reede, september 12, 2008

Kathriini luuletund

Oota mind ära, ma palun,
oota mind ära mu täht.
Oota ja Sa näed, et sirutan käe,
oota - kogun jõudu ja saan selle väe.

Ma ju tean, kui raske see on,
aga usu, see on seda väärt.
Ma ju tean, et aeg jookseb käest,
siiski seotud hetkel mu käed.

Ma keeraksin kella, kui saaksin
ja päevad käest meil kaoksid.
Ma jookseksin kiirelt kui paluksid,
et miilid me vahelt kaoksid.

Ma palun Sind - oota mind ära,
las aeglaselt avaneb värav.
Küll t6ttan siis kiirelt Su juurde,
on mõtted juba ammu Su juures.

/Kathriin SEPTEMBER 08/

Kommentaare ei ole: