Hüljatud naiste südamevalu

Mida aasta edasi, seda enam inimesi minu poole pöördub. Vahel võhivõõras, vahel teretuttav, vahel hea sõber/sõbranna. Ja ma olen alati rõhutanud, et mina pole õppinud psühholoog, nõustaja ega terapeut ja ma olen alati seda meelt, et kõigile meie küsimustele on vastused meie sees. Ometigi ma tean ka omast käest, et vahel olles kõigi emotsioonide keskmes, me ei suuda luua seda vaikuse ruumi enda ümber, et keskenduda oma Kõrgemale Minale, mis meid tegelikult vahel lausa karjudes kõnetab. 


Väga paljud  naised pöörduvad minu poole suure südamevaluga. Keegi oluline inimene on neid hüljanud ja nad ei oska oma valu ja emotsioonidega toime tulla. 


Ma olen alati öelnud, et kõigepealt tuleb enese jaoks selgeks teha, kas haavata on saanud Teie ego või Teie süda. Ka mind on hüljatud ja ignoreeritud, see on paraku miski, millega enamik meist on kokku puutunud. Ja kui ma võrdlen paari suuremat case´i, siis enamjaolt pole küsimus olnud mitte murtud südames, vaid haavatud egos. Kui nüüd uhkus alla neelata, siis mõistame, et tegelikult see polnudki lihtsalt määratud ja me ise saame ka aru, et väärime midagi enamat ning tahame hoopis muud. 

Enamikel on peas mõtted: ta tõrjub mind, ma pole piisavalt hea, mul on midagi viga. Ja siis me hakkame seda kerima ja kerima enda peas. Emotsioonid muutuvad sekunditega – alaväärsustunne, viha, kurbus, segadus. Ja kogu selles emotsioonide möllus me hakkame tegema totraid asju – kes arvab, et kui telefonist number ära kustutada ja FB´s block peale panna, siis on inimene ka justkui Sinu elust ja mõtetest kadunud. Kurb lugu, lilleke, need mittevajalikud telefoninumbrid kipuvad ikka eriti hästi meelde jääma. Ma olen seda telefoninumbri kustutamist ikka üpris tihti harrastanud, pärast nagu lollakas helistad oma tuttavaid läbi, et:  “Kuule, mul telefon pani segast Mati number haihtus ära, saad äkki saata! ” – haah! Ega kui siis ikka see hoog peale tuleb, et midagi on vaja veel ikka öelda, siis võid kindel olla, et selle numbri mälusopist või kellegi telefonist ikka kätte saad. Siis on need tegelased, kes arvavad, et unustus saabub viinauimas. Olen ka kunagi proovinud, paraku ei kadunud ei unustatav ja lisaks oli veel peavalu kah hommikul – 2 in 1 horror. Lisaks on veel  kodanikud, kes armastavad tormata uude suhtesse, arvates, et uus kavaler on maru vaimustuses sellest, et naine talle voodis pidevalt eks-mehe nime hüüab. Mõni usub vahemaa imedesse – oma kogemusest võin öelda, et ega inimene võib füüsiliselt olla miljoni km kaugusel, aga kui ta on Su südames, siis on see pagas Sul igal pool kaasas. Ei aita ka pakk šokolaadikomme ega füüsilise keha piinamine, kuigi esimene pakub valule leevendust ja teine töötab siis, kui end nii hingetuks rabad, et lisaks ajule lakkab ka süda lõpuks löömast. Kas see just lahendus on? 


Ma julgen oma kogetu põhjal väita, et inimesi pole võimalik lihtsalt unustada. Kui te olete väga haiget saanud, siis parim viis sellega tegeleda on minna oma valu sisse. Te ei saa eitada seda tunnet. See valu on loomulik osa meie elust. 


Ka minu elus on olnud inimesi, kes on teinud haiget oma hoolimatusega, oma egoistlikusega ja ka minul on olnud raske unustada, sest minu tunded olid ju siirad. Sel hetkel, kui Sa mõistad, et Sa väärid parimat, et Sa väärid austust ja siirast armastust, sel hetkel, kui Sa õpid end armastama, mõistad, et tegelikult pole sul midagi, mida igatseda. Miks Sa peaks igatsema valu, miks Sa peaks igatsema pettumust, ebaõiglust, kui Sul on võimalik igatseda neid asju, mis Sind õnnelikuks teevad. Pööra oma pilk tulevikku, mitte ära ela minevikus. Kujutle, kuidas Sa lased lahti. Kuidas Sa oled jälle vaba – vaba pingetest, vaba pisaratest, vaba halvast enesetundest ning kujuta, kuidas Sind ümbritseb armastus, soojus ning hellus. Sa oled seda väärt. 


Loomululikult on juhuseid, kus meid hülgavad ka need, kes on tegelikult võrratud inimesed. Südant ei saa paraku sundida ja meie kohus on nad vabaks lasta. Neid polegi vaja unustada. Ära meenuta mitte lahkumise valu, vaid meenuta seda tunnet, tunnet, mis Sul tekkis selle erilise inimese seltsis. Kui Sa oled pidevalt selles tundes, siis Sa lood seda juurde ja usu, Sinu ellu tuleb ka see inimene, kes on sinna määratud. Saada osa armastuse olemusest ja kogemusest on tõeline kingitus. See õpetab meile nii palju, see õpetab kannatlikust, heatahtlikust, humaansust. Isegi kui see inimene ei kuulu meile, siis armastus ei seisne kellegi omamises, vaid see tunne lihtsalt on ja me ei peagi kedagi unustama, see on olnud üks osa meie elust. Minevikku ei saa kustutada, aga valida on kas keskenduda tulevikule või elada minevikus...mina eelistaksin seda tuleviku varianti. 


Ma mäletan oma esimest armastust ma ka nutsin ja põdesin aastaid ja ma ei julge öelda, et ma oleks unustanud. Aja jooksul lihtsalt mõistad, et see oli vajalik kogemus, see oli miski, mis valmistas mind ette uueks etapiks oma elus. Ma tean, mida ma otsin. Ma õppisin seda, et armastus ei ole oma olemuselt kade, ega hoia kinni, ta ei manipuleeri, süüdista. Armastus ei ole valu. Valus on see, mis vahel kaasneb, kuid see on üks osa elust, millega tuleb ka silmitsi seista. 


Kui keegi on Teile oluline olnud või on, siis tähtis pole, mida tema mõtleb või tunneb. Tähtis on see, et teie tunnete, see näitab, et olete elus. Ära karda neid tundeid ja emotsioone, kui Sa seisad nendega silmitsi, siis asjad lihtsalt lahenevad – usalda end Allika kätesse, usalda elu. Ära püüa kõike oma elus kontrollida – emotsioone, tundeid, suhteid – see ei õnnestu Sul nagunii, vaid sellega tekitad vaid sisemisi konflikte ja stressi. 


See, et te püüate kedagi unustada viib ainult selleni, et te mõtelete sellest olukorrast või inimesest koguaeg ja see ei vii teid soovitud eesmärgini teps mitte lähemale. Sa lihtsalt püüad eitada midagi, mis Sinu sees toimub. Sa valetad iseendale, valetad oma uuele partnerile, Sa piinad oma keha, Sa tekitad stressi ja mida ma olen Teile stressi kohta rääkinud? Just, just, stress tapab! 


Mõtle lihtsalt sellele, et kõik laheneb Sulle parimal viisil ja kõik, mis Sinu elus on juhtunud töötab Sinu kasuks ja hüvanguks. Ära keskendu negatiivsetele mälestustele, vaid püüa mõelda sellest, mida Sa oma ellu luua soovid. Ära eita oma emotsioone, luba endale olla vihane, olla kurb, olla armastav. Ja kui Sul on keegi, kes on Sinu elu heas mõttes muutunud, kinkinud Sulle armastuse kogemuse, siis Sa ei pea teda unustama, vaid soovi talle kõike kõige ilusamat. Ole õnnelik, kui tema seda on ja lihtsalt tea, et seda, kes õppinud kord siiralt armastama, sellele tasutakse alati heldelt. 


Lase minna! Ja näe, kuidas maailm pakub Sulle veel enamat, kui oskasid varem unistada, uskuda või loota ...