Ma ei oska mitte midagi tarka kirjutada. Mul puudub hetkel nii motivatsioon kui inspiratsioon. Minu puhul on see nii tyypiline, kui mul on loomeperiood, siis yldiselt kirjutan asju, mis inimestele peale l2heb...olgu need artiklid, blogi, luuletused, laulus6nad... Peale seda perioodi mul tuleb alati langus, ilmselt ideede kogumise aeg, aga inimesed on k6rghetkel harjunud saama palju & hakkavad n6udma KIRJUTA, KIRJUTA, KIRJUTA... Ja peale seda tekib mul konkreetselt vaimne blokk. Ma ei suuda, SEST INIMESED OOTAVAD MINULT MIDAGI JA MA TEAN, ET PEAN OLEMA TASEMEL, SEST SELLEGA ON HARJUTUD. Krt, capslock - sry. Yhes6naga nii nagu lause peale :"Ytle, et Sa armastad mind" ei suuda ma ilmselt aasta aega isegi m6elda millegi sellise ytlemisele on ka kirjutamisega, et lihtsalt olge kannatlikud ja see aeg tuleb ise... Nagu piibel ytleb: "Iga asja jaoks on oma aeg". On aeg kus ma lasen ideed ja m6tted endast v2lja ja on aeg, kus lasen n6 vaimu vabaks, r2ndama ja koguma uusi p2rleid... "rge muutke mulle blogi pidamist rutiinseks kohustuseks... "rge n6udke, et t66taksin palgalisena ajalehes, et igap2ev kohustusest mingi cr2pp kirja saada, 2rge kiskuge minust v2lja s6nu, mis ei tule sydamest... Laske mul olla, armastada, synnitada ideid... Ja kui on s6ige aeg jagan Teiega k6ike mida olen kogenud... Ait2h! Vabadus - teate kyll, see on see mida armastan ;)
Armastan!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar