Veidrad suhterägastikud

Ettevaatust, elust enesest! 

Külastasin hiljuti ilusalongi  ja teenindaja rääkis, et üks klient olevat minust hiljuti just rääkinud. Oi kui põnev, mis siis nüüd!? Viimati kui tema kliendid minust rääkisid, oli jutt selline, et: “Kas Sa seda Luige Kadrit tead, ta toob endale Soome bändi sünnipäevaks, fuck, kus peab ikka pappi olema!”  Sellisel juhul mu kontserdikorraldajast sõber peaks ikka multimillikas olema, ta toob neid bände iga nädal. 


Sel korral oli siis meenutatud vanu aegu. “Kas Sa mäletad seda suhtekolmnurka, mis aastaid tagasi oli? Kui Kadri, tema mees ja mehe eks(või oli siis jutt, et naine, mees ja mehe uus silmarõõm)  käisid koos jalutamas, see oli ikka imelik küll.” 


Mis on imelik? Olukord oli ju tegelikult väga lihtne, mina tutvusin mehega, kes elas koos oma lapse ja  eksiga, (mulle vähemalt öeldi, et eks, ega ma ei teadnud ka täpselt, mis suhteid neil on) kes omakorda deitis juba uue inimesega. Paljud seda viimast fakti üldse ei teadnudki, mistõttu võis tõesti jääda mulje, et mees pidas avalikult kahte naist. Olgem ausad, ega palju puudu ka polnud. On olukordi, kus naiivitar ei tasu ikka olla. Kui mees ja naine elavad koos, siis mulle ei tasu küll seda juttu tulla rääkima, et me oleme ühe katuse all, aga me ei seksi. Te võite eksid olla, te võib-olla kaklete päevad läbi, magate eraldi voodites, aga kui krõpsu on vaja, siis tee kõrvaltuppa on hea lühike ja tuttav kere on ikka tuttav kere. See paraku on elu. Mina olin sellega arvestanud, samas see mind ei häirinud, sest mees nii palju tõestas end ja panustas meie omavahelistesse suhetesse, et mind jättis suht külmaks, mis seal nende katuse all täpselt toimub. Tagantjärgi muidugi see oleks mind ilmselt pidanud mingil määral häirima, just sellest aspektist, et ehk minu liigne ükskõiksus  viitas liigleigetele tunnetele. 


Olukord ise oli muidugi piisavalt naljakas. Eks endine luud oli ka omandihimuline ja tema oleks  tahtnud, et vaatamata uuele silmarõõmule on ka lapse isa tema päralt. Neid kaikaid lendas kodaratesse päris korralikult. Aga lõpptulemus oli tõesti see, mida nägi linnarahvas, et me tõepoolest käisime vahvalt kõik ühiselt jalutamas ja aega veetmas. Ma olen väikelinna tüdruk, kujutage nüüd ette milliseid sahinaid see tekitas. Me olime ilmselt linna kõige kurikuulsam kolmik, pigem nelik, sest lõpuks lisandus mängu ka naise uus mees. 


Selle naise sõbrad pidasid teda hulluks, et ta minuga suhtles,  minu sõbrad olid natuke üllatunud ja mehe sõbrad lugesid mu mehele sõnu peale, et kas ta ei tea, kui ohtlik on lasta naisi sellisel moel kokku, ühisrinne ju!  Aga vaatamata kõigele ma ütlen, et ma valisin selles kentsakas olukorras ikkagi parima, mida valida andis. Kuna sellesse loosse oli mässitud ka laps, siis minu eesmärk polnud küll suurt tüli üles pöörata. Eelmine naine kolis välja, pm kolisin mina kohe sisse.See laps elas ju ka minuga koos ja kujutage nüüd ette olukorda, kus ma siis teen skandaali, kui mees suhtleb lapse emaga või, et mina hakkan kodus kiruma lapse kuuldes temale kõige olulisemat inimest. See ei tulnud kõne allagi. Ma andsin endast 120%, et kõigi asjaosalistega võimalikult hästi ning konfliktivabalt läbi saada. Fakt oli see, et keegi meist ei saanud kedagi üksteise eludest välja lõigata, seega tuli selles supipajas koos, külg külje kõrval eksisteerida.


Peale seda ilusalongi intsidenti ma jäin mõtlema, et kuidas ma sellises olukorras üldse nii rahulikult toime tulin. Üks asi oli see, et ma võtsin kõike mõistusega, ma suutsin olla realist. Teine asi oli see, et mees tegelikult käitus selles osas väga õieti, et ta oli oma otsuse teinud. Me ei elanud tol hetkel koos, aga ma teadsin, et ma olen selle mehe naine, et ta mind armastab ja tänu sellele ma suutsin võtta ka kogu tema pagasi. Eks-Luud oli päris keeruline isiksus ja raske pagas, eks vahel olid ikka emotsioonid üle pea (tegelikult on ta tänaseks päevaks minu hea sõbranna, nii, et all good). 



Inimesed muidugi rääkisid meist nii, et lõualuud ragisesid ja võib-olla me olimegi imelikud, aga olgem ausad olukord oli inimlikult lahendatud, kõik osapooled olid rahul. Lapse emal oli võimalus mind tundma õppida ja tundus, et talle meeldis see, et ma tõesti nende kõige kallimat vara väga hoidsin. Ma pean selle naise kiituseks ütlema, et eesti keskmine naine trambiks jalgu vastu maad ja ütleks, et mingi võõras naine ei tule minu lapse lähedussegi, aga kujutage ette, kui keeruliseks oleks selline olukord asjad ajanud. Mees tahab ju ikka lapsega koos olla, ja kui siis laps meil on, kuhu mina lähen? Kolin seniks välja? Asjad sujusid väga loomulikult, mulle lausa tundus, et kui mind poleks sinna tekkinud, oleks need lapse isa-ema palju kiiremini endal kõrid läbi närinud. 



Põhiline, mida ma õppisin oli see, et pole olemas lahendamatuid olukordi, pole olemas inimesi või suhteid, mida ei saa mõistliku suhtumise, armastuse ja austusega lahendada ja pole mitte mingit vahet, mida arvavad kõrvalised isikud. 



Sellist tüüpi olukorrad on mind väga palju karastanud ja õpetanud ja ma olen märksa tolerantsem tänu sellele. Vanasti ma oleks ka küsinud, et mis komejant see selline on, aga elu ongi paras komejant ja kui Sulle on jagatud sellised kaardid, siis Sa pead oskama nendega võimalikult hästi mängida. 



Ärge kartke inimesi. Ma olen kõigi ämmadega hästi läbi saanud, ma olen oma meeste eksidega hästi läbi saanud. Kõik on Teie peas kinni. Kui ka mõni inimene on alguses selline raskesti lahti muugitav või justkui õel ja paha, siis püüdke läheneda armastusega. Pange ennast tema olukorda, küsige mida teie tunneksite jne. Need olukorrad, mis Teie elus on, need olete te ise loonud ja teie ainuisikuliselt vastutate ja need on teie õppetunnid ja väljakutsed. 


Tol korral ma olin verinoor, aga nt praeguses eas ma ilmselt väga naljalt ei leia ilma pagasita meest ja mu sõbrad räägivad sama, et süütut naist just turult enam ei saa. Kellel on lapsed, kellel eksid ja ilmselt on veel elavate kirjas ka “kuri” ämm. Need on kõigest inimesed ja ilmselt nemad kardavad Teid sama palju, kui Teie neid. “Mul on uus minia, äkki, ma ei meeldi talle” või “Mu mehel on uus naine, äkki ta tahab mind ja mu eksi tülli ajada” jne. Need küsimused on Teie peas. Võtke igat inimest nagu puhast paberilehte, olge eelarvamuste vabad ja suhelge läbi armastuse. 


Minu jaoks on võtmesõna olnud väärikus. Kui Teine osapool on ikkagi võtnud suhtumise, et kõigis maailma probleemides olete Teie süüdi (paraku paljud veel on etapis, kus nähakse pindu teise silmas, aga palki enda omas mitte) ja sealt tuleb ainult jama kaela, siis ma ei saa muuta teist inimest, see on tema arenguetapp, aga ma saan jääda ise väärikaks ja sellele tasemele mitte langeda. Uskuge mingi hetk saab ka teine sellest aru, et räpaste vahendite ja ebatsensuursete väljenditega  olukorrale lahendust ei tule ja märkamatult tuleb ta teie kehtestatud mängureeglitega kaasa. Kui te teete kõike armastusega, siis Teid kõrgemalt poolt juhitakse ja ka kõige võimatumana näiv olukord laheneb just Teile parimal moel. 


Elu on tegelikult väga lihtne, ärge mõelge seda keeruliseks. 


Ju ma olin ja olen ilmselt siiani imelik, aga mulle meeldib, mulle meeldivad kõik inimesed, ka need nö pahad ja halavd, sest pahad ja halvad on nad ainult Teie peas.