Suhte 3 alustala

Ma mõtisklesin täna teemal kuidas ja millel seisab suhe, kus puudub austus ja usaldus. Kas ilma nende kahe komponendita on võimalik rääkida armastusest?

Ma olen olnud koos valede inimestega, aga ma ausõna pole kunagi armastanud või olnud armunud inimesesse, kel puudub minu suhtes lugupidamine. Minu jaoks on see elementaarne.

Ja ma tõesti ei suuda mõista, kuidas on võimalik armastada meest, kes Sind nt peksab. Ma saan aru, et selliste inimestega elatakse koos olude sunnil, pole kuhugi minna või pole raha, et omaette hakkama saada jne, põhjuseid võib olla miljoneid. Aga öelda, et ma armastan kedagi, kes teeb mulle kas füüsiliselt või moraalselt haiget? Kas see ikka on armastus või on see pigem hirm?

Teine asi on austus. Mul tutvusringkonnas oli juhus kus ühel üritusel väikse tögamise käigus naine mehe konkreetselt perse saatis. Eks meil kõigil võib olla selliseid hetki, kus veri läheb keema ja öeldakse ehk asju mis ei ole kuigi sobilikud. Ma ei hakka siinkohal rääkima, et sobimatu on üleüldse naisel vägisõnu kasutada ja sellised asjad näitavad lastetoa puudumist, kuid siinkohal ütlen, et keegi meist pole eksimatu. Aga mis minu jaoks oli tol üritusel šokeeriv oli just see, et tegemist oli avaliku kohaga, Sa kannad kleiti ja siis kogu tutvusringkonna juures olekul saadad oma partneri teatud kohta. Andke andeks, aga minu jaoks oleks see olnud küll alandav. Esiteks see näitab milline on ühe paari suhtlustasand, teiseks näitab see lugupidamatust ümberkaudsete inimeste suhtes sh partneri ja kolmandaks, krt võtaks peske oma musta pesu kuskil mujal.


Mul meenus situatsioon oma eksiga, kes kunagi läks klubisse ja selleks ajaks kui mina sinna jõudsin, oli tüüp juba suht sooda ja vaatan siis, et ohoo minu noorhärra koos meela blondiiniga tantsu põrandal. Ümberringi juba pilgud koondusid, et mis nüüd juhtuma hakkab, sest teadupärast olen ma selline keevaline naisolevus, kes oma arvamust just hammaste taha ei pressi. Sisenesin tantsusaali, astusin amelejatele ligi , patsutasin neiu õlale ja ütlesin, et:” vabandage, kas ma tohin nüüd üle võtta, see on siin minu mees!” Tüüp pärast kodus ütles, et kuule mis värk oli, et kuidas Sa nii rahulikuks suutsid jääda, et kui mina oleks Sind niimoodi leidnud, siis ma oleks Sul näo täis sõimanud ja kutile peksa andnud. Aga vaadake, ma pean oluliseks oma väärikust ja kui tüüp tahab oma marki mingi harakaga hööritades täis teha, siis see on tema probleem, aga nii madalale ma elus ei lange, et hakkan keset tantsusaali kedagi sõimama või juustest kakkuma. Seda nimetatakse eneseväärikuseks ja enesekontrolliks. Jah, ma võin kodus omavahel küsida, et kuule ahv, millega sa hakkama said, aga ma iial ei hakka mingist tsirkust tegema, et mutid saaks hiljem linna peal lõugu lõksutada.


Ma olen avastanud enda jaoks uue huviala – paaride kommunikatsioon. Täna nt käisin ma lõunal tuttava paariga. Äärmiselt kosutav oli näha kaht inimest, kes ei ilatsenud nii, et mul oleks söögiisu ära läinud, kuid kõrvalt vaadates said aru, et inimeste vahel on siiras ja soe tunne ning lugupidamine. Naise käsi mehe põlvel, soojad pilgud teineteise suunas, üksteisele sõna andmine, keegi ei üritanud kedagi üle trumbata ja noormehe lahkudes andis ta neiule armsa musi laubale, mida peetakse üheks romantilisemaks ja aupalikumaks viisiks oma tundeid näidata. Ja kõige selle juures ei paistnud see grammigi võlts.


Muidugi mõista inimesi on erinevaid, nt minu sõbranna ütleb, et tema ei suuda avalikult suudelda v mehe kaisus istuda, et ta tunneb piinlikust, samas mina nt ei põe absoluutselt sellist asja ( ei ma ei ole ka sellist tüüpi, kes nüüd kelleralliga oksele ajab teisi), vaid ma annan alati märku, kes on minu partner, ei teki kahtlust, et huvitav kas need on niisama sõbrad v midagi enamat.

Tundub, et ma käitun oma sõpradega muidugi märksa soojemalt, kui mõni oma elukaaslasega. Igakord kellegagi kuhugi minnes kuulen ma jälle küsimusi või kommentaare. Nt oma parima sõbraga teatris käies sattusime endise pedagoogi kuulirahe alla:” Kas te olete nüüd koos?” Päris piinlik oli keset teatrit seletada, et ei me oleme kõigest sõbrad. Siis hiljuti teise sõbraga söömas käies, teatas teenindaja, et me oleme ikka nii armsad koos. Jällegi jäin ma lolli näoga nii sõpra kui teenindajat vaatama, mis mõttes armsad, sööme armsalt koos praadi? Kummaline on seegi, et igakord samas kohas einestades tuuakse kohe küünlad lauale ja pannakse romantiline plaat mängima ja lausa rõhutatakse, et loome teile romantikat. Okei, väga armas, ma tulin siiski seda praadi nautima, pole vaja nii palju pingutada – varsti saadetakse viiuldajad laua äärde ja pakutakse välja, et võiksime pulmalaua nende juures korraldada. Mul on muidugi hea meel, et ma kõigi meestega visuaalselt nii hästi kokku sobin.

Ma üldse ei saa aru, mida ma vallalise inimesena siis tegema pean. Emaga teatris ja spas ja shoppamas käima, no ei paku pinget, kui mul on oma kammraadidega hea, siis miks ma ei võiks nendega elu nautida. Nad on sõbrad ja minu jaoks on sõpruse ja suhte vahe väga väike – ma lihtsalt ei lasku nendega never füüsilisele tasandile.

Seksist rääkides, just ükspäev üritasin ühele kenale playboyle selgeks teha, mis värk siis sellega on, et ma ei võta tema soovitusi kuulda ja ei maga tema ega ka kellegi teisega. Ma olen seda 120 korda seletanud, et miks, aga mehed ikka ei saa aru. Seletan veel korra. Vaadake, Teie, mehed, te näete tutti ja isu tuleb ja tehakse ära ja keha saab mürkidest lahti ja tore oli. Aga mina naisena ( rõhutan, et see on individuaalne), ma nagu ei erutu lihtsalt riista peale. Sel suguorganil võiks olla ka huumorisoon ja suur süda ja 150 muud omadust. Ma ei naudi seksi, mis on üks paganama kuiv nühkimine, see on sama kui kodus harjavarrega jahmerdada. Mul käivad mõistus, süda ja suguorganid käsikäes. Kui mees suudab võita oma intelligentsiga minu tähelepanu, siis see viib selleni, et mul tekkivad tunded, kui mul on tunded, siis lähevad mul põlved nõrgaks ja üldse hakkab veri paremini liikuma. Mille tagajärjel hakkab mingi mees olend minu mõtetes ja peas figureerima ja selle tagajärjel suudabki ainult see mees ka mind niikaugele viia, et mul üldse isu tekiks. Üks mees – kõik 3 tasandit. Ja kui mul on see üks mees peas, siis ma ei kepi ju suvalise vennikesega, sest ma ei suuda küll seksida nii, et üks mees sees, teise südames. Saate nüüd aru? Kui mul pole tundeid, siis mu põlved pole nõrgad, siis te ei eruta mind ja siis ma ei seksi teiega? Kui raske on sellest aru saada? Meest peab ihaldama, kõik me oskame jalgu harki ajada, aga kui Sul on see kirefaktor sees, siis Sa oled metskass ja kui sa seda pole, siis surnud kiisu seksi pole küll kellelegi vaja. Ma olen rääkinud miljon ja 2 korda, et KLÕPS peab olema, okei, mõni mees suudab ka lihtsalt füüsilise tõmbega Su hulluks ajada, aga üldjuhul ja ma usun, et ma ei eksi kui ma arvan seda ka teiste naiste kohta, on nii, et kui on mees, kes on tõeline mees, siis oled Sa omadega igal tasandil sees ja see on kõige parem tunne ja ma ei hakka seda rikkuma juhufackiga, eriti tänapäeval kus see on ohtlik. Ma pigem suunan selle seksuaalenergia teistesse asjadesse, nt eneseharimisse, kiirustesse, muusikasse – kuhu iganes. Kvaliteet loeb.

Aga tules tagasi suhte põhitalade juurde ehk armastuse, austuse ja usalduse juurde, siis palun, palun, olge analüütilised, kui Sa ei usalda teist poolt, siis vaevalt see kunagi juhtuma hakkab, kui tema sind ei austa ja ei kohtle sind lugupidavalt, siis sel pole tulevikku ja küsi endalt otse, mis põhjustel koos ollakse, sest rutiin, harjumus, turvatunne need ei seostu mulle armastusega.

Üks mu tuttav, kõrgharidusega kaunitar on koos ühe tolgusega, kes ei käi tööl, elab ämma äia kulul, on pidevalt purjus ja paneb veel sajaga kõrvale ka – ja naisel on vaid üks vabandus –„Äkki ma jään üksikuks kui ma ta maha jätan”. Aga mina küsin, kas Sa sellist meest oma laste isaks soovid? Sa kardad üksi jääda, aga seda sa ei karda, et see mees käitub ka sinu lastega kunagi nii, kes siis süüa koju ostab, kui ämm ja äi ära kaovad, kes siis lapsi kasvatab, kui temal on järjekordne joomatuur?

Teate, kust kõik alguse saab? Austa ja pealugu iseendast, armasta iseennast ja siis tuleb ka kõik muu!