Juba paar päeva olen olnud täiesti allaandja rollis ja totaalne sidrun.
Muudkui loen oma positiivsuse mantrat, aga kokku ei suuda ennast võtta. Nagu ma eelmises postituses mainisin, põhjuseid on mitmeid... Esiteks minu enda probleemid, aga teiseks oluliseks põhjuseks osutus üks minu lähikondlane. Mul on üks
lähedane inimene, kes on oma eluga suhteliselt pahuksis ja kuna ma
temast väga hoolin, siis iga kord, kui ta tuleb oma murekoormaga, püüan
tema tuju üleval hoida, tema eest loota ja uskuda, temasse positiivsust
süstida. Ja nagu aamen kirikus olen ma alati pärast temaga suhtlemist oma asjadega
täiesti pahuksis. Olen terve oma elu magnetina tõmmanud ligi neid, kes
ise endaga hakkama ei saa, õigemini ei taha saada, neid, kes loodavad,
et abi, teadmised ja otsused peavad tulema väljastpoolt, aga ma pole Ema
Teresa, ja ma ei saa pidevalt päästa neid, kes ei suvatsegi ujuma
õppida. Minu roll pole kedagi oma õlgadel kanda, sest lõpuks ei jõua ma
ise edasi minna. See nõuab väga palju tarkust, et inimesi aidata nii,
et ise abivajaja rolli ei sattuks. Aita alati seda, kes ise ka end
aidata soovib ja südamest tahab oma elu muuta, vastrasel juhul muutud
vaid mugavaks vahendiks, kelle turjal vastutustundetud end elus edasi
venitavad. Sina ei vastuta kellegi teise õnne, valikute ja heaolu eest,
Sina vastutad uiseenda eest! Hoia ennast!
Loomulikult see inimene ise ütleks nüüd, et tema pole minu abi palunud. Ja ilmselt tuleb ka see tema abitus oma eluga hakkama saada ja pidev segaduses olemine ja ebaõnnestumine alateadlikult. Aga fakt on see, et energist ta mind tühjaks tõmbab ja see käitumismuster on nakkav. See viib minu vibratsiooni nii tohutult alla. Kui ma otsustasin temaga sel teemal rääkida ja sugugi mitte pahatahtlikult, vaid nii murest tema pärast, kui ka sellepärast, et teavitada tema mõjust minule ja minu meelestatusele, siis järgnes sellele muidugi tohutu konflikt. Tema võttis seda kui rünnakut, minu jaoks oli see vaid enesekehtestamine , et ma olen olemas, ma hoolin, aga hetke olukorras ma pole võimaline Sinu sisemiste heitlustega tegelema ja seni, kuni Sa oma muredest räägid, ma ka lähen nendega kaasa, sest ma ei oska hoolimist päeva pealt lõpetada.
Ma ei ole saanud veel seda kogemust või õppetundi, kuidas ennast sellistes olukordades kaitsta. Ja sellist vibratsiooni värki ja tunnetuse teemat on ka teisele inimesele väga keeruline selgitada. Mõistusega võttes on kõik lihtne - ta räägib oma elust/olust, mina kuulan, annan nõu ja kogu moos, aga tegelikkuses toimub sel ajal väga julm protsess, mis mind energiast täiesti tühjaks tõmbab ja kui ma seda teadvustasin, siis ma pidin selle suhteliselt julmal moel lõpetama. Ja ma siiralt loodan, et ühel päeval ta mõistab mind. See pole see, et ma keeran sõbrale raskel hetkel selja, see on see koht, kus ma annan endale aru, et ma pole piisavalt võimekas või/ja tugev, et seda koormat kanda või jagada. See enda veel hoidmine võtab praegu nii palju energiat, et ma lihtsalt ei saa pakkuda seda, mida teine inimene võib-olla ootaks või eeldaks, isegi kui ta seda suusõnaliselt välja ei ütle.
Teine asi on ka see, et tegemist pole teps mitte mingi rumala inimesega. Need probleemid, mis tal on on ainult otsuse kaugusel lahendustest. See on see sama küsimus, millega mina olen viimased kuud tegelenud - vastutuse võtmine. Mina samamoodi koputasin ühelt ukselt teisele ja lootsin, et keegi mulle ütleb, mida ma tegema pean, ,mis otsuseid vastu võtma jne. Ma kartsin vastutada, sest otsuse tegemine tähendab oma valikuga silmitsi seismist. Elu parataatult koosnebki valikutest ja ma näen päris palju neid inimesi, kes justkui üritavad neist valikutest mööda hiilida. Ise nad nimetavad seda vooluga kaasa minemiseks. Aga Sa ei saa terve elu kärestikus hulpida ja päästerõngast kinni hoida. Üks hetk pead Sa riskima, kaldale ujuma ja oma majakese püsti panema. Võib juhtuda, et upud ära või ei tule maja selline nagu Sa lootsid, aga kui Sa pikalt seal vees hulbid, siis ega see ka head nahka kaasa too. Ükskord oled Sa sellest päästerõnga hoidmisest nii väsinud, et enam pole Sinust kaldale ujujat kah.
Kolmas põhjuks miks ma selles olukorras just nii käitusin, nagu ma käitusin, oli see, et mul on väga kurvad kogemused selliste "Elan teiste eludele nii kaasa, et elaks või nende eest" olukordadega. Ma kipun teatud olukordi, inimesi ja nende probleeme liiga isiklikult võtma. Mul on olnud minu alkoholisõltlast, keda ma olen püüdnud kurjajuurest võõrandada ja see on pea alati lõppenud sellega, et lõpuks olen ise haihe ja väsinud, aga see, keda aidata püüdsin ajab ikka oma rida. See on üks elu olulisemaid õppetunde - aita ainult seda, kes ise end aidata tahab.
Ärgem unustagem - abivajaja on see, kel jalad tõesti ei kanna, mitte see, kes ise kõndida ei viitsi.
Elu ei peagi olema mugav ja kerge, kui inimene tahab areneda, tahad saada targemaks ja tugevamks, siis ta peab oma õppetunnid ja kogemused ise kätte saama. Minu tänane teadlik otsus oli, et alates sellest hetkest, nüüd ja praegu, ei võta mina vastutust teiste elude eest. Tulgu nad teadlikult või alateadlikult, minu kohus on kaitsta eelkõige iseennast. Ma ei pea selgitama, ma ei pea ennast süüdi tundma, ma ei pea kannatama, ma ei pea kuulama, ma ei pea vastutama ... Ma pole kellegile iseenesestmõistetav, vaid ma olen väärtus omaette, minu tugi, hea sõna hool ja armastus on privileegid, mids kellegil pole õigust kuritarvitada. Ma ei luba endale halvasti öelda, kui ma püüan ennast vaid kaitsta ja mis kõige olulisem - igaüks on oma õnne sepp!
Selleks, et aidata, pean ma enne ise suureks ja tugevaks saama ... Ja selleks, et olla ise terve ja tugev, pean ma suutma hoida ennast pidevalt laetyna ja positiivsena. Ma eemaldan oma elust kõik, mis mind tühjaks imeb, sest mina loon oma maailma, mina vastutan ainuisikuliselt oma heaolu eest. PUNKT.
Loomulikult see inimene ise ütleks nüüd, et tema pole minu abi palunud. Ja ilmselt tuleb ka see tema abitus oma eluga hakkama saada ja pidev segaduses olemine ja ebaõnnestumine alateadlikult. Aga fakt on see, et energist ta mind tühjaks tõmbab ja see käitumismuster on nakkav. See viib minu vibratsiooni nii tohutult alla. Kui ma otsustasin temaga sel teemal rääkida ja sugugi mitte pahatahtlikult, vaid nii murest tema pärast, kui ka sellepärast, et teavitada tema mõjust minule ja minu meelestatusele, siis järgnes sellele muidugi tohutu konflikt. Tema võttis seda kui rünnakut, minu jaoks oli see vaid enesekehtestamine , et ma olen olemas, ma hoolin, aga hetke olukorras ma pole võimaline Sinu sisemiste heitlustega tegelema ja seni, kuni Sa oma muredest räägid, ma ka lähen nendega kaasa, sest ma ei oska hoolimist päeva pealt lõpetada.
Ma ei ole saanud veel seda kogemust või õppetundi, kuidas ennast sellistes olukordades kaitsta. Ja sellist vibratsiooni värki ja tunnetuse teemat on ka teisele inimesele väga keeruline selgitada. Mõistusega võttes on kõik lihtne - ta räägib oma elust/olust, mina kuulan, annan nõu ja kogu moos, aga tegelikkuses toimub sel ajal väga julm protsess, mis mind energiast täiesti tühjaks tõmbab ja kui ma seda teadvustasin, siis ma pidin selle suhteliselt julmal moel lõpetama. Ja ma siiralt loodan, et ühel päeval ta mõistab mind. See pole see, et ma keeran sõbrale raskel hetkel selja, see on see koht, kus ma annan endale aru, et ma pole piisavalt võimekas või/ja tugev, et seda koormat kanda või jagada. See enda veel hoidmine võtab praegu nii palju energiat, et ma lihtsalt ei saa pakkuda seda, mida teine inimene võib-olla ootaks või eeldaks, isegi kui ta seda suusõnaliselt välja ei ütle.
Teine asi on ka see, et tegemist pole teps mitte mingi rumala inimesega. Need probleemid, mis tal on on ainult otsuse kaugusel lahendustest. See on see sama küsimus, millega mina olen viimased kuud tegelenud - vastutuse võtmine. Mina samamoodi koputasin ühelt ukselt teisele ja lootsin, et keegi mulle ütleb, mida ma tegema pean, ,mis otsuseid vastu võtma jne. Ma kartsin vastutada, sest otsuse tegemine tähendab oma valikuga silmitsi seismist. Elu parataatult koosnebki valikutest ja ma näen päris palju neid inimesi, kes justkui üritavad neist valikutest mööda hiilida. Ise nad nimetavad seda vooluga kaasa minemiseks. Aga Sa ei saa terve elu kärestikus hulpida ja päästerõngast kinni hoida. Üks hetk pead Sa riskima, kaldale ujuma ja oma majakese püsti panema. Võib juhtuda, et upud ära või ei tule maja selline nagu Sa lootsid, aga kui Sa pikalt seal vees hulbid, siis ega see ka head nahka kaasa too. Ükskord oled Sa sellest päästerõnga hoidmisest nii väsinud, et enam pole Sinust kaldale ujujat kah.
Kolmas põhjuks miks ma selles olukorras just nii käitusin, nagu ma käitusin, oli see, et mul on väga kurvad kogemused selliste "Elan teiste eludele nii kaasa, et elaks või nende eest" olukordadega. Ma kipun teatud olukordi, inimesi ja nende probleeme liiga isiklikult võtma. Mul on olnud minu alkoholisõltlast, keda ma olen püüdnud kurjajuurest võõrandada ja see on pea alati lõppenud sellega, et lõpuks olen ise haihe ja väsinud, aga see, keda aidata püüdsin ajab ikka oma rida. See on üks elu olulisemaid õppetunde - aita ainult seda, kes ise end aidata tahab.
Ärgem unustagem - abivajaja on see, kel jalad tõesti ei kanna, mitte see, kes ise kõndida ei viitsi.
Elu ei peagi olema mugav ja kerge, kui inimene tahab areneda, tahad saada targemaks ja tugevamks, siis ta peab oma õppetunnid ja kogemused ise kätte saama. Minu tänane teadlik otsus oli, et alates sellest hetkest, nüüd ja praegu, ei võta mina vastutust teiste elude eest. Tulgu nad teadlikult või alateadlikult, minu kohus on kaitsta eelkõige iseennast. Ma ei pea selgitama, ma ei pea ennast süüdi tundma, ma ei pea kannatama, ma ei pea kuulama, ma ei pea vastutama ... Ma pole kellegile iseenesestmõistetav, vaid ma olen väärtus omaette, minu tugi, hea sõna hool ja armastus on privileegid, mids kellegil pole õigust kuritarvitada. Ma ei luba endale halvasti öelda, kui ma püüan ennast vaid kaitsta ja mis kõige olulisem - igaüks on oma õnne sepp!
Selleks, et aidata, pean ma enne ise suureks ja tugevaks saama ... Ja selleks, et olla ise terve ja tugev, pean ma suutma hoida ennast pidevalt laetyna ja positiivsena. Ma eemaldan oma elust kõik, mis mind tühjaks imeb, sest mina loon oma maailma, mina vastutan ainuisikuliselt oma heaolu eest. PUNKT.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar