Ma ei tea, kas sosistada, karjuda v6i igavesti vaikida.
Ei saa ju linnutiivul kohale ma lennata.
Miks peaksi tulema end piinama
ja kurbusega nentima, et see,
mis yletanud mineviku varjud,
nyyd kaob kui p2ike pilve varju.
Ma ei anna ammu tunnetele nime,
ei eksisteeri kurbust, r66mu,
varjatud v6i v2lja6eldud t6de.
On ainult Jumal see, kes kes meie samme teab,
kuid inimene ise keerde sisse veab.
Ei tea ju minagi, kes Sinu eluk2iku seab,
kuid 6nne juurde tee inimene ise leidma peab.
/Kadri Luik august 2008/
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar