Tunne

Mind vaevab t2na j2ll see kummaline tunne... Sisemine 2revus - miski pole korrast 2ra & miskit joovastvalt erilist pole ka oodata aga midagi siiski justkui oleks muutumas v6i juhtumas...

Seda tunnet olen hakkanud eristama just UK-s olles... Keskendumisv6ime on 0, miski ei paku otseselt rahuldust, isegi mitte muusika, sest pole nagu midagi mida kuulata tahaks... On suur tyhjus & vaikus - vaikus enne tormi, nagu mina seda kutsun...

Ma olen 6ppinud ennast, enda emotsioone ja endaga juhtuvat ette tundma & analyysima. Ilmselt iga naine teab, et enne p2evi v nende ajal on nad tujukad, samamoodi on v6imalik hakata jlgima mis juhtub meiega nt t2iskuu ajal. Naised & nende tsykkel on yldse imelik tema... Meestele j22b see ilmelt t2esti arusaamatuks. M2letan yht juhtumit, kui olin oma eksi pool ja praadisin parasjagu verik2kki. 2kitselt ilmus ta k66ki ja pistis targutama minu praadimisstiili kallal. Puhkesin nutma ja l2ksn k66gist minema. Vane v2ike Kadri v6ttis maru isiklikult ja
arvas, et ta mees peab teda isegi k2kipraadimisel lootusetuks. T2pselt nii ma tookord tundsin. Muidugi olid mul just p2evad. Ja siin ongi tarkustera meestele, kes elava oma naistega koos. Me v6ime ju tunduda vahel debiilsed, fuurialikud v 22rmiselt melanhoolsed, aga see pole meie enda teha, loodus on meid sellisteks loonud. Selle asemel, et n2gu t2is s6imata, tuleb meid ilusti kallistada ja 6elda " Oh Sa V2ike Tujukas Naisolevus, Sa kyll ajad mu hulluks, aga sellegi poolest ma armastan Sind!" Haah!

T2iskuust 2rme parem r22gime, ilmselt muutun ma hundiks vms, sest alati
ki ma n2rviliselt ringi k[nnin ja tunnen, et mind on justkui 2revush2ired tabanud, v6in kindel olla, et kardinad eest t6mmates n2en kollast juustukera aknasse vahtimas.

Samamoodi on minu praeguse tundega, ma lihtsalt tean, et midagi on juhtumas, sest ma olen nii vaikust t2is... Justkui suur k6rv, kes ootab t2htsat uudist... Sellistel hetkedel vaikib isegi mu eluarmastus - muusika.

Me naised oleme yldse imelikud inimesed, mina igatahes tunnen kyll ennast vahel imeliku inimesena, nt kui ma ostan endale 2 korda j2rjest samasuguse kontsa & tegumoega kingi... Isegi mu mehed pole nii sarnased, kui mu kinga ja papukogud... Mustad kingad, valged papud... Ja kui palju me hakkame aastatega sarnanema oma emadega... Pesufriigist ema eeskujul ei m66du ka mina enam yhestki pesupoest ostmata paari stringe v6i ei astu ma m66da heast raamatupoet, ostmata m6nd huvitavat psyhholoogilist teost. Kas ma hakkan vanaks j22ma? Kas mu maitse hakkab paika loksuma, kas minust hakkab kujunema kindla maitse ja hajumusega naisolevus? Ma tunnen ennast aina rohkem mugavalt kindlate inimeste seltskonnas, minus hakkab t2rkama kalju, mis aina tugevneb ja toetab mind seest ja v2ljast...

Oma naiselikele tujudele vaatamata, hakkam ma tundma soovi hetkeks seiskuda... Ja ollagi pysiv & tasakaalukas, ostagi oma lemmikkingi & armastadagi just neid, keda ma armastan...

sest see on just see, mida hetkel vajan... see on yks eluetappidest...