Elu 6ppetund

Loen siis mina tänasest Postimehest, kuidas kasiinoärimees Karu väidab, et Eestis on kasiinosõltuvuse probleem ületähtsustatud. Et konkreetseid sõltlasi on ainult u 2% kogu elanikkonnast. Mis see siis teeb? U 32000 inimest? No mu peast arvutamine pole just mingi eriti tugev. Aga millest Karu kõrvale hiilib, on see, et kasiinosõltuvus ei puuduta ju ainult sõltlast ennast. Seega on kannatanuid vähemalt 4 korda rohkem, mis on Eesti mastaabis suur hulk inimesi. Sellesse on seotud vanemad, kolleegid, lapsed, abikaasad, elukaaslased. Ja minu meelest on teema vastupidi just maha vaikitud. Minu kokkupuude kasiinosõltuvusega oli minu eelmise sisuliselt vb öelda elukaaslase kaudu. Kasiinost said kõik jamad alguse, kui sinna korra ära eksisid, siis enne välja ei tulnud, kui enam kuskilt laenata ei andnud. Sellest tekkinud suur stress ajas omakorda jooma, joomisest tulid töölpuudumised, ringitõmbamised, tülid minuga ja nii see suur must ring alguse sai. Ma ei räägi seda kellegi laimamiseks. Sest sõltuvus on haigus ja kõige läbielatu juures jäi minusse veel ka pisut arusaajat. Igatahes minu jutt on selleks, et inimesed oskaksid märgata ja karta. Kui ma oma tolleaegse kutiga käima hakkasin, siis mul polnud asjast õrna aimugi, kuni ma kuulsin linna pealt kõlakat. Aga teate ju küll seda inimeste kadedust, ei hakanud mina ka kõiki asju uskuma, mis ma kuulsin. Ometigi otsustasin asjaosaliselt endalt aru pärida. Vastuseks sain ma muidugi, et „Olen käinud küll vahel sõpradega kaasas ja vahel mõne sajalise mängu pannud.“ Heh...issver, rumal oli ikka rumal olla. Kasiinosõltuvus tekitab valetajaid ja nagu Ta ise mulle ütles, see on nagu lumepall. Kõigepealt ütlesin Sulle, et olin tööl vms, siis kui Sa küsid mis tööl toimus pean jälle uue vale välja mõtlema ja nii ta läheb. Ja nii oligi. Ma ei mäleta enam kõiki detaile ja ma ei tahagi mäletada, aga mul on meeles üks point, kus minu jaoks kogu tõde päevavalgele tuli. Mu ex oli mitu päeva kadunud, mul oli täpselt sessi aeg ja ma olin omadega täiesti sassis. Kuna mina ja tema vanemad olime murest täiesti murtud, siis lihtsalt kammisime öösel Tartu linna ja kasiinoümbrusi läbi. Kõige pullim oli see, et ta ise oli küll maani täis, lausa deliiriumis, aga niipalju nuppu tal jätkus, et meie eest põgeneda ja varjata asukohta. Järgmisel päeval sain ta telefonitsi nõusse, et tema auto minuni toimetataks, sest täiesti võõrad inimesed lihtsalt retsisid seda. Kohe kui auto kätte sain hakkas otsimine jälle pihta. Pimedas sõidelda mööda maanteid ja otsida mööda hotelle. Polnud just väga meeldiv. Lõpuks tuli telefonikõne, ma isegi ei mäleta, kes oli helistajaks, aga igatahes palus ta mul mu exile haiglasse järele minna. Jõudsin siis sinna, kui mulle pahupidi pööratud silmadega boyfriend üle anti kaasas 2 kotikest pulbrit ja öeldi, et ma seda iga 2 tunni tagant sisse joodaksin. Ei olnud tal aluspesu, ega sokke, habe oli 3 päeva ajamata ja nii ma siis polikliinikust välja jalutasin, ise mõeldes, et millega ma kõik selle ära olen teeninud. Kodus panin tüübi magama, riided kõik masinasse ja helistasin tal vanematele, et palun tulge ja viige ta minema, sest mina enam ei jaksa. Ütlesin kutile, et anna oma u-neti paroolid, tsekin mis jama Sa siis seekord kokku oled suutnud keerata. Ühe nädalavahetusega oli musta auku maetud täpselt 100 000 krooni. Enamik kasiinosse, mõne võidusummaga oli hotellides viibitud ja jooki ostetud. Kui tal isa järgi jõudis, koos puhta pesuga, võtsin märjad riided masinast välja, voltisin kokku, ulatasin isale, talutasin oma eksi ukseni ja vaikisin. Isa vaatas mulle otsa ja ütles: „ Anna andeks Kadri“.

See lugu ei lõppenud muidugi nii, juhtuma hakkas veel paljugi asju- negatiivseid asju, mis meid veel kohustuslikus korras suhtlema sundisid. Asjad millest ma ei taha rääkida, kes teavad, need teavad. Polnud lihtne aeg... Tuksi oli keeratud sess, tervis, SUPERSTAARI saade... Palju pisaraid, kannatusi ja valu.

Otsustavaks punktiks, kus lõpuks meie teed lahku läksid oli see, kui sattusin põletikuga päevapealt haiglasse tilgutite alla. Oleks nagu justkui tavaline põletik, aga ravimid ei aidanud, arstid olid nõutud. Mina tean, miks see nii oli. Mu eks viis mu haiglasse ära ja kadus seejärel. Lihtsalt kadus ära, alkohol kutsus... Ja kõige hullem oli see, et minu telefon oli tema nimel ostetud ja ta oli endal mingi jama tekitanud ja telefon läks musta nimekirja. Ma lamasin haiglas, külm vedelik verre voolamas ja ma ei saanud isegi helistada kellelegi. Mu eks oli kadunud. Ma olin endast totaalselt väljas, ma tundsin ise ka kuidas öösiti palavik tõusis lakke. Doose suurendati, aga ei midagi. Ma olin omadega täiesti perses. Ja mul polnud mitte kedagi, kes oleks minuga rääkima tulnud või lohutanud, ma lamasin ihuüksi nelja valge seina vahel ja ma lubasin endale, et ma tulen sellest kõigest välja ja olgu see suhe mulle elu suurimaks õppetunniks. Lõpuks tuli mind vaatama minu hea sõber, kes töötas kiirabis ja kellega juhuslikult haiglakoridoris kokku sain. Tema oli see, kes mulle telefoni muretses ja kes minuga õhtuti jutustamas käis. Ja isegi siis veel, ma olin hirmul, et mine ära, äkki mu eks ikkagi tuleb ja kui ta sind näeb, siis tuleb sellest suur jama. Ma kartsin jätta vale muljet inimesele, kes minu tolleaegse elu oli täiesti purustanud. Igatahes, aeg läks edasi ja lõpuks põletikunäitajad alanesid. Ma sain haiglast välja ja tegin seda mida lubasin – läksin eluga edasi – pea püsti ja taas kord naeratades, mul vedas, et asi hullemini ei lõppenud.
Nüüd tagantjärgi ma tean, et tegelikult ma märkasin esimesi viiteid ammu, sain aru, et asjad pole õiged, aga ma sattusin manipulatsiooni ohvriks. Ma tahtsin nii väga aidata ja olla hea inimene, et unustasin ära, et sa ei saa ohvriks tuua oma elu. Üks mu sõber ütles mulle tolajal, et eks armastus teeb ikka pimedaks. See polnud nii, pigem oli see kõik süütunne, et ma ei armastanud piisavalt ja ma püüdsin enda enesetunnet parandada püüdes kellegi elu rööpasse saada ja lootes, et äkki ma hakkan armastama, kui probleemid on ületatud, sest südames oli mu eks siiski hea inimene. Ma usun headusse – senini!Aga 6ppetund oli see, et kui eda s2det pole kohe, siis seda ei tulegi ja ei tasu lillede ja kommikarpide ohvriks langeda, sest alguses oli magus suhe,mis aga muutus t6eliseks p6rgupiinaks..