Yhtekuuluvustunne

Mul on siiras r66m, et eestlased on j2lle leidnud yhtekuuluvustunde. Ma olen alati kahetsenud, et syndisin 86a, mitte pisut varem. Ma olin liiga v2ike, et taasiseseisvumise v6lust tol hetkel aru saada. Ma oleks tahtnud olla baltiketis ja ma oleks tahtnud laulda k6igi teiste eestlastega Eestit vabaks. Ma olen lihtsalt seda tyypi – ma armastan vabadust ja ma hindan kokkuhoidvaid inimsuhteid. See aeg oleks olnud lihtsalt nii minulik.

Eile 66sel ma ei saanud und ja j2in teleka ette tukastama, kl6psutasin erinevaid kanaleid pidi ja discovery pealt tuli film Estonia hukust. Ma m2letan seda 1994a sygis66d v2ga h2sti – saabusime emaga just samal 66l Sweitzist ja see uudis mis meid Eestis ootas oli p2ris shokeeriv. Seda filmi vaadates sain ma aru, kui kaduv meie ymber k6ik on. Veidral moel v6ttis meri Eestilt 2 v2ga andekat muusikut Urmase ja Alo. Viimase kirjutatud lugusid olen ma ise oma elu jooksul p2ris palju esitanud, sh matustel. Ja Urmase looming on praegu j6udnud eestlasteni minu hea s6bra, Margus Vaheri esituses. Me oleme k6ik kyll kaduvad, aga see, mis me maailmale anname j22b meist maha teiste inimeste kaudu. S2ravad t2hed… need kustuvad kiiresti. Presly, Monroe jne jne. Nii palju on n2iteid elust enesest, kus yhe inimese aeg saab l2bi. Kui u paar kuud tagasi lahkus meie seast “10 p6hjust Sind vihata” staar Headge , siis ma m6tlesin ka, et miks kyll v6etakse meilt need andekad lootustandvad t2hed. Aga vb on nende missioon elus t2idetud. Mis oleks juhtunud, kui Monroe oleks edasi elanud? Ta oleks vananenud ja drugide kasutamisest lolliks ja inetuks muutunud. Vb nii ongi parem, et ta l2ks veel siis, kui k6ik oli kaunis ja glamuurne, ta sai surra diivana. P2ris tihti meenutan printsess Dianat, milline harukordne naine, kes muutis maailma. Aga kas te m2letate, kuidas lein yhendas kogu maailma inimesi, usun, et kui Dianal oleks olnud v6imalus seda n2ha, siis ta ilmselt m6istaks ka ise, et selle nimel oli ilus surra.

T2na 66laulupeo videosid vaadates m6istsin ma veel enam oma vanaisa m2ssumeelsust. M6istan miks ta salaja Eesti lippu kodus hoidis ja miks ta kirjutas oma siberi m2lestusi ja miks see k6ik talle nii oluline oli. Me kyll k6ik loodame, et 50a tagune ei kordu, aga Gruusia syndmusi arvestades, ma enam ei imesta, kui varsti meid rongi pistetakse ja kuhugi kaugele 2ra viiakse. Ja kuna ma tean, et minu perekonda on see trag66dia varem puudutanud, siis seda enam ma tahan olla see, kes v6itleb parema, turvalisema ja kokkuhoidlikuma Eesti nimel. Ja j2lle on see moment, kus ma vanaisa emotsionaalseid lugusid igatsen… Tema oli minu parim ajaloo6pik.

Mida ma tahan t2na 6elda? M2letage – m2letage neid inimesi, kes on maailmale andnud ja seej2rel maailmalt v6etud, kandke edasi seda p6lvest p6lve. Olge uhked selle yle kust te tulete. Me ei peaks olema mitte vaid uhked eestlased, kes oma kodumaad armastavad, vaid me peaks saama ka ilmakodanikena paremateks inimesteks. Vb see k6lab missiklikult, aga rahu on midagi, mida me k6ik otsime… Alo s6nadega: “ Ei muutu see aegade rutus, me r2nnak on rahutu ring, nii elus kui muinasjutus j22b suurimaks otsijaks hing”. Otsige enda seest & otsige enda ymbert, otsige ilusat ja head ja jagage seda maailmaga! Armastan!