laupäev, august 16, 2008

Pulmad & matused EESTI moodi

Pulmad & matused

Teate ma vahel ikka imestan seda Eesti ASJA. Kui teised v2iksed tydrukud 9a m6tlesid millist pulmakleiti nad kanda sooviksid, siis mina olin hoopis erip2rane tatt, mina nimelt kirjutasin oma roosasse salap2evikusse millised minu matused peaksid olema. Nagu skorpion ikka, ma m6tlesin surmale ja sellega seonduvale tihti, mind lihtsalt huvitas see. R22kimata sellest, et ma ytlesin ( ilmselt juba 10a ) v2lja lause, et kui mu hauale nelke tuuakse v]I mingi jobu trompetit m2ngib, siis ma p66ran teist kylge. Vot nii ytlesingi. Ja see on ka yks v2heseid asju, mille osas ma oma arvamust muutnud pole. Ma vihkan kogu sydamest neid eestlaslikke matuseid ja sh ka pulmi. Ok, pulmas saab veel kleitigi imetleda, aga matustelt lasen ma aina kiiremini jalga. Ma ytlen, kui ikka l2hisugulasega tegemist pole, siis ei kisu see n6me rituaali j2lgimine koos hiljem toimuva viinapitsiga isegi pisarat silma. Kui mu vanaisa matustel viinapitsi t6steti, siis ma olin lausa solvunud…Miks on vaja teha midagi, sest seda on 200a tehtud – mina panin oma pitsi kummuli ja ytlesin, et “Minu vanaisa polnud viinamees ja me istume siin ja m2lestame teda ja ma ei taha, et ta peaks minu p2rast h2bi tundma” Lool l6pp! Juba minu vanaisa pidas surnuaiale matmist naeruv22rseks, tema tahtis, et tema viimseks puhkepaigaks saaks tema koduj2rv. Ja minu meelest on v2ga armas austada inimese viimast soovi. Mitte k6ik meist ei soovi minna kadakate alla vihmaussi 6htus66giks. Ja mitte k6ik ei taha kuulata oma viimsel p2eval kringliks kylmunud k2tega syndim2ngijat ja sinna taustaks pisarates niuksuvaid vanainimesi laulmas n]medaid matuselaule. Tule taevas appi! Traditsioonid ja rituaalid – kui need on veel Eestip2rased, siis t6esti on hea teada, et olen surnud ja ei n2e seda tsirkust.
Teine asi on pulmad, kui mu mees juhtub kopajuht olema ja tahab traditsioonilist pikka lauda ja kohalikku orelim2ngijat, siis kuul p2he, ma ei abiellugi. Kiriku6petaja vuristab ees, paarike ahvib j2rel…blaa-blaa, kuni surm meid lahutab. Yeah right, milleks t2nap2eval surm, kui lahutusadvokaadid teenindavad juba telefoni teel. Aus6na – lehes oli kuulutus. Inimesed v6tavad 200 000 krooni laenu, peavad suure igava pulmapeo maha ja siis lahutavad, ainus mis neid ei lahuta veel 50a on v6lakoorem. Pulmad on kas ajuvabaduse v raha l6hnalised. Ma saan aru, k6igile pole antud kirjutamisannet, aga kui Sa ei suuda paari sydamest tulnud rida oma pruudile 6elda, hang up yourself t6esti! J2rgmine shokiteraapia on muusikavalik… tataataaa, tatataaaa… Mul on poogen, et see on traditsioon, inimene peaks oma t2htsama k6nnaku oma elu t2htsama inimese juurde tegema loo saatel mis neid seob. Isikup2rasus! Vot see ongi puudu t2nap2eva pulmamelus. Kui ma l2hen kellegi pulma, siis ma tahan n2ha seal yhe paari lugu, kajastugu see siis interj66ris, pulmak6nedes v muusikavalikus. Eesti inimene on ikka suupeale kukkunud kyll. Kui mujal maailmas peab isamees v keegi teine oluline kylaline maha korraliku k6ne, siis keskmine eestlane ilmselt hyppaks peale tseremooniat aknast alla, kui teaks, et peab lauas midagi kaunist lausuma. Muidugi kui niisama viinapitsi peaks t6stma ( ja m6ni pits on juba enne t6stetud ) siis sellega saab kyll Eesti mees hakkama – belive me! Kui ma oleks kunstnik, ma kingiks oma mehele pulmap2evaks maali, kui ma oleks luuletaja, ma kannaks ette oma parima teose, kui ma oleks laulja, ma esitaks talle midagi erilist ( andke mulle mees, ma ytlen! :D ), aga enamik m6tleb heldimusega hoopis sellele, mist ta saab sel p2eval “ Ou jee, uus r6ster, ou jee 2 r6strit” Vahel j22b mulje, et abiellutakse sugulaste meelelahutuseks v selleks, et kord elus professionaali tehtud meik saada. V6i et oleks p6hjust s6pradega ennast soodaks juua, hullemal juhul sel p6hjusel, et pulma66l mitte ahastusse sattuda, millise n6iaga end nyyd heal juhul aastaks, halvimal juhul terveks eluks seotud on.

Minu jaoks on abielu midagi enamat, kui paber ja pidu. See on yhe armastuse loo mingisse punkti j6udmine. Punkti, kus 2 elu yhendatakse. Punkti, kus indiviid yksikuna pole enam nii v6imekas, kui ollakse kaksi.

Matused ja pulmad on 2 syndmust, mida inimesed peavad k6ige erilistemaks oma elus. Miks Te ei tee neid erilisteks? ^ppige end v2ljendama – verbaalselt, tegudes, valikutes… “rge hoidke kinni traditsioonidest… Mulle meeldib nt lill, mille kohta mu vanaema kunagi ytles, et tead ka, et see on surnuaia(matuse) lill. Mul poogen… Ma ei tee oma valikuid selle j2rgi, mida inimesed 50a tagasi hauaplatsile viisid. Ja ma ei taha syndim2ngijat oma hauale, ma tahan, et sel p2eval laulaksid sellised inimesed ja k6laksid sellised laulud, mis just mulle meeldinud oleks. Ja ma ei taha altari ette k6ndida tataataaa-tatataaa saatel. Ja ma ei taha, et mind sinna saadaks mu rongaisa, sest nii on traditsioon ( ma pole siinkohal kyll Eesti traditsioonidega kursis ). Ma tahan, et minu erilised p2evad oleks minu (meie) n2olised. Et isegi v66ras, kes ehk juhuslikult sinna sattub saaks pisara poetada ja 6elda kyll on ilus... : )

Kommentaare ei ole: