Teate ma t2na m6tlesin, et armastus pole midagi iseenesestm6istetavat, see on kingitus... Sest k6igil meil pole armastavaid vanemaid, k6igil meil pole t6elisi s6pru(ehk neid kes on olemas igas olukorras), ega k6rval kedagi, kelle puhul saame 6elda, et just see ongi 100% armastus... Meie jaoks on see v2ljend nii iseenesestm6istetav, et me lihtsalt ei annagi aru millega on tegu...
Ma l6petan t2na raamatu " Arm & meelekindlus" ja mul on hirm j6uda viimaste lehekylgedeni, sest ma tean kuidas see l6ppeb... surmaga... yhe armastuse l6puga v siiski mitte, kas surm on see mis 2 inimest lahutab v on just armastus see, mis viib meid l2bi k6igest ka igavikust?! Yhes6naga v2ites, et inimesed ei m6ista tihti mis on armastus, tahan 6elda seda, et kohati peame armastuseks ka argpyksust, hirmu, 2ra jooksmist... See pole armastus! Armastus on vapper, igavene, vastupidav, andestav, lootust andev, k6rvalseisev, j22gitu...
Ma soovitan v2ga soojalt see raamat l2bi lugeda, sest mulle tundub peale selle l2bi t66tamist, et minu elu on olnud ikkagi v2ga 6nnelik... Iga raskus 6petab meid, teeb meid tugevamaks... Ja isegi surma ei peaks me kartma... See raamat 6petab hindama elu, loodust,k6ike seda ilusat mis meid ymbritseb ja v6itlema sellega mis tundub yletamatu... V6itlus ise ei pruugi l6ppeda v6iduga, aga teekond ja kogemus on seda v22rt...
Ma istun praegu akna k6rval ja veel pool tundi tagasi sadas vihma, nyyd aga paistavad p2iksekiired ja see on nii paganama ilus... vihma l6hn ja sillerdav p2ike...
M2rgake, hinnake, nautige - ELU ON ILUS!
Alati Teid armastav ja Teie jaoks olemas!
K.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar