Kogu t6de p2evavalgele!

Ma tahaksin tänase sissekande pühendada kahele noormehele : Mait Pihlapuule ja Timo Tammele, sest nemad on olnud selle blogipidamise innustavaks jõuks. Inimesed keda ma olen nägupidi aastaid teadnud, aga kelle tõeliselt suured ja avatud südamed olen alles suhteliselt hiljuti enese jaoks avastanud. Kui Timo ütleb, et : „Tead Kadri, ma pole 5 päeva Su blogi lugenud, lähen teen tassi kohvi ja süvenen.“ Mõtlen mina, et niikaua kui kasvõi üks inimene seda loeb ja kasulikuks lugemiseks peab, on asjal tõesti mõtet. Ja kui Mait tuleb ja ütleb, et:“ Kadri, sa kirjuta alati sellest, mida sa õigeks pead, siis on asjal tõesti jumet“, siis see innustab mind veelgi enam olema aus ja avatud, kartmata seda, mida inimesed minust mõtlevad. Vahel on mul hirm, et äkki mõni loeb ja mõtleb, et olen mingi täielik debiilik, aga siis ma saan aru kui rumal ma olen, esiteks ma ei peagi kõigile meeldima, teiseks kõigil ei peagi olema minuga sarnased arusaamad, kolmandaks paljud mõtlevad, otsivad ja usuvad sama mida mina, aga nemad veel ehk ei julge neid asju tunnistada ja üldse elus peab olema teatud määral pohhuist. Ilmselt kes mind v minu kirjutisi ei salli, ei loegi neid ju, nii, et mida ma põen. Arvatavasti tundun ma paljudele ka väga vastuolulisena, üks osa on minust väga konservatiivne, tagasihoidlik, armastust propageeriv, vaimset kirjandust lugev ja teine pool lajatab ülbel ja ennasttäis moel näkku kuidas inimesed voodis käituma peavad ja millised mehed on ikka täielikud tossikesed ja siis veel tagatipuks sõiman oma blogis inimesi, kes mulle närvidele käivad :D Aga just selline ma olengi ja ilmselt olen ma sellega aja jooksul leppinud, olen end omaks võtnud ja eeldanud, et seda teevad teisedki. Paljud seda ei suuda, sest kontrast minu vabameelsuse ja konservatiivsuse vahel on liiga tugev. Tõsi ta on, mina olengi see tüdruk, kes vb mehe viia oma riivatuid nippe kasutades 7nda taeva pilvepiirile, olles kõige nurjatum naisolevus ja siis viimasel minutil öelda :“ Taevas on siin, mina olen Ingel ja jään siia nüüd lendlema, sina unista oma räpaseid asju edasi ja kuku otse põrgusse tagasi!“ Oi ma olen õel, ma tean (6) Aga ma ju hoiatasin, et olen hea tüdruk... Aga isegi head tüdrukud armastavad tikkudega mängida – nii lihtne see ongi. Nagu kunagi üks mees ütles, et ta teab, et on minu silmis heal positsioonil ja kuigi tal endal huvi pole, armastab ta mind provotseerida.(see pole tsitaat, aga kokkuvõtvalt oli mõte selline) Ilmselgelt ta naudib mängu. Asja juures on kõige hullem see, et ka mina olen elupõline mängur, tema tahab näha kui kaugele ta mind suudab viia ja mina omakorda näha kui kaugele ulatuvad minu piirid. Mulle meeldivad mängud, kus reegleid pole, kus kõrvetada saamis oht on käega katsutav, kus sind võidakse täielikult põrmuks teha. Alateadlikult otsin elus selliseid olukordi. Kasvatan paksunahka, õpin ohjama emotsioone, karastan vaimu... Kui suhted poleks mängulised, siis poleks mängijaid ja erinevaid suhteid ei eksisteerikski. Paljud mehed pole arusaanud, miks ma ei viitsi nendega suhelda, veavad teised komme ja lilli ja mina naeratan viisakalt ja ütlen, et: „ Kindlasti saavad meist hea sõbrad“. Ja siis nad halavad ja kurdavad, kuidas nad on eluaeg kõike naiste heaks teinud ja ikka on nad üksikud. Blaa-blaa. Ma ütlen Teile, mida naised tahavad! Mängida!!!! Kui puudub risk kaotada ja kõik on liiga kergelt kätte kukkuv siis meid ei huvita , need mehed on igavad...Okey, minul oli suhe, kus ma lõpuks lille ja kommikoormatele allusin ja mõtlesin, et Oi mees ikka nii armastab, sellist ongi mulle vaja. Aga kuna mina ei pidanud üldse pingutama, siis mul oli lõpuks suht ükskõik, nägin lihtsalt head inimest enda ees, aga see polnud kirg.

Me võtsime 3 kuud tagasi kassipoja. Ja pereema ütles lastele, et kui te temaga mängite, siis laske tal vahepeal see sulgedega kepp kätte saada, sest muidu ta loobub mängimast. Ma olen seda meelt, et naised on tõelised kassid, nad tahavad pidada hiirejahti, neile meeldib kui näriline eest jookseb, aga sama moodi meeldib neile hiireliha lõhn, mida lähemal see väike hall tegelane on seda rohkem kasvab isu. Kui aga hiireke on liiga kiire, siis naised on laisad, nad ei viitsi igavesti ka ühe närilise järel joosta, siis nad võtavad lihtsalt mõne paksu aeglase roti, selle, kes sisaldab küll rohkelt liha, aga kelle püüdmise juures puudus kirg ja mäng ja nii nad söövadki ainult pool ja jätavad siis korjuse tänavale lehkama.
Nii, et kallid mehed, kui te tahate naist v lihtsalt mängida tõeliselt põnevat mängu, siis laske tal tunda lõhna, laske tal hulluda, siis virutage talle sabaga vastu nina, et ta vihaseks saaks, siis jookske minema, laske tal järel joosta, et ta tahaks Teid veel rohkem ja lõpuks kaduge kas urgu ( kui huvi ikkagi pole ) v nautige neid teravaid hambaid... kirglikud hammustused – need võivad päris erutavad olla ;)

2h vahet...

Nurjatust Kadrist saab hea Kadri, kes kirjutab nõnda:


Praegu on südaöö ja ma tunnen, et mul on veel palju öelda. Ma tunnen tõelist vabanemist. Ma olen otsustanud tõe kasuks. Ainus, keda ma siin elus kardan on Jumal ise ja just see teadmine innustab mind kirjutama ja rääkima asjadest nii nagu need on, sest Jumal teab nagunii tõde, ta teab minu patte, ta näeb minu unistusi ja sügavaid südame soove. Jumalale ei sa valetada, miks peaks ma siis oma teadmisi ja kogetut varjama inimeste eest. Ma ei karda inimesi, ma ei karda nende halvakspanu, sest see on nende vaba tahe mind hukka mõista. Ma tean, et need, keda mina südamest armastan, ei hinda mind iial minu tegude või väljaütlemiste pärast. Ma tunnen end vabana, sest ma võin ilma hirmuta öelda ja tunnistada asju, ma võin öelda enne, kui on hilja, olen vaba saladuste koormast ja teadmisest, et minu surmapäeval jääb liiga palju õhku rippuma, olen vaba, sest mind ei kohuta inimeste kitsarinnalisus, ma olen vaba, sest ma võin tunnistada Jumalale kõike, ilma, et ta mind hukka mõistaks, Tema pole karistaja, kõik mis me enesele kaela oleme tõmmanud, on olnud meie endi valik.

On inimesi, kes eelistaks mind näha vaikivana, on inimesi, kes ilmselt põgenevad, sest ma olen liiga avatud... Jah, ma tean UK on mind muutunud avameelseks, sest siin on seda kõik ja vb teiseks põhjuseks on fakt, et mida iganes ma välja ütlen, ma ei pea pärast kellelegi otsa vaatama.

Vaikimine pole alati kuld, kui välja öeldu on tõde, siis see maksab rohkem kui väärismetall. On Teile keegi kunagi armastust avaldanud ja olete te mõelnud, et päris armas oleks öelda :“Mina Sind ka!“, aga sõnad kaovad kurku ära. Asi on lihtsalt selles, et siiras inimene ei valeta ka siis, kui see oleks ilus tegu teha. Tõde on see, mida me peaksime elus otsima. Ma näen enda ümber inimesi, kes vahetavad partnerit iga 3 kuu tagant ja siis nad jälle hõiskavad, et kui palju nad armastavad. Ja minu meelest on see jälk, sest ma näen sooja auru, mitte tõelist armastust nende sõnade taga. Suur armastuse puudus on Teid õpetanud valetama, te tahate kuulda, et olete armastatud, et olete imetlusväärne ja selle tagajärjel hooplete valega, et välja pressida seda, mis Teie ego toidaks. Miks me ei julge kunagi avaldada armastust neile, kelle puhul me teame, et sealt samalaadset vastust ei tule? Sest me kardame, hirm olla tagasilükatud on tapnud tänapäeva siira tõe armastusest. Kõik otsivad vastuarmastust, aga tõeline and on anda ilma midagi vastu saamata... Olgu teie armastus siiras! Kandku see endas tõelist austust ja imetlust teise inimese vastu, olgu see südamest tulev soov, et Tal läheks kõik hästi ja et ta oleks õnnelik, olgu see siiras rõõm Teie igapäevaseks õhuks, olgu Teie armastatav teie kolleeg, kooliaegne pinginaaber, naaber v parim sõber, nautige seda, et ta on täna olemas, et ta teeb Teid õnnelikuks, isegi siis kui ta vb ei armasta(vähemalt sel moel, kuidas Teie ehk loodate) – see on igal juhul parem, kui võlts egotoitev „ Ma armastan Sind“. Ja kui Sa tunned seda tunnet ja see ei mahu Sinu sisse enam ära, siis too tõde päevavalgele – ütle välja! Ja kui Sina oled see, kellele seda öeldakse ja Sa ei tunne seda sama tunnet, siis ole lihtsalt mõistev, lase teisel tunda, sest tema armastus ei tekita Sulle kohustusi. Lihtsalt ela selles armus, kus keegi Sind siiralt ja südamest armastab – ka see on kogemus. Kui keegi on Sulle seda öelnud, siis ju oled Sa seda väärt. Tegelikult viimased paar lauset on inspireeritud minu endaga 6-7a tagasi juhtunud loost, kus minu katus t2ielikult 2ra s6itis. Leian senini, et vastaspool k2itus v22ralt. Kui Sa oled oma tunnetega t2iesti pahuksis ( Jumal ise & k]ik mu s6brad teavad, et see oli minu jaoks t6eline v6itlus ) ja sa kaotad samal ajal oma parima s6bra, siis see oli r2nk ja selle asemel, et minema k6ndida ja VAIKIDA, oleks pidanud pyydma j22da rahulikuks ja pigem proovima aidata. Ilmselt see inimene arvas, et mul on lihtsam, kui suhtlemine katkestada, aga see polnud nii, see m6jus mulle veel suurema traumana. See oli mulle v2ga valus 6ppetund elult ja sp ma ytlengi, et need, kes teid siiralt armastavad, ei oota midagi vastu... Ma ei saa garanteerida, et neil pole hinges lootusekiirt, aga nad ei pane teile pahaks seda, kui sydant sundida ei saa. 2rge jalutage lihtsalt minema, lootuses, et see m66dub, teie elu vb muutuda kergemaks, aga teise oma ilmselt mitte. Ainus vabandus mis siin loos v6ib olla, on, et 16a tunded v6ivad olla t6eliselt ahistavad ja l2mmatavad... Yks osa saab minust aru, teine pool, aga ei andesta seda olukorraga mitte tegelemist ilmselt kunagi... Kyll oli lihtne lihtsalt haituda, aga minul olid j2rgnevad aastad t2ielik p6rgu...