Võtame koos laenu ja teeme lapsed, aga Sina vastutad!

 Mulle hakkab järjest enam tunduma, et Eesti naised ei otsigi armastust, vaid ülalpidajat enesele. Keegi ei taha ise oma elu eest vastutada, tulgu mees ja tehku mind õnnelikuks. Ja siis vingutakse, et mehed on logardid, sead ja joodikud - vaadake peeglisse, armsad naised, ise te oma aegunud mentaliteediga seda seakasvatust arendate.

Enamik naisi räägib sellest, kuidas tahaks kohata meest, kes restorani viib ja pangalaenu võtab, et siis ühiselt saaks kamina ees jalakesi soojendada. Miks meest selleks vaja on? Tee ise tööd ja näe vaeva! Paljud räägivad sellest, kuidas mehed hiilivad vastutusest eemale, on laisad logardid ja ei viitsi midagi ära teha. Aga need on Teie enese peegeldused, veel hullem, Sinu enese valik! Kas Sina ise üldse vastutad? Või loodad ka, et teine tuleks ja maksaks või teeks Sind õnnelikuks.

Olgu mees või naine, mitte keegi ei jaksa kanda mitme inimese koormat. Mitte keegi ei taha olla see ribadeks tõmmatud rahakott. Mis tunne Sul oleks tulla õhtul töölt koju, kui hea sõna asemel ootab ainult pikale venitatud käsi ja käratab, et: “Hapukoort ei toonudki! Ja ma tahan uut kleiti ja see korter on ikka liiga väike!” Mis tunne Sul oleks, kui Sinu väärtus seisneb vaid selles, mida koju tood? Millist meest see peaks motiveerima? Milline mees tunneb end pärast sellist suhtumist oodatu ja armastatuna?

Ma ei tunne isiklikult ühtegi meest, kellel oleks kahju oma armastatut printsessina tundma panna, aga ma tunnen mitmeid mehi, kellest ongi saanud joodikud või logardid, sest nad väsisid ära sellest, et ainult nõuti miskit.

Kui naine istub kodus ja mees rabab kolmel kohal, siis on see justkui väga normaalne, kui mees kodus lilli kastma hakkab ja naine peret ülal peab, siis on kisa taevani. Aga miks peaks keegi kedagi ülal pidama?  Lapsed ei sünni ju Eesti peredes vägistamise tagajärjel, vaid ma eeldan, et tegu on olnud kahepoolse otsusega… On naisi, kes väidavad, et nemad ju ainult lastega tegelevadki – aga kes käskis sellise mehega laps teha, keda pereelu üldse ei koti? Muidugi kui titekari on väike, siis on emal rohkem tööd ja tegemist lastega ja mehe poolne materiaalne toetus võiks ikka maksimaalne olla, aga selle eest tuleb osata ka tänulik olla. Mehena tuleb mõista emarolli olulisust ja naisena mõista, et see töötav mees vajab ka tunnustust. Te mõlemad panustate sellesse, mille te koos olete loonud.

Nii nagu te paarina vastutate oma ühiste laste eest, vastutate te ka tegelikult indiviidina oma elu eest, oma õnnetunde ning oma katuse eest peakohal. Kodu loovad kaks inimest. Lapsi teevad kaks inimest. Suhtes on kaks inimest. Ja kui me kahekesi loome ning vastutame, siis me anname ka aru, et vahel me suudame luua terviku sellega, et pakume ja panustame erinevaid väärtusi, aga me hindame üksteist ning üksteise pakutavat, me ei võta seda iseenesestmõistetavalt.

See, kuidas inimesed oma koduseid rolle jaotavad, on nende vaba valik, aga minu meelest tuleks enesele aru anda, et me ei saa mõelda, et sätime end mugavasti diivanile ja teine tõmmelgu selle ühise õnne ja armastuse nimel või, et teeme lapsed valmis ja siis üks rabagu hing nööriga kaelas, et pangalaen saaks makstud ja teine vaadaku, et trussikute virn oleks triigitud ja siis tänitame teineteise kallal, et piisavalt pole tehtud ja võrdleme, kelle panus justkui suurem on. Kõik saab ikka alguse kokkulepetest, lugupidamisest, tänutundest, ühisest vastutuse võtmisest, austusest ning soovist ühiselt panustada.

Hallo, on naisi, kelle mehed on saanud üleöö raskes avariis surma, nad ei käi halisemas, et alimendid pole piisavad ja lapsed on näljas. Tullakse toime. On mehi, kelle kõrvalt on raske haigus naise viinud, nad ei käi virisemas, et küll on raske üheaegselt tööl käia ja lastele ka armastust jagada. Inimesed peaksid kokku tulema selleks, et ühiselt veel suuremat väärtust elule anda, mitte selleks, et nõuda ja kiruda.

Õpi armastama, väärtustma ja hindama ja siis Sa näed, et tegelikult on Sul palju rohkem, kui iial varem näha oskasid. Vastuta oma elu eest ja kui koos luuakse elu, siis ära unusta, et Sina ise valisid inimese, kelle Sa oma voodisse lubasid. Sa ei saa teda tagantjärgi muuta, aga muutes iseennast võib temagu muutuse läbi teha. Ta ei hinda Sind? Aga kas Sina teda tegelikult hindad? Ta ei vastuta, aga kas Sina oma valikute eest vastutad?  Ta ei panusta piisavalt? Aga milline on Sinu reaalne panus? Kas seda, mida ootad partnerilt, oled ka ise valmis pakkuma?