Alustame sellest, et ma pean ikka andekas olema, sest üks Inglise proua ütles mulle eile, et ta jumaldab mu tukka ja tahab ka sellist. Haah! Ma ei julgenud öelda, et ma selle ise endale ette nikerdasin. „ Aitäh, ise nädal aega tagasi lõikasin küünekääridega, soovite ka?“ :D Igatahes lubas ta enesele sellise lõigata...jajaa, nii minust saigi moeikoon – hahahha.
Peab tunnistama, et peale seda õhtut, millest eelmises sissekandes kirjutasin, on palju muutunud. Ma tunnen, end nagu tolmuimeja, ma korjan kogu saasta sisse ja siis u kord kuus viiks keegi mind nagu tühjendamiseks välja. Nagu ma ütlesin, oli hetk ja tuli vaikus, tolmuimeja enam ei töötanud. Ja siis toimus see puhastumine ja ma olen jälle täis energiat ja tahet koguda uusi asju enesesse. Vanast on lahti lastud, see on nii paganama hea tunne. Ma olen jälle inspireeritud, teadmisjanuline, tahtejõuline, mu eesmärgid on jälle selged, nad pole vahepeal kuhugi kadunud, vaid kui Sa oled tolmu täis ja mõte pole selge, siis need eesmärgidki tunduvad kaugetena. Igatahes on jälle see periood, kus ma unistan ja nipsuga asjad juhtuvad.
Ma lugesin eile läbi on Bo Yin Ra raamatu, ma haarasin selle oma riiulist täiesti juhuslikult, kuigi reaalselt seisab seal u 4 pooleli olevat raamatut ja võtsin kaasa laste mängugruppi. 12 v2ikest jõnglast jooksid ja karjusid, aga minu vaimutoidu janu oli nii põletav, et see ei häirinud mind. Vajusin lihtsalt oma maailma ja lugesin. Seal oli kirjas niipalju vastuseid või teemasid, mida olen hiljaaegu inimestega arutanud. Seda juhtub minuga tihti, et räägin millestki ja pärast kinnitab minu sõnu mõni väga hea raamat.
Igatahes eile ma istusin ja kuulasin oma hetkelemmikut Joshi, kui ma tundsin seda põletavat igatsust muusika järele, mitte kuulamise, vaid muusika tegemise järele. Muusika on nagu söed, mis minu sees hõõguvad ja igatsevad moonduda leegiks, et anda sooja kogu ümbritsevale maailmale. Ja ma istusin ja ma olin kurb, sest kuigi olin just vaimult läbi teinud puhastuse ja kirgastunud, siis siiski oli puudu see, mida ma nimetan oma eluarmastuseks – muusika. Aga nagu on öelnud paar mu väga head sõpra – „ ole oma soovidega ettevaatlik“.
Selles lauses on tõde sees, sest õhtul olin ma kutsutud „Make up partyle“ , mis pidi toimuma ühe mu tuttava majas. Teate küll neid UK stiilis majapidusid – naised tulevad kokku kellegi kodus ja siis keegi tädi tutvustab teile kas vibraatoreid ja sekspesu või mingi firma kosmeetikat. Esiteks see tänav oli juba nagu „Meeleheitel koduperenaiste“ stseenist. Ja kui ma sisse astusin ja maha istusin, siis ma olin nagu sattunud oma unistuste tulevikku. Heledates toonides suur tuba, kamin, seinal selline vinge asjandus, mille sai küünlaid täis panna. Riiulid, koos väga maitsekalt valitud korvikestega, sisaldamas super head kirjandust. Perepildid, maitsekas kunstivalik ja mis peamine valguse mäng. Minu ema on seda alati rõhutanud, et valgustusega saab kodu elama panna. Kõik oli nii romantiline... Edasi kööki astudes ma sain aru, et kui ma oleks kinnisvara turul ja otsiksin maja, siis see oleks see house mille puhul ma ütleks oma mehele: „ See ongi see !“ Sel majal olid suht väiksed aknad, õigemini 4 ruutu, aken ise polnudki nii väike, see tegi kohe maja palju kodusemaks. Köögiaknal olid pisikesed valgustid, nagu jõulud aasta läbi, isegi veekeetja oli minu maitse :D Pidu hakkas otsale saama, ja kuna meil Tinaga mõlemal oli vaja varakult tõusta, hakkasime minema. Jõudsime juba autosse, kui üks tuttav, kes on minu laulmisest alati vaimustuses olnud tuli joostes ja ütles „ Tule tagasi, sa pead tulema, Tinekey mees jõudis, sa pead tulema tagasi“ ( ma ilmselt ei maininud, et tegemist oli muusikutest abielupaari majaga ja nad olid helistanud mehele, et see ruttu tuleks, aga mina seda ei teadnud ). Okey, ronisime autost välja ja seal see mees siis oligi, keda mulle juba pool aastat on üritatud tutvustada. Mees taris mu kuhugi taharuumi ja küsis, et mida me neile kõigile siis esitame ja kas proovi ka enne teema. Mõeldud tehtud, astusin sisse nende pere prooviruumi... Klaver, kitarrid, trummid...Oh TULE TAEVAS APPI, see oli tõesti minu unistustekodu. Ja läks proov lahti, väike karm Kadri ja vana muusikust karu, kel häälematerjali jätkus, öö oli pime ja kellaaeg hiline, aga nii me seal kahekesi laulsime. Korra läbi tehtud, ootas meid teises toas publik. Saate aru, minu suurim fänn hakkas nutma ! See oli nii armas, äkki kõik vaatasid tema poole ja kui pea tõstsin vaatas ta mind pea kõrvale kaldunud ja pisar silmis ja ütles veidra lause: „ Oleks mu ema siin“. Tegemist on 2 lapse emaga, kes on ämmaemand. See oli nii liigutav ja armas hetk, sest ma sain peale pikka pausi jälle teha seda, mida ma nii väga armastan. Pealegi on jõuluks juba tellitud mind jälle esinema, nii et pean hakkama võikest kava kokku panema . Aga jah, Maggie tuli ja ütles, et Kadri ma tahan Sulle kohe musi teha ja juba ta tuli ja musitas ja kallistas ja ütles kui palju ta mind armastab ja, et mul pidi olema imeline hääl – egolaks rsk :D Veider siin UK-s on kõik öelnud, et neid retsilt erutab minu aktsent, see pidi minu laulmise tegema eriti meeliköitvaks, pole selle peale tulnudki, et kui Sa tahad end välismaal müüa, siis sinu juured võivad siinkohal vägagi kasuks tulla.
Eniveis, ma olen väga rahul jälle ja ma pean tunnistama, et minu jaoks on saanud äärmiselt oluliseks hingeline puhastus, see teeb minust parema kirjaniku, parema muusiku, parema sõbra, inimese ja armastaja. Ja unistused, need hoiavad mind elus... Ja vb on minulgi kunagi oma väike majake, kus on palju kodusoojust, hubasust, stiilitunnet ja muusikat... Vb ei tule seda aega, aga unistamist ei saa keegi keelata. Aga no meie pere vb rendib selle maja, kuna muusikute pere l2heb aastaks ymbermaailma reisile... Siis ma kyll Eestisse veel ei tule :D Haah!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar