Mitmed vaimsed õpetajad on mulle öelnud, et olen eelmises elus olnud kloostrielanik ja sellest tingituna on mul selles elus mingi teema, et ma elan kartliku naise kombel elu, kus ma hoian end tagasi ja püüan elada mingi ühsiskonna poolt ette määratud reeglistiku järele. Ilmselt kui minus poleks kirgliku skorpioni mõjutusi ja uudishimu seksuaalmaailma vastu, oleksin siiani süütu, sest minu sees on alati tugevalt olnud koht ka konservatiivsele moraalijüngrile.
Mulle kohe meeldis ringi käia ja kõigi teiste peale näpuga näidata, et küll nad ikka elavad valesti. Ise olin nagu mingi Rooma Paavst, korralik küll, aga sisemiselt ihade, keeldude ja käskude küüsis lõksus ja seagduses. Kõnelesin armastusest ja truudusest. Armastasin meest ja truult ootasin, lootsin ja unistasin. Kui keegi mind välja kutsus, siis olin truu ka mehele, kes oli kaugem kui Aafrika ja külmem kui Antartika. Ja nii ma olingi külm Icequeen, keda ükski mees iial ei saanud ja siinkohal pean ma silmas, et ei saanud deidilegi näiteks. Alles nüüd aastaid hiljem saan aru, et mida see elu eiramine siis mulle tegelikult andis? Samal ajal kui mina truult ootasin ja lootsin, elas teine inimene täiel rinnal. Talle oli see vägagi mugav, sest ta teadis, et üks ullike ikka alati ootab ja sellise nimel polegi vaja vaeva näha.
Ma näen seda nüüd tegelikult väga palju ka kõrvalt. Naised / mehed pühendavad enda elu teisele inimesele – tihti sellisele, kes ei hooligi või sellisele, keda tegelikult nende elus pole, on vaid vari või kujutlus. Oodatakse ja kummardatakse, loodetakse ja eiratakse kõike seda, mis maailmal pakkuda on.
Juhtusin kunagi käima ühe homöopaadi vastuvõtul ja samal ajal, kui see naine mind seal lahti ragistas, ütles ta kuldse lause, mis mulle siiani meelde on jäänud: "Selleks, et Sinu elus mehi oleks, peab Sul mehe lõhn küljes olema.” Te kindlasti olete märganud seda, et kui Teile tekib üks austaja, siis järsku on kõik mehed/naised korraga platsis. See ongi see, et kui te lubate endale elu, siis seda elu hakkab aina juurde voolama.
Ma tõesti tunnen, et ma raiskasin palju aastaid oma elust sellele, et ma püüdsin õnnelikuks teha kedagi, kellele see üldse korda ei läinud või ma ootasin kedagi, kes ei plaaninudki iial tulla. Üks sõber küsis minu käest hiljuti, et:”Noh Sul on ka mitu rauda tules?” Ja vanasti ma oleks mõelnud, et issand, see kõlab nii kohutavalt ja hakanud end igal moel kaitsma ja õigustama, siis nüüd ma ütle lihtsalt, et on jah! Ma ei räägi odavast ringitõmbamisest, vaid ma räägingi sellest, et ma ei investeeri oma energiat ja aega enam sinna, kus see midagi ei tooda. Kui mind kutsutakse teatrisse, siis ma lähen, kui mees kutsub mind restorani, siis ma lähen – see ei kohusta mind ju mitte millekski, ma lihtsalt ei keela enesele elu. Vanasti ma oleks mõelnud, et mida keegi nüüd mõtleb. Who cares!? See on minu elu ja kui ma tahan, et selles oleks särtsu ja romantikat, siis ma pean selleks andma enesele loa ja võimaluse. Teine asi oli alati see, et äkki nüüd see mees, keda ma siis nö ootasin, läheb nüüd minema, arvab minust halvasti jne. Kui ta Teid ei taha, siis ei hakka ta ka siis tahtma, kui te kodus nelja seina vahel teda truult ootate – uskuge, te ootate surmani. Kui mees on siiralt huvitatud, siis ta ei karda konkurentsi, ega pea Teid odavaks selle pärast, et te soovite inimläähedust, tähelepanu, hoolt, vaid siis mees võitleb.
Ma olen alati olnud pisut konservatiivne, võib-olla isegi ürgnaise mõtlemisega ja mulle meeldib tõdeda, et naiselik naine lihtsalt lööb mere lainetama ja mehlik mees suudab selles tormis oma kaine mõistuse ja sihikindlusega jõuda sihtpunkti – naise südamesse.
Kui te keelate enesele elu, siis see elu läheb teist mööda ja ühel hetkel on teil vaid kahetsus. Maailm üritab Teile pakkuda alati vaid parimat, õppige seda vastu võtma. Ärge kartke seda, mida keegi mõtleb või ärge kartke, et te olete mingil moel odav, kui te naudite imeliste inimeste seltskonda. Seda tehes on Teil märksa lihtsam mõista, mida te tegelikult elust soovite, kui siirad on tegelikult nende inimeste eesmärgid, kes Teiega kontakti otsivad. Õpite ära tundma seda, mis on Teile määratud, mis teeb Teid õnnelikuks ...
Me otsime armastust, aga klammerdume mingite subjektide külge, muudame miskit enesele kinnisideeks ja samal ajal võib see armastus meist mööda tuhiseda ja me lihtsalt ei märka. Ja vahel me muudame ise ennast nii iseenesestmõistetavaks, umbes, et ma olengi kokk ja pesumasin, põrandamatt ja nukk, kelle jaoks leitakse aega siis, kui “nuku omanikul” aega, tuju ja tahtmist on.
Selgrootut ei taha enese kõrvale keegi. Jah, meile tundub, et mehed otsivadki selliseid alandlikke naisi, kes kõik ette-taha ära teevad, aga pange nüüd hästi tähele, kas mitte just neid kõige korralikumaid, kõige tublimaid naisi ja pereemasid mehed kõige enam ei peta? Kui tihti olete teie küsinud, et kurat, tal on ju nii super naine kodus, miks ta petab? Sellepärast petabki, et naine laseb end petta, ta lubab enesega nii käituda.
Kui Sinu partner ei hooli, ei austa, siis halllooo, see on Sinu elu, Sinu väärtulsik aeg, luba endale armastust, luba endale elu, tee oma valikud ja otsused ja hakka elama!
1 kommentaar:
Pime armastus, truudus, olen hea ja hoolitsev naine...kõik on nii tuttav. Käin pea maas ja ei näe teisi mehi.Mul on väga hea ja armastav mees ju.Olen ühe mehe omand just nimelt OMAND ja ise pean seda suureks armastusek.Ma olen ju nii truu, miks ta paneb mind kannatama? Armastus???
See het kui sellest kõigest ärkad ei tea mida teha kas nutta või naerda või mõlemat?
Rumal pole see kes haiget teeb vaid see kes on pime ja laseb endale haiget teha.Rumal on see kes laseb elul mööda voolata ja ise ei luba endale õnne sest kõik jah ju algab meist endist.
Pole oluline mida teised arvavad või räägivad on oluline, et ise tunned, et on õige ja oled õnnelik. Muu pole ju tähtis.
Armastust ja sära.
Postita kommentaar