Mulle ikka aeg-ajalt potsatab postkasti kirju küsimusega, et kuidas Sa jaksad nii positiivne olla või kuidas see mõtete muutmine ikkagi käib.
Kui te loete minu varsemaid postitusi, siis te saate ise ka aru, et elu pole olnud ainult lust ja lillepidu ja on minulgi olnud hetki, kus depressioon pole mingi võõras nähtus.
Ma olen oma loomuselt väga keevavereline ja emotsionaalne inimene. Mõnda asja ei saa muuta, aga sellega saab kohaneda. Kui ma meenutan aegu, kus ma olin alla 20ne aastane, siis näiteks suhete puhul ma olen endiselt väga kirglik inimene, kes leigeid tundeid ei tunnista ja kui on armastus, siis peavad sädemed lendama. See pole muutunud, aga muutunud on minu oskus oma energiat suunata. Ma ei kontrolli oma emotsioone, ma ei suru neid alla. Kui mul on valus, siis on mul valus, ma ei saa minna arsti juurde ja paluda südamevalu eemaldada, aga mul on siiki teatud valikud. Ma saan suunata kuidas ma mõtlen, mida ma mõtlen ja loomulikult on mul valik oma tegude osas.
Ma olen oma elus läbi käinud väga erinevaid emotsionaalseid karusselle. Ja mingil põhjusel just tervise ja suhetejamad kippusid korduma ja olema väga sarnase stsenaariumiga. Tegelikult on see väga selge viide sellele, et me ei taha mingist olulist õppetundi omandada. Iga korraga saad nagu natuke targemaks ja juba nagu lahendad olukorra päris adekvaatselt, aga ikkagi pole veel päris see või päris nii nagu peaks. Ja tegelikult on see nii loomulik ja keegi ei saa ju meile öelda, kui kiiresti me peaks arenema või asjadest hakkama aru saama. Iga inimene ja iga teadmine tuleb Sinuni just siis, kui selleks on õige aeg.
Näite suhete osas olin ma varajases nooruses hästi domineeriv. Siis ma sain aru, et nii ei tööta, järgmine kord surusin end alla, siis istuti päris pähe. Ja niimoodi otsidki seda tasakaalu, et kuidas ennast kehtestada ja samas olla piisavalt avatud kompromissidele. Tundub nagu jube lihtne oleks, aga see ei ole lihtne. Eriti kui oma loomuselt, oled Sa ka pigem liidri, kui alluva tüüpi. Kuna ma olen ise tugev isiksus, siis ma alati otsin enda kõrvale tõelist püksikandjat, autoriteeti. Aga samas kaks kõva kivi nüüd mingit erilist jahu ei jahvata. Ma küsin tihti endalt, et kas nurkade lihvimine peabki olema nii valuline või ujun ma vastuvoolu? Aga ma ei taha ju nõrka partnerit ja ma ei taha ka ennast alla suruda. Kus on siis lahendus? Kas minu tahtmised on vastuolulised? See on see tõde, mida ma olen aastaid otsinud, parasjagu on kogemust, aga pähklit läbi pole purenud.
Aga olles nendes heitlustes iseendaga ja otsides vastuseid, mida polegi tihti nii kerge leida, siis on midagi, mis mind ehk nii mõnestki eristab – see on see mõttemuster, et läheb kaua läheb, aga ma tean, et kõik lõppeb minu jaoks positiivses võtmes. Ju on mulle seda teekonda vaja. Võib-olla ma ei oska märke lugeda ja tõde on siin samas nina all. Mul ei ole probleemi tunnistada, et olen vahel nõrk või, et ma polegi maailma kõige targem inimene. Ja ma usun, et neid kahte asja tehes anname võimaluse lahendustel meie ellu tulla. Vastused ei pruugi tulla täna või homme, aga nad tulemata ka ei jää.
Viimastel aastatel on minu elu läinud selles osas päris müstiliseks, et kui ma olen omadega ummikus, siis ma võtan 15 minutit ja palvetan. Ma sõnastan lahti probleemi ja palun oma Allikalt lahendust, märki, vihjet vms. Tavaliselt kulub pool tundi v päev ja minu puhul väga tihti kõnetab mind mõni kirjakoht raamatust. See on päris awsome tunne, kui Sul on mingi jama ja Sa lööd suvalise raamatu lahti ja seal on terve lõik või lausa lehekülg, kus on otse öeldud, midagi, mida Sul just väga vaja oli.
Siit tulebki vastus küsimusele, kuidas ma suudan nii positiivne olla. Väga lihtne, ma alati usun, et kõik laheneb mulle parimal viisil. Ma usun, et lahendised on olemas ja jõuavad minuni. Ma usun, et info, mida ma vajan, saab minuni juhitud. Ole ainult tark ja hoia silmad/kõrvad lahti.
Kas Teie elus on olnud hetki, kus te palute kellelgi oma elust lahkuda, üritate teda oma peast või südamest välja saada või proovite ise minema kõndida? Ma teen seda väga tihti. Nimetaks ennast lausa põgenikuks. See juhtub just siis, kui ma omadega nii kinni jooksen, et tundub nagu õhk saab otsa. Ja just siis, kui te olete seda teinud, juhtub midagi, mida saab nimetada lausa saatuse irooniaks. Teist mitte sõltuvatel põhjustel jooksevad teie elud ikka kokku ja teed ristuvad, isegi kui olete mõlemad alla andnud, loobunud ja head teed soovinud. See on saatus. Ja need situatsioonid ei juhtu asjata. Neid märke tuleb osata lugeda ja mõista. Kui Teil ei lubata veel teineteise eludest lahkuda, siis järelikult on midagi veel õppida või kogeda, midagi on Teid ees ootamas. Võib-olla veel tuliseid vaidlusi, mis aitaks Teil eneses selgusele jõuda, võib-olla veel pisaraid, mis õpetavad Teid valusal toonil, võib-olla on see armastus ise, millele te kergekäeliselt käega tahtsite lüüa. Saatuse vastu ei saa... Usu lihtsalt, et kõik laheneb Sulle parimal viisil ja võta vastu kõik, mis Sinu ellu saadetakse. Nende asjade, inimeste ja olukordade vajadust ja tähtsust võid Sa mõista alles aastate pärast.
Kui on pisarad, kui on valu, kui on segadus või mõistmatus, siis pööra see positiivseks. Kui Sa oled emotsionaalne, nagu mina, siis võta paber ja kirjuta või tee muusikat või suuna see energia sporti. Kui Sul on emotsionaalselt rasked ajad, nagu minul on olnud, siis võta kõiki kogemusi, kui väärtuslikke õppetunde. Kui Sa pead silmitsi seisma füüsilise valuga, siis olgu see võimalus õppida silmisti seisma oma hirmudega – kõik mis ei tapa, teeb tugevaks. Kui Su elus pole seda õiget inimest, siis ära torma kohe kassi võtma või lange depressiooni, veel pole lihtsalt Sinu aeg, investeeri see aeg iseendasse ja saa paremaks, targemaks ja tublimaks inimeseks, et ühel päeval olla veel fantastilisem kaaslane. Kui keegi Sinusse ei usu, siis võta seda kui motivatsiooni allikat ja tõesta neile vastupidist. Kui Su elus on ebameeldiv inimene, siis olgu see väljakutse, kuidas olla tasakaalukam, säilitada rahu, lahendada konflikti situatsiooni ja arendada tolerantsust.
Pööra positiivseks! Ära karda oma olemust ja loomust, ära keskendu negatiivsele, ära uju vastuvoolu ja pea alati meeles KÕIK LAHENEB SULLE PARIMAL VIISIL!
1 kommentaar:
Täpselt minu mõtted ja usk!!! Ja just nendele mul ilmselt kinnitust saada tarvis oligi, et Su blogisse just nüüd ja praegu sattusin, kui hinges segadus ja ebakindlus jälle pead tõstmas olid. Aitäh Sulle ja 'Papile ülevalt' inimesi ja hingi ühendamast :)
Postita kommentaar