Sest mõnikord ma komistan & mõnikord ma kukun, kuid seni kuni hing on sees ...

Neil nädalatel onmul väga raske olnud, sest olen müünud oma hinge igale poole ja püüan anda endast maximumi igal rindel ja nii ma olengi päeva lõpuks vastik ja halb inimene. Ma tunnistan, et minuga on olnud väga raske suhelda. Teisalt jälle näed sellises situatsioonis, kes on Sinu sõbrad ja tõelised tugisambad. Mul on nagu kaks väga head võrdlust. Esimene on see, kuidas mees peaks käituma, kui naisel ( ma ei pea siin silmas nüüd paare, vaid üleüldiselt ) on raske. Esimene sõber alustas ignoreerimist, inimene 2 päeva ei vastanud ühelegi minu sõnale. Ma saan aru, et ma olin vb natuke kurvameelne ja agressiivne, nagu ütles üks mu hea sõber, et ära kurvasta ja ära tigetse,aga sellegipoolest ma ootan sõpradelt kainet mõistust ja kui mul on raske, siis ära kurat tee seda veel hullemaks oma käitumisega. Ega ma ei ole ju lambist selline, mul on raske ja ma ootan tavaliselt siis tuge, aga kui inimene pöörab Sulle selja, seda enam lähen ma endast välja. Ja selle inimese kõrval oli teine sõber, kes kannatlikult kuulas ära mu igapäevase hala – KUULAMINE ON VÕTMESÕNA – ja andis hea nõuande ja motiveerivad sõnad pealekauba. Vot siin ongi mehe ja mehe vahe. TÕELINE mees on Sulle toeks, nõrk mees või sitapea tüüpi mees keerab Sulle kõige raskemal hetkel selja. Ja ma olen seda oma elus väga palju täheldanud ja see on mind teinud targemaks ja õpetanud mehi valima. Teate kui palju on selliseid pealtnäha enesekindlaid mehi, kes käituvad nagu machod ja siis ühel hetkel sa taipad, et kesta all on väike hall hiireke, kes iial ei julge elus riskida, kes iial ei kannaks Sind raskel hetkel tulest ja veest läbi. Tõeline mees pole alati kestalt vapper, vaid ta on sisemiselt tugev, ta erudeeritud ja ta on väga hea inimestetundja, kes suudab Sinu nõrkuse muuta Sinu tugevuseks, kes oskab Sind niipalju motiveerida, et Sa teed oma pingutused ja tuled tagasi, ükskõik kui sügaval mudas Sa poleks.


Ma jõudsin ühel päeval niimoodi koju, et mul oli olnud 12 h tööpäev, ma ei olnud maganud, sest öösel tegin ma oma lõputööd,seljataga oli nv, kus oli 3 eksmit, milleks, mille sooritamine vajas põrgulikku õppimist, ma ei olnud päeva aega söönud ja ma suutsin maha jääda bussist, väljas oli -30 kraadi ja mul oli sitt olla. Väsinud, näljane ja ma ei tundnud oma sõrmi, ainus mis andis tunda oli valu. Ja ma jõudsin koduuksest sisse ning pisarad hakkasid voolama, sest ma tundsin, et ma ei jaksa, ma teadsin, et mul on vaja tööga seoses veel teha mõned paberid kodus ja ma tundsin, et ma vajaks natuke puhkust, aga see puhkus tuleks millegi arvelt ja teada tuntud maksimalistina, vähemalt nendes asjades mis on mulle südamelähedased ma ei saa ju lubada, et ma heidan magama, kui miski on lõpetamata. Ja nii ma istusin mantel seljas, kindad käes ja nutsin. Vanaema tuli ja pani mulle mitu tekki peale ja keetis kohe sooja supi, aga ma olin ikkagi õnnetu, sest inimesed ei taipa et isegi kui ma ütlen, et mul on niigi miljon kohustust, siis nad ikka veeretavad kõik Sinu kaela. Ja kui sellisel hetkel juhtuvad Sinu kõrvale inimesed, kes toetamise asemel ainult virisevad nagu juhtus selle blogiga või lihtsalt ei räägi Sinuga, nagu juhtus minu sõbraga, siis on väga raske end tunda inimesena.


Õnneks tuleb peale vihma alati päike ja minu päevakava on muutumas pisut tagasihoidlikumaks ja õnneks on minu elus ka inimesi, kes kuuluvad kategooriasse TÕELISED.

Siis on hea näide veel ühest sõbrast, kes ei vaikinud, aga reageeris minu mossi vajunud näo peale veel hullemini, ehk lausa hakkas karjuma. Ja kui mul siis juba pisar silma hakkab tikkuma, siis ta tõmbus tagasi ja soovis mulle ikka edu eesseisvaks kaitsmiseks jne.

Ma ei tea kui oluline ma ühele või teisele inimesele olen, vb neil oli raske näha mind sellisena, nagu ma ütlesin, ma polnud ajutiselt mina ise. Vb olid neil endal mured ja minu tujutsemine ajas neid tõesti nii marru. Ma ei tea! Aga kui Teie elus on situatsioone, kus teisel on raske, siis ärge arvake, et teilt midagi võimatut oodatakse. Sa lihtsalt ütled, et SA SAAD HAKKAMA! Ma olen olemas. Ja sellest piisab, inimene saab sisemist jõudu ja tuleb asjast välja. Vahel on nii vähe vaja…


Aga nüüd natuke naljakamatel teemadel. Ükspäev tuli üks meeskodanik uurima, et kumba Armani ülikonda ta peaks eelistama. Vaatasin pilte ja minu kriitiline silm ei märganud erilist erinevustki 2 mudeli vahel, Pealegi kes siis pildi järgi ülikonda valib, ma võin seljas vaadata ja öelda. Ja mul tekkis küsimus, kas küsija tõesti tahtis minu arvamust ülikonna lõike ja värvi osas või tahtis ta lihtsalt peenelt vihjata, et ta kannab Armanit …nagu see mind väga huvitaks. Mehed jääva meesteks!