reede, märts 28, 2008

Meeleheitel koduperenaised

Eestis ma ei vaadanud mitte yhtegi osa, sest see tundus t2ielik cr2pp, siin on mul aga kollektsioon nii u 24 osast vms. Iga 6htu vaatan 4 osa ja syda rahul ning uni hea, no mida Sa siin suurest igavusest ikka teed. Netis ei viitsi ka 66d ja p2evad olla, pealegi see pole siin Eesti, kus on pysiyhendused ja wifi jne. No ja siis nad arvavad, et Eesti on mingi mahaj22nud stagnaaegne provints. Ok, minu pere on 6nneks rohkem haritud :D

Igatahes, olen siin ainult n2dal aega olnud ja juba olen saanud palju vastuseid, mida otsima tulin. Ja juba olen end yletanud & mul on t6esti hea meel, et siin olen. Ime on see, et kuigi olen p2evast p2eva lastega ja k6ik arvasid, et peale seda elu ei taha ma 10a lapsi, on just vastupidi, mida rohkem nendega olla, seda suurem lasteisu endal tuleb :) Nad on lihtsalt nii armsad , imelised olevused... Hommikul ronivad teki alla ja ajavad Su yles, 6htul tulevad annavad head66d musi ja kallistavad... Ma kujutan ette, et laste kasvatamine on ainult siis p6rgu, kui Sa ei suuda neid paika panna ja nad Sulle lihtsalt p2he istuvad, kui distsipliin on olemas, on k6ik hyper-super.

Mul on ka perega vedanud, mingeid tyhiseid n22klusi siin pole, laste osas on vanemad yhte meelt ja kehtestavad ennast, vb sellest tuleneb ka laste austus. Ei mina ega ka eelmine au pair ei n2inud iialgi, et nad oleks tylitsenud vms. Lapsed l2hevad kell 8 voodisse ja vanematel on aega teineteise jaoks. Mitte nagu Eestis ( ma ei yldista), et lapsed l6ugavad, vanemad on stressis, omavahel vigisetakse ja lapsed kasutavad seda 2ra. Ja kahjuks paljud lapsed kannavad seda endaga kaasas, seda, mida nad lapsep6lves n2gema pidid, seda et vanemad kaugenevad teineteisest, kaob intiimsus, h22bub armastus ja kogu stress kandub lastele edasi, kel tekkivad 6piraskused, kes kehtestab end m6ne grupiliidrina, kes ei austa oma vanemaid jne.

K6ik saab alguse meist endist, kui 6iged valikud me teeme, kui palju me aega investeerime oma suhtesse, kui palju me oleme valmis ohverdama ja kompromisse tegema... Kui k6ik need asjad on paigas ja inimesed on valmis saama lastevanemateks ja neil on tahe olla eeskujuks, nad tahavad garanteerida oma lastele 6nneliku lapsep6lve, siis ma usun, et see on meie endi k2tes.

Ma tean, et siiani pole ma tahtnud end l6plikult siduda ja seda just p6hjusel, et ma polnud valmis endast andma 100% teisele, vaid ma tahtsin pyhendada end iseendale... Sellep2rast olen ma ju siin ka, leidmas iseennast, arendamas end, k6ndimas piiridel, sest ma usun, et kui ma olen nii tugev, et saan suures laias maailmas yksi hakkama, siis olen ma kyllalt tugev, et olla ka kalju kellegile teisele...

Ma tean, et plaanide paika panemine ja v2ga range piiritlemine pole hea, sest kui ma oleks plaani t2itnud, siis poleks ma ju siin, vaid tuubiks kevadsemestri eksamiteks.

Ma olen siin olles aru saanud yhest asjast - m6istus vb segast peksta - syda mitte kunagi... Ma olen alati j2rginud oma sydame h22lt ja pole senini kahetsenud...

Ma ei tea mis minust saab aasta, kahe p2rast... Kus ma elan, kes ma olen, mida ma 6pin, kas ma olen single v mitte... Aga ma tean seda, et olen seal, kuhu mu syda mind viib ja juhatab...

Usu iseendasse, siis usuvad Sinusse ka teised!

Armastan/Igatsen !

Kommentaare ei ole: