Ma sain vanaemalt eile huvitava telefonikõne. „Kadri, kuidas Sul meheleminekuga on? Mul lähevad need ilusad kingad moest välja, mis mul Sinu pulmadeks on.“ Issand, ma sain sellise trauma sellest kõnest, et ma ei saanud öö läbi magada, siis andis ta mu ema toru otsa: „ Jah, Kadri, kas sul see sõber on veel vallaline, ta tundub nii sümpaatne, mis sest et tal on orkuti kontol nõmedad pildid, arvestan, et need on pulapildid“. OMG – perekond on ära pööranud! Saate aru, nad üritavad mind vist väevõimuga mehele panna. Kas ma tõesti olen juba niiiii vana?
Igatahes saatsin oma sõbrale keset ööd smsi, et kuule mu vanaema tahab, et me abielluks, vastust ei tulnud, ta sai vist infarkti. No tglt pool sellest jutust oli muidugi Proua Luikede endi meelest jube naljakas, aga üks osa sellest, kus ma ütlesin emale, et küsimus pole selles, et mehi poleks või mu sõber heaks partiiks ei osutuks, vaid asi on minus, ma otsin hingesugulast, vaimselt samal tasemel olevat inimest ja sinna juurde veel seda MISKIT. Mu ema hingamine oli juba selline, et ta hoidis hammaste taga mõtet „ Hakkab pihta!“. Ainus mis ta ütles oli, et: „ Ma kardan, et Sina jääd küll vanatüdrukuks.“ Kostsin sellepeale vaid üht: „Pigem üksi, kui elulõpuni õnnetu. „
Vahel ma tunnen, et inimesed ei mõista mind, et nad ei sagi aru, mida ma leida loodan. Igatahes eilne öö oli mul mingitel põhjustel tohutult rahutu. Panin õhtul veel kokku oma kava ja avastasin, et nii palju ilusaid laule on ikka olemas ja paljud sobiksid mu pulma, juba jõudsin oma heale sõbrale öelda, et tema laulmist pole enam tarvis, et ma tahan oma päeval, ise kõige ilusamaid laule laulda ja siis tabas mind järjekordne masendushoog – millest ma räägin? Mina ja abiellun? Ise ka enam ei usu...
Mu sõbrad pole ka mu elu eriti lihtsaks kunagi teinud. Ma tean ainult ühte meest, kelle kohta ei julgenud ükski hing ühtki halba sõna öelda. Mul ei maksa enam kellelegi pilku heitagi, kui hakkab pihta see, et küll on liiga ülbe või liiga ego, või liiga seda teist ja kolmandat . Võiks arvata, et 2 mu parimat sõbrannat arvavad, et mul on räigelt kehv maitse. Aga nüüd ma olen ära taibanud milles point on. Minu sõbrad on minu puhul üliprotektivad ja kui nad juba tajuvad, et mul hakkab selline olen hea ja mõistev periood, siis nad raputavad mind nii kõvasti, et surnugi ärkaks üles, nad ei suuda mind näha haavatavana, neid inimesi pole absoluutselt palju olnud, aga mõned siiski, kes hea tahtmise korral võiks mind ümber näpu keerata ja siis noa selga lüüa. Ja nii ma olengi suht segaduses koguaeg, mitte midagi siin Maarjamaal ei ole ju, kvaliteetmeeste põud, siis kui Sa poeletil näed ühte kena väljapanekut, kisuvad sõbrannad su varukat pidi ära, nagu oleks tegemist D&G kleidiga, mida sa endale lubada ei saa ja mida selga proovides langeksid sa pisaraisse, et sul lihtsalt pole raha seda osta.
Kõige hullem ongi see, kui sa otsid mingit tõde v vastuseid... Ja kogu segaduse juures veel leidub inimesi, kes sind veel rohkem omadega sassi ajavad... Vahepeal kaob mul lihtsalt järg ära. Inimesed vist ei taipagi, kui palju segadust nad võivad külvata, oma märkustega, et miks sa seda meest ei taha ja miks sa nii pirtsakas oled ja kuna pulma saab ja kle see mees pole sinu jaoks ja see kasutab sind täiega ära ja see mängib sinuga ja vaata, see on ikka nii ideaalne sinu jaoks jne jne. Ma muidu ei lase end häirida, aga viimasel ajal on kõik see korraga kaela kukkunud ja ma tunnen, et ma ei taha seda kuulda. Ei maksa oodata mingit pulmapidu või tärkavaid tundeid mõne hea sõbra vastu...Ei maksa loota, et kuulan teisi, ei maksa mulle nina alla hõõruda, kes mind ära kasutab või minuga mängib, ma olen ise ka ajudega inimene ja kui tõesti juhtub, et mu terav mõistus uinub ja süda kõik sopa kaela saab, siis see on minu sopp ja minu valu ja ole siis pisaraid püüdev õlg, aga ära ole targutaja või taganttorkija v etteheitja või kannatamatu... Küll tuleb õige aeg! Küll tuleb õige inimene ja kui ei tule, siis see pole ju Teie, vaid minu kaotus.
Pealegi, ma ei talu seda urgitsemist, kõik otsivad mingeid niite, ahaa, uus luuletus, ahaa, sa oled armunud jah? Ah, ah? Kes see on jne. WTF see kellegi asi on, ma võin siin teile rääkida suhete teooriast, aga mitte kunagi, mitte keegi ei saa sisse skorpioni hingemaailma või südamesse, sest mõni asi vb mulle ka teadmiseks jääda... Nii lihtne see ongi!
Jube tunnen end paremini, teate ma jumaldan seda j6usaali v2rki :D Ainuyksi m6te 6 kuu p2rast t2rkavast k2elihasest paneb mind s2rama :P Ikka ilusamaks, andekamaks, targemaks ja veetlevamaks on vaja saada – iseenda p2rast muidugi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar