Kas te olete vahel oma s66ki 2ra visates m6elnud, et on inimesi, kes n2lgivad, kas olete haiglavoodis lebades m6elnud, et on inimesi, kes surevad, sest neil pole v6imalust ravimeid hankida. Kas olete vahel m6elnud mis tunne on, kui Teie vanemad oleksid surnud ja Teil poleks enam kedagi... Kas olete m6elnud mis tunne on v6idelda v2higa v mis tunne on kui keegi peaksab sind siniseks ja sa oled v2ike ja abitu? Kui palju Teie m6tlete sellele mis toimub v2ljaspool meie enda elu... Kas olete m6elnud, mis tunne vb olla kaotada kodu, sh k6ik m2lestused...
Mina olen!
Ja need m6tted inspireerisid mind j2rgneva luuletuse kirjutamisel:
Ei ole ykski hing v22rt yksindust,
ega syda kurvastust.
Ei ole ykski laps v22rt hylgamist,
ega eba6iglast kohtlemist.
Olgu Sinu palve igap2ev,
et iga hing kord valgust n2eks.
Olgu Sinu tahe see,
mis sunnib n6rgemale ulatama k2e.
Iga hing mis otsib teed,
on m22ratud ju 6nnele,
kui maailm pole 6iglane.
Ava silmad, 2ra vaata k6rvale,
sest Sinu kohus on anda maailmale.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar