Ma ärkasin! Halleluujah, ma ärkasin!

WoW, WoW, WoW, life is amazing!!!!


Ma olen oma suhetega päris palju näguripäevi näinud. Olen saanud sõimata, mind on hukka mõistetud, mulle on korrutatud umbes 150 korda, et Sa oled liiga pirtsakas, lase latti alla jne. Ja siis ongi olnud fookuses  minu suhted, kus ma saan alati märkimisväärse õppetunni ja kogemuse, aga seda õiget asja ikka ei ole. Ja ometigi tulevad minu juurde kümned inimesed ja ütlevad, et ma olen neil aidanud oma suhted korda saada või näidanud neile nende suhet täiesti uuest aspektist.

Ja ma küsisin endalt koguaeg, et miks on nii, et ma oskan elada teiste inimeste kingades, aga mu enda kingad hõõruvad alati villid kandadele? Ja täna ma juhtusin kuulama intervjuud Tiina Tiitusega ja mul pole tükk aega olnud tunnet, et ka selles küsimuses jõuaks ometigi õige informatsioon minuni. Mis on märk, et ma polnud valmis seda vastu võtma. Ma olen kohanud inimesi, kes vastavad kõigile minu ebanormaalsetele kriteeriumitele, näinud inimesi, kellega mul on täpselt selline keemia nagu ma alati olen unistanud ja ometigi need asjad ei klappinud, aga miks siis ometi? Tiina ütles selles intervjuus väga õieti, et kõige karmimalt kohtleme me elus neid, kes on meile kõige olulisemad. Me ei oska tingimusteta armastada. Me räägime sellest, aga me ei oska seda praktiseerida. See on täpselt see koht, millega ma olen oma elus vastuolu tekitanud – ma olen teadnud, et armastus on tungimusteta, ometigi ma pidevalt sean tingimusi. Ma olen seda terve oma elu teinud. Sa pead olema selline, selline ja selline ka veel, et ma ikka Sind armastaksin. Ma võin seista kõige täislikuma inimolendi ees, minu südames võib olla kõige kirkam tunne, aga oma totakate tingimustega rikun ma asja ära. Totaalselt! 

Samas aitas Tiina leida kinnitust sellele, et ei pea ega tasugi olla kellegagi koos, sest ühiskond seda eeldab või Sind täidab hirm üksinduse eest. Seda ma olen alati järginud ja sellesse teooriasse alati uskunud. Minu arust oli kuldne tsitaat temalt, et: ”Ei ole olemas õnnelikku suhet, on olemas õnnelikud inimesed.” Jumala eest, see on ju tõepoolest nii. Kui kohtuvad kaks inimest, kes on iseennast leidnud, on õnnelikud ja eluga rahul, siis mis probleeme neil saakski olla? Õnnetu suhe saabki alguse sellest, et Sa tõmbad ligi seda, mis Sa ise oled. See partner Sinu õnnetus suhtes on Sinu enese peegelpilt. Tiina mainis ka seda, et suhtes olles, hakkad Sa väga hästi aru saama, kes Sa tegelikult oled. Ja kui ma nüüd mõtlen oma lörri läinud suhetele, siis täpselt nii ongi olnud, ma olen tabanud ära, kes ma olen, mis ma olen, mis mind häirib ja see on leidnud kiire lõpu. Mitte sellepärast, et teine on halb inimene, vaid sellepärast, et ma ise olen veel olnud jännis oma sisemise minaga, minu sees on olnud lahendamata konfliktid ja pooleli olevad eneseotsingud. Samuti õpime me ajaga enda vastu ausad olema. Me ei pea kulutama aastaid, et mõista, kui miski meid õnnelikuks ei tee,  vaid me tunnistame tõtt ja lahkume õigel ajal.


See intervjuu oli vajalik mulle, et näeksin oma vigu ja oma komistuskive ja teisalt ka selle jaoks, et saaksin kinnitust oma sõnadele. Ma olen rääkinud palju õnnetutest abieludest. Tiina on täpselt sama meelt minuga, et mis tunne on lastel, kui nad suureks saavad ja taipavad, et vanemad on nende pärast elanud aastakümneid mingis mitte töötavad koosluses, kus armastus on ammu otsa saanud. Kõik probleemid lahenevad, kui me oleme enda ja üksteisega ausad. Tiina tõi ka näite, et inimesed käivad terapeutide juures, tantras jne, aga tegelikult on kaugele näha, et naine lihtsalt ei taha selle mehega suhtes olla. See on päris karm teema, ka mina olen selle läbinud. See on see koht, kus tõesti tuleb olla nii aus endaga, kui veel olla saab – kas ma tahan olla selle inimesega koos, kas ma ikka armastan teda, kas ma tunnen, et see on see, mida ma olen oodanud? Ja seejärel see kõige raskem osa, ausus teineteisega. 


Üks parimaid tsitaate kogu sellest intervjuust, mis kattub 100% minu viimase aja arusaamadega oli (ja ma varem absoluutselt nii ei mõelnud, see on kuidagi tulnud kogemuse ja mingile teadvusetasemele jõudmisega) – “Paljudel on koosolemise kestvusvõistlused, et ei tea mis pulmadeni peab koos vastu pidama” KULD! Kohutav tunnistada, aga ka mina mõtlesin  20 aastaselt, et võtan ühe mehe ja ma PEAN või NORMAALNE oleks temaga terve oma elu koos elada. Kuidas ma saan endale selliseid tingimusi seada, kuidas ma saan armastusele ajalimiite seada? Me muutume koguaeg, meie elus on erinevad etapid, me areneme, see on OK, tunda, et mingil hetkel võib see õnn sellisel kujul otsa saada. Nagu Tiina ütles: ”Ka üürike õnnehetk on väga palju väärt.” God bless You, Tiina!

Ja mida edasi see intervjuu kulges, seda enam mul tundus, nagu Jumal oleks ise saatnud “saadetise”. Ma olen rääkinud aastaid, kuidas mind häirib see ühiskonna poolt peale surutud teema, et mehe võrgutamiseks ja saamiseks tuleb mingeid taktikaid kasutada. See tundus mulle alati nii labane, miks ma pean hoidma end tagasi või olema ebaaus või kasutama mingeid trikke, et saada osa armastusest, mille õigus mulle sünnipäraselt kuulub. Ma olen alati unistanud, et kui ma leian selle õige inimese, siis ma lihtsalt tean ja tema lihtsalt teab ja sinna juurde ei pea kuuluma mingi haiglane komejant, kes keda taga ajab ja ma nüüd olen nii raskelt kätte saadav ja Sa tule nüüd püüa mind ja ma nüüd tõmbun veidi emmale ja siis eemaldu  sina ja siis kui sõnum tuleb, siis ma 3 päeva teen nägu, et ma olen nii hõivatud. Lõpuks ometi üks inimene, kes ütleb välja, et see on lihtsalt nõme! 

Mis ma oskan öelda, elu viib Teid kokku õigete inimestega, juhatab Teid õige infoni, laotab Teie ette vastused ja annab kätte märgid, mida järgides jõuate jälle edasi. See tänane avastus oli lihtsalt see, mida olin oodanud ja mida olin lõpuks valmis vastu võtma. Nii nagu mina aitan mõnel inimesel tõeni jõuda, aitas Tiina seda täna teha minul. Aitäh!

Taeva manna, te ei kujuta ette, kui avardav see tänane pärastlõuna oli. Mulle jõudis kohale, kui rumal ma olen olnud, kui pime ma olen olnud, kuidas armastus on kaarikuga mulle ukse ette sõitnud, kirikukellad on helisenud ja  ma olen nagu porilane köögipõrandal lebanud , justkui oleks piitsaga mind 3 korda pekstud  ja ma ikka pole aru saanud, et SEE ON SIIN! Ta on siin! Ta on kohal. Ja ma olen seda väärt, dämit, ma olen seda väärt! Ma otsin vabandusi, loon tingimusi, käin silmad kinni ja luban oma Egol end juhtida ja siis ma küsin süüdimatult – miks asjad ei tööta? Ma olen käinud ja otsinud ja oodanud ja tundnud ära alati, kui asi on vale, ma olen öelnud universumile, mis ma tahan, andnud selgeid signaale, aga oh rumaluste tippu, kui saadetis kohale tuli, siis ma küsisin, et miks kinkepaber valet värvi on ja kas on ikka kindel, et see mulle saadeti, äkki peaks mõne müüri ehitma ja mõned pisarad valama,  äkki muidu polegi PÄRIS? Täitsa idioot! 

“Kui Sa ei suuda tingimusteta armastada, siis tuleb see inimene vabaks lasta” – Tiina Tiitus 

Armastada võid Sa kõiki – oma sõpru, oma lapse ema, oma naabrinaist, küsimus on hoopis selles, kas Sa oled õnnelik? Armastada tulebki kõiki, see on meie vaimne väljakutse. Aga kui me räägime kooselust, siis tuleb küsida, kas ma olen õnnelik? Kurat, kui hea lähenemine. Mina just mõtlen ka vahel, et ma armastan paljusid inimesi, aga jah, see õnnetunne...see, et inimene paneb Sind särama.

Mul kohe meenus üks emotsioon, mida ma hiljuti kogesin. Helistas mulle üks inimene ja kohe kui ma toru ära panin, siis ma ei suutnud end tagasi hoida, keset  toidupoodi ma naeratlesin nagu hullumeelne. Nalja keegi ei visanud, ega armastust ei avaldanud. Lihtsalt minust voolas läbi rõõm, siiras rõõm. Ja läks paar päeva mööda ja jälle mu telefon helises, lõualuud kiskusid juba enne krampi, kui olin vastata suutnud, peopesad olid täiesti higised. Minu kõrval istunud inimene küsis, et.”Kuule, Sa oled väga erutunud v?” Mind tabas eriskummaline erutus ja me ei rääkinud mitte millestki erutavast. Ja kui ma sellele nüüd mõtlen, siis ma tunnen, et I want more! This person can make me feel good without doing anything special, he just is and I fucking love that! . 

Kõik minu suhted on seisnenud selles, et ma olen tahtnud kedagi ümberkasvatada või päästa. See on korralik peaga vastu seina jooksmine. Armastada tuleb! Armastus tuleb ära tunda. Ma lihtsalt tahaks selle päeva lõpuks hüüda: HALLELUUJAH!