Ma kihutasin t2na m66da ranna22rt ja m6tlesin, et tegelikult on siin ikka tohutult ilus elada... Loodus, inimesed... Inglismaa on mind muutnud inimesena, naisena... Eile kysis hea s6ber, kas olen armunud, et ma k2ituvat nagu poolhulluna. Ja ausalt 6eldes ma tunnen ise ka, et olen 2ra p66ranud, aga kindlasti ei saa see olla armumine, sest armumiseks on teadup2rast objekti vaja. See on midagi muud, mis mind p2evast p2eva motiveerib ja inspireerib - see on see tunne, mida olen nii kaua otsinud...VABADUS. Ma teen asju iseenda p2rast, mitte ei ela kellegile teisele... Ma toidan oma vaimu ja hinge, ma liigutan end sada korda rohkem ja hoolitsen enda eest palju rohkem kui Eestis( mitte et ma Eestis eriline kaltsakas oleks olnud ), ma harin ennast ja avardan silmaringi...Ma olen 6ppinud rohkem armastama, ma tahan olla kauge aga sydames olev s6ber, ma olen 6ppinud n2gema erinevaid rahvuseid, 6ppima lugema loomade keelt, n2inud lapsi, nende vajadusi, probleeme, r66me... Need 2 kuud on mind muutnud & mulle meeldib see Kadri, kes ma olen praegu... Jah, ma olen 6nnelik, hull, aga 6nnelik. Ja vahel tabab mind see kummaline tunne, et ma tahangi siia j22da... See k6lab karmilt ja praegu on vara seda m6elda, sest k6igepealt elan selle aasata yle... aeg n2itab, aga ma olen seiklusteks valmis ja mitte kyll armunud, aga kindlasti olen ma armastuseks valmis, sest ma olen saanud tegeleda siin oma mineviku eksimuste ja r66mudega, 6ppinud vigadest, analyysinud neid & ma v6in 6elda, et l6puks olen t6esti valmis end ka siduma, mis ei t2henda, et jookseksin seda nyyd esimese ettejuhtuva Poola torumehega tegema. Ei, ma siiski kavatsen 2ra oodata ja tunda selle 6ige. Kusjuures, siinsed mehed pole yldse nii hullud... T2na ostsin endale hantlid, kaua ma vigun oma k2te yle, aeg on trenni teha ja kui see myya seal siis ohkis ja ei j6udnud hantlit t6sta, siis ma muidugi omaette naersin, et laste tassimisest on kasu ka olnud, j6udsin need rauakolakad v2hemalt kassasse vinnata:D Eniveis hyppasin siis poest v2lja kui yks naeratav noormees kohe minu poole tormas, mingist organisatsioonist, muidugi sai ta aru, et ma pole kohalik ja uuris kust ma p2rit olen jne. "2rmiselt positiivne, l6pus kohe kallistas ja soovis kena p2eva, mitte nagu eestlased, oi ma vihkan neid vahel :S No ja siis sain oma kursa6ega kokku, kes on kodune ja k2ib igap2ev shoppamas :D Mingit Iraani v sellise kultuuri osa ilmselt, et naisi koheldakse nagu kuningakasse, mees teenib pappi, naine tatsab poode m66da. Kuigi ta on minu silmis laisk, on ta 22retult sympaatne naine, koolis ka aitame yksteist ja siis ta kohe patsutab seljale jne - pisiasjad, aga eestlased pole veel aru saanud kui t2htsad on inimsuhted. Eniveis shoppasin siis edasi ja j2lle jooksis mingi kutt mulle otsa - suvi on k6ik ilusad mehed v2lja meelitanud, sest selle venna naeratus m6jus isegi mulle :D Meie m6istuses on kinni suhtumine, et mujal maailmas on k6ik mehed s22nsed & m22nsed, ma m6istan nyyd palju paremini oma s6brannasid, kes on v6tnud mitte-eestlasest mehe. Armastus ei kysi rahvust, vanust, kehakaalu... Ja t2pselt nii ongi.
Ma ei tea kus ma olen aasta p2rast, Eestis v Inglismaal v hoopis kusagil mujal... Ma tean ainult seda, et l2hen sydame j2rgi... Ja armastus on minu ainsaks juhiks...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar