r66mu, mida ymbritsev meilt r66vida ei saa. S6ltumatus k6igest ja k6igist see on v6it!
Olen ise olnud eilsest 6htust saadik veidras tujus, mitte 6nnetu, vaid kuidagi v2ga m6tlik - lausa veider on olla, sest yldiselt olen ma koguaeg joovastavalt r66mus... Aga hea on vahel lihtsalt olla ilma eriliste emotsioonideta, kogu vaim ja keha puhkab.
Ei no nalja saab mul siin ka endiselt, eile nt hakkas perepoeg mingeid roppluuletusi s66gi lauas lugema, mis alasid s6nadega " Isa ja Kadri olid autos, neil riideid polnud..." Ma ei saanud algul aru mida ta r22gib, et see nagu mingi kohalik pulaluuletus on, ma vaatasin vaid hirmunult pereema suunas ... Pereisa hakkas muidugi naerma...Ma ytlesin ainult, et 2kki kasutad oma fantaasiates emmet :D
Teine naljakas sein oli n2dala sees, kui nosisin omas toas juustpulka. Kuna lastel tuli uneaeg ja nad tulid mulle tuppa head66dmusi andma peitsin oma juustukad voodi alla. V2iksem astus tuppa sisse ja laskus k6huli ( v2ga kummaline k2itumine ) ja hakkas yle maja kisama: " Ma tahan juustupulka!" Mul oli u , et ksssss! Homme saad, lase k2hku jalga nyyd. Aga see muudkui l6ugas...mille peale pereema minu tuppa tuli ja kysis, et mida Sa tahad...Ja kutt muidugi n2itas minu lao emale ette...ISSAND KUI PIINLIK! Ema muidugi ytles, et sul on uneaeg ja magamistoas ei tohi syya ( huvitav kas vihje mulle :S ) ja vedas kuti minema...See muidugi karjus veel teisel korrusel ka kogu k6rist... Selliseid naljakaid ja piinlikke pisiasju ikka juhtub minul pidevalt :)
Endiselt on mul suur igatsus oma s6prade j2rele ja see n2ib aina kasvavat... Kuigi yritan end m6tetega mujale viia... Aga m6nes m6ttes annab see siiski tundma, ma olen harjunud saama palju kallistusi ja pidevalt kohvidel k2ima. Kohe on tunda, et suur osa minu elust on puudus... Kuigi ma pooldan m6tet, et elus peab ka ise suutma hakkama saada. Arvan, et olen saanud ka, lihtsalt see sotsiaalne osa. Minu jaoks on ikkagi s6brad need, kellega ma olen kokku kasvanud ja neid inimesi ei saa iialgi asendada head tuttavad, kellega ma vb siin suhtlen.
Vihma ja p2ikest Teile k6igile, et hing kasvaks ja iialgi ei n2rbuks! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar