Klienditeeninduse ja ettevõtluse ilu ja valu

Igapäev kliendina ringi rännates näen ma ikka igasugu asju. Ma olen selline tüütu klient, kes ei talu kui teenindaja niisama leti taga istub ja sõrme imeb, kui ta siia tööle on palgatud, siis heaga olgu pädev ja tehku veidi tööd ka. Ega iseteenindavad kassad ka on olemas, nii, et sellepärast pole neid tooli soojendajaid küll vaja hoida. Tähtis on ikka just see, et ma saan teenindaja poole pöörduda kui mul on abi tarvis.

Näiteks tooksingi kaks kohta, kus olen saanud tõeliselt meeldiva teeninduse osaliseks, üks neist on Denim Dream, kus ma pole veel kordagi märganud ebapädevat teenindajat, kes oma eraelu tusa minu peal välja valaks, tead mind ei huvita kui Su koer on surnud või su mees sulle keppi ei anna – oma kodused mured jäta ikka koduseinte vahele, Sinu töö ongi naeratada ja kui Sa seda ei suuda, siis tööotsijad ootavad järjekorras ukse taga. Teine väga meeldiv kogemus oli Ideaal kosmeetikas, kus teenindaja üksipulki mulle lahti seletas milline ripsmedušš on kõige ostetum, milline jätab panda silmad, milline peab ka saunas vastu. Isegi juhataja tuli kaasa rääkima, sest minu lemmiktoode oli turult järsku kadunud ja peale seda kui ma hirmkallis duššis pettusin, tahtsin ma 100% kindel olla, et nüüd oleks ost õnnestunud. Ja kui mulle ikka ei meeldi, et pole kummihari v pole see või teine asi, siis müüja vot jooksebki või nahast välja. Aga ma ostsin lisaks vajaminevale vidinale ka veel 2 lõhna ja seda kindlalt põhjusel, et teenindus oli tasemel, mu tuju oli hea ja ma olin valmis oma rahakoti rauad avama.

Te ei pruugi seda uskuda, aga hea teenindus vb minu puhul tuua kuni 1000 kroonise lisa, nagu juhtus minuga UK-s juuksuris, mulle pakuti kohvi, joosti ette taha ja ma lihtsalt otsin tonni eest juuksehooldus vahendeid, sest ma tundsin, et ma lausa võlgnen seda neile, sest nemad olid teinud kõik, et mina rahul oleks, mina tahtsin neile kasumit teha. Nii, et armsad klienditeenindajad südamlik siirus võib Teie müüginumbreid oluliselt suurendada.

Eriti hindan ma söögikohti kus teenindaja on vastutulev, nt minu lemmikrestoranis Entris teatasin ma kord, et ma sooviksin rooga, mida pakuti seal 3a tagasi ja mida enam menüüs pole, kööki anti tellimus ja ma sain selle. Samamoodi on nt joogikaartiga, kui ma tahan glögi, siis see mulle ka kokku keedetakse ja kui mulle tehakse ka alati märkimisväärset alet, siis loomulikult istun ma tunnikese kauem ja tellin veel midagi, loomulikult toon ma ka kõik oma tuttavad sinna sööma – kallis restorani pidaja, hea teenindus, loob Sulle väärtuslikud püsikliendid. Tartus võib olla märksa laiema menüü ja parema interjööriga kohti, aga ma lähen ikka sinna, kus minusse suhtutakse lugupidavalt.


Täna läksin ma Tartu kaubamajja sooviga osta endale viisakat lühikest seelikut, kuna mulle ei sobi üle põlve seelik ja samas pean ma olema esinduslik, siis seda ma ka teenindajale mainisin. Teenindus oli super, tädi jooksis kõik riiulivahed läbi, kuigi ütles, et tegelikult pole Tartu Kaubamajas iial olnud ega ole ka praegu lühikesi kontoriseelikuid. Siinkohal ma ütlen:” Kuidas kuradi pärast te julgete end nimetada esindus kaubanduskeskuseks?” Kes Teile kaupa tellib? Mis mõttes müüte ainult üle põlve seelikuid? Hallo, ma olen 23 aastane, lühikeste jalgadega, miks ma pean kandma pikka seelikut? Ma läksin nii närvi – see Eesti kaubandus on ikka ajast ja arust!


Mis aga söögikohtadesse puutub, siis ütlen ausalt, mina ikka igas kohas küll jootraha ei jäta. Sõbranna töötas Werneris ja hänkis, et inimesed ei taha jätta jotsi ja ma samasugune mats, no halloo, miks ma pean jotsi jätma, kui ise vinnan leti juurest kohvi kätevärinal lauda. Päris iga naeratuse eest ma ka maksta ei jaksa, võin ka vastu naeratada ja kohvi kannust kruusi valamise eest aitäh öelda, see on ju su töö. Aga samas nt Panges käsutasin ma teenindajat, et tahan lauda vahetada ja tema tõi kõik söögid ja kannud jms üle, loomulikult oli see temast üliarmas ja loomulik, et jätan ka jootraha. Restoranis on see nagu tavapärane, kus on ikka lauateenindus jne, aga igas kohvikus saiakesi serveerivale müüjannale ma ka nüüd kümpi ei hakka viskama, seda enam, et ma ei kanna peaaegu kunagi sularaha kaasas. Poemüüja ka poes lõikab mulle vorsti, annaks äkki talle ka 5 eeku?

Eriti jubedaks pean ma aga Elioni ja Emt klienditeenindust, kord oli olukord kus 2 teenindajat hakkasid minu seljataga omavahel kirjakesi vahetama, no ma tahtsin öelda, et äkki kannatate kuna ma poest välja jõuan. Ja no kord uut monitori ostes Elionis ei suutnud see tädi koradgi naeratadagi, krt, ma teen talle korraliku käibe see mäksa molo unustab elementaarse viisakuse. Siuke asi ajab ikka halvalt närvi küll.

Täna siis kui seelikuost oli untsu läinud, mõtlesin, et tellin hoopis UK-st kleidi endale. Kuna ma olen seal elanud, siis tean mis firma asjad mulle sobivad ja mis suurused jne. Ja siis selgus, et stuffi saab ainult Soome tellida, et Eestit seal listis polnud. Okei, no kuna mul on lähikondlasi ka Soomes, siis mõtlesin, et tellin sinna aadressile. Aga siis järgmine häda – makstava krediitkaardi aadress peab olema sama mis postiadre. Ok, sellega sain ühele poole, et delivery adre vb teine olla, aga siis kui hakkasin panema arve aadressit, siis ei lase ta panna riigiks Eestit. Oh teate lollide maa!

Küll ei ole piisavalt pikki seelikuid, küll on Eesti nii tundmatu maa, et siia ei tooda kaupagi kohale, ma hakkan nudistiks ja talvel lasen rebaseid, et sooja hoidmiseks karva saada!