Seda et mul on kohutav nädalavahetus olnud te juba teate, pisarad, pinged, keerulised suhted jne, aga täna päädis see eriti hirmsa lõpuga - nimelt olin osaline avariis. Juht vajus lumevalli poole, mille peale kõrvalistuja keeras auto rooli teisele poole, mille peale seisis ees post ja veel hullem vall, auto läks risti, rooli keerati ilmselt veel, mille peale auto kaotas juhitavuse täiesti, keerlesime nagu lõbustuspargis, silme eest jooksis vaid läbi meie poole suunduv autoderivi, see sama post ja kraav, ainus mõte mida ma jõudsin mõelda oli, et tuleb mis tuleb, see on minu saatus. Lõpetasime kraavis, ust ma lahti ei saanud, auto ise kreenis... Nii ma siis istusin seal kena 20-30 minutit ja mõtlesin elu üle järgi... Ja ega see autost välja minek poleks olnud ka väga meeldiv, sest kraav oli sügav ja ülepea lumes olla poleks ka ilmselt meeldiv olnud.
Lõpuks koju saabudes nägin Kanal 2 uudistes laibakotte ja mõistsin, et kui kõrgem vaim ise poleks kohal olnud, oleks see võinud olla mina...
Ja arvestades pingelisi aegu oleks mu sõpradele jäänud viimaseks mälestuseks tige ka kurvameelne Kata... Ma ei taha seda, ma tahan, et inimesed mäletaksid mind õnneliku ja rõõmsana ja selleks on elus vaja teha valikuid - Sa ei saa teha kõike ja olla kõiges parim, sa ei saa elada labasel moel oma karjäärile, sa ei saa lasta oma ellu inimesi, kes Sind vaid õnnetuks teevad.
Elu on valik! Elu on lühike!
Nädalake tagasi suri üks minu hea tuttav - tema eluküünal kustus bussipeatuses - Jumal ise teab kuhu oli ta teel, kuid Sinna ta iialgi ei jõudnud... Me kõik peame arvestama, et vb juhtuda, et hüvastijätu aega ei jäeta, seepärast elage nii nagu see oleks Teie viimane, öelge lähedastele kui palju te neid armastate ja hoidke suhted selged.
Olgu Jumal tänatud tänase päeva eest, selle eest, et mulle on antud päevi!
1 kommentaar:
Hoia ennat:)
Postita kommentaar