Üks minu hea sõber kargas mulle hiljuti kõrri
umbes sellise väitega:”Mis Sul viga on, kõik korralikud ja head mehed heidad Sa
üle parda ja sahmerdad mingite
hipsteritega.” Istusin seal siis peedirisoto kurgus kinni nagu tõrelda
saanud paha laps. Kugistasin kahvlitäie kiirelt alla ja püüdsin end kuidagi
õigustada, aga ühtegi vabandust ka ei tulnud pähe.
Hiljem kodus jäin mõtlema, et mis on nn heade ja korralike meeste miinus? Ja kes need “hipsterid” õigupoolest on? Pahadeks poisteks saavadki need, kes on naiste käest haledalt “peksa” saanud ja üritavad end nüüd kehtestada. Ehk siis iga hipster on kord olnud nn hea mees. Nad on kunagi olnud alndlikud teenrid oma fuuriatele, kes on neile halastamatult peale astunud ja siis järsku üritatakse mängida seda bad boy’d. Veider, et etteheite tegi mulle sober, kes ise on põrandamati rollis olnud ja kelle esimene abielu läkski selle nahka, et ta oli mehena liiga hea. Ja siis ta küsib minu käest, et miks ma nn häid mehi ei vaata. Sellepärast ei vaatagi, et ma juba tean ette, mis sellises koosluses juhtuma hakkab. Mehest saab ümardaja ja mina harjun sellega ära. Aga lõpuks hakkab see ajudele, sest minu jaoks on see ju puhas mugavustsoon. Ma ei arene sellises suhtes mitte üheski suunas, sest ma ei pea pingutama, rääkimata sellest, et väga kergelt tekib rutiin, kuna kõik on etteaimatav ja motivatsioon pingutamiseks puudub. Asja teeb muidugi koomilisek see, et mehed (vähemalt need, kellega mina olen kokkupuutunud) üritavad siis järgmises suhtes olla nö targemad ja olla jõulised machomehed, kellel on naise käekäigust sügavalt pohhui. Selline teeseldud kalkus on alati läbinähtav. Kui Sa ikka südames sitapea pole, siis on selle rolli väljamängimiseks ilmselt vaja enne lavaka katsed läbida. Ja siit tuleb küsimus- mida siis naised tahavad? Ilmselt küsiksid seda kõik mehed, kes kord on liigse headusega vastu pükse saanud ja hiljem oma teeseldud macholikkusega ka lõppkokkuvõttes ikkagi normaalsed naised minema peletanud.
Naistele meeldib küll põnevus, aga üle vindi keeratud jobu mängimine ka nüüd pole päris see, mis hullutab ja hurmab. Mina näen ainsa lahendusena kahte asja - a) meestel tuleb leida iseendas üles see eneseväärikus ning selgroog, mis ei laseks muutuda tallaluseks b) Valige väga hoolikalt, kellele te oma headust serveerite. Kui Sa ikka pärlid põrsa nina alla viskad, siis ta paar korda songib kärsaga ja siis viskub neile peale. Siga pärlikeed kaela ei pane! Põhiviga, mida mehed teevad ja millega nad oma abielud ise lõhki ajavad ongi see, et alandlikult küll teenitakse ja teenindatakse, aga kui Sa näed, et partner ei oska seda hinnata või lihtsalt veel vastu võtta, siis on see Sinu enda viga, et Sa valesse kohta investeerid. Naisel on mugav ja kellele ei meeldiks mugavustsoon, aga paraku on mugavustsoon ka igav. Seega ei saa mõista ka naisi hukka. Suhted on nagu lastekasvatamine – kui sa päevast päeva ainult präänikut annad, siis hellitab see lapse ära ja ta ei õpi kunagi seda präänikut väärtustama, vaid nõuab ainult lisa. Kui inimesel puudub tänutunne ja ümardajal eneseväärikus, siis selle kombo peale sajab iga abielu kokku.
Minu viimaste aegade suhted kätkevad endas üht väga kindlat põhimõtet: Ma ei investeeri kunagi sinna, kus minu pakutavat väärtustada ei osata või suhtesse, mis mulle mitte midagi vastu ei paku. Kõlab ehk mõnele osale egoistlikult, kuid olgem ausad, kui mina iseennast naisena ei väärtusta, siis miks peaks seda mõni mees tegema? Kehtib samamooodi vastupidistes rollides. Ehk siis ma ei lasku mingisse halastaja õe või Ema Theresa rolli ja vehi tolmulapiga mööda tuba ja pese mehe jalgu, aga samal ajal ma pole ka mingi printsess hernetera, kes sülitab mehe pingutuste peale ja teeb kõik enesest oleneva, et oma võimu näidata ning teist alandada. Me kõik oleme ilmselt olnud nii teenija rollis, kui selle bitchi või hipster rollis, me kõik oleme sinna sattunud pärast seda, kui liigse headusega kõvasti kõrvetada saime. Aga siit tulebki põhimoraal: Armasta iseenast, väärtusta iseennast, loo suhe iseeendaga ja siis suudad Sa olla kütkestav, iseteadlik partner, kes armastab ja hoolib, kellega on alati huvitav ja põnev, ning kes annab võimaluse suhtele, kus mõlemad osapooled pingutavad, väärtustavad ja pakuvad teineteisele arenguvõimalusi. Miks mehed petavad, kui kodus on liiga hea naine? Sest see on igav, sest see suhe on mugavustsoon, kus iialgi ei pea pingutama selle nimel, et see väärt naine kodus püsiks. Inimesed, hakake end väärtustama ja näidake oma partnerile, et te pole mingi hullude päevade sooduspakkumine, vaid kvaliteetne naine/mees, kes oskab Teid kätel kanda küll, aga kelle nimel tuleb ka oma jalad pepu alt välja kraapida.
Hiljem kodus jäin mõtlema, et mis on nn heade ja korralike meeste miinus? Ja kes need “hipsterid” õigupoolest on? Pahadeks poisteks saavadki need, kes on naiste käest haledalt “peksa” saanud ja üritavad end nüüd kehtestada. Ehk siis iga hipster on kord olnud nn hea mees. Nad on kunagi olnud alndlikud teenrid oma fuuriatele, kes on neile halastamatult peale astunud ja siis järsku üritatakse mängida seda bad boy’d. Veider, et etteheite tegi mulle sober, kes ise on põrandamati rollis olnud ja kelle esimene abielu läkski selle nahka, et ta oli mehena liiga hea. Ja siis ta küsib minu käest, et miks ma nn häid mehi ei vaata. Sellepärast ei vaatagi, et ma juba tean ette, mis sellises koosluses juhtuma hakkab. Mehest saab ümardaja ja mina harjun sellega ära. Aga lõpuks hakkab see ajudele, sest minu jaoks on see ju puhas mugavustsoon. Ma ei arene sellises suhtes mitte üheski suunas, sest ma ei pea pingutama, rääkimata sellest, et väga kergelt tekib rutiin, kuna kõik on etteaimatav ja motivatsioon pingutamiseks puudub. Asja teeb muidugi koomilisek see, et mehed (vähemalt need, kellega mina olen kokkupuutunud) üritavad siis järgmises suhtes olla nö targemad ja olla jõulised machomehed, kellel on naise käekäigust sügavalt pohhui. Selline teeseldud kalkus on alati läbinähtav. Kui Sa ikka südames sitapea pole, siis on selle rolli väljamängimiseks ilmselt vaja enne lavaka katsed läbida. Ja siit tuleb küsimus- mida siis naised tahavad? Ilmselt küsiksid seda kõik mehed, kes kord on liigse headusega vastu pükse saanud ja hiljem oma teeseldud macholikkusega ka lõppkokkuvõttes ikkagi normaalsed naised minema peletanud.
Naistele meeldib küll põnevus, aga üle vindi keeratud jobu mängimine ka nüüd pole päris see, mis hullutab ja hurmab. Mina näen ainsa lahendusena kahte asja - a) meestel tuleb leida iseendas üles see eneseväärikus ning selgroog, mis ei laseks muutuda tallaluseks b) Valige väga hoolikalt, kellele te oma headust serveerite. Kui Sa ikka pärlid põrsa nina alla viskad, siis ta paar korda songib kärsaga ja siis viskub neile peale. Siga pärlikeed kaela ei pane! Põhiviga, mida mehed teevad ja millega nad oma abielud ise lõhki ajavad ongi see, et alandlikult küll teenitakse ja teenindatakse, aga kui Sa näed, et partner ei oska seda hinnata või lihtsalt veel vastu võtta, siis on see Sinu enda viga, et Sa valesse kohta investeerid. Naisel on mugav ja kellele ei meeldiks mugavustsoon, aga paraku on mugavustsoon ka igav. Seega ei saa mõista ka naisi hukka. Suhted on nagu lastekasvatamine – kui sa päevast päeva ainult präänikut annad, siis hellitab see lapse ära ja ta ei õpi kunagi seda präänikut väärtustama, vaid nõuab ainult lisa. Kui inimesel puudub tänutunne ja ümardajal eneseväärikus, siis selle kombo peale sajab iga abielu kokku.
Minu viimaste aegade suhted kätkevad endas üht väga kindlat põhimõtet: Ma ei investeeri kunagi sinna, kus minu pakutavat väärtustada ei osata või suhtesse, mis mulle mitte midagi vastu ei paku. Kõlab ehk mõnele osale egoistlikult, kuid olgem ausad, kui mina iseennast naisena ei väärtusta, siis miks peaks seda mõni mees tegema? Kehtib samamooodi vastupidistes rollides. Ehk siis ma ei lasku mingisse halastaja õe või Ema Theresa rolli ja vehi tolmulapiga mööda tuba ja pese mehe jalgu, aga samal ajal ma pole ka mingi printsess hernetera, kes sülitab mehe pingutuste peale ja teeb kõik enesest oleneva, et oma võimu näidata ning teist alandada. Me kõik oleme ilmselt olnud nii teenija rollis, kui selle bitchi või hipster rollis, me kõik oleme sinna sattunud pärast seda, kui liigse headusega kõvasti kõrvetada saime. Aga siit tulebki põhimoraal: Armasta iseenast, väärtusta iseennast, loo suhe iseeendaga ja siis suudad Sa olla kütkestav, iseteadlik partner, kes armastab ja hoolib, kellega on alati huvitav ja põnev, ning kes annab võimaluse suhtele, kus mõlemad osapooled pingutavad, väärtustavad ja pakuvad teineteisele arenguvõimalusi. Miks mehed petavad, kui kodus on liiga hea naine? Sest see on igav, sest see suhe on mugavustsoon, kus iialgi ei pea pingutama selle nimel, et see väärt naine kodus püsiks. Inimesed, hakake end väärtustama ja näidake oma partnerile, et te pole mingi hullude päevade sooduspakkumine, vaid kvaliteetne naine/mees, kes oskab Teid kätel kanda küll, aga kelle nimel tuleb ka oma jalad pepu alt välja kraapida.
2 kommentaari:
Voh, üle pika aja üks parimaid kirjatükke mida olen lugenud. Olen täpselt samade mõtetega peas ringi mänginud. Ja nii naljakas kui see ka pole ikka kiputakse olema ühest äärmusest teise... ja elama viimases suhtes aga mitte praegus.
Igatahes, hästi kirjutatud ;)
Asjalik ja arukas analüüs. Autori suhtelist :) noorust arvestades eriti, samas lihtsa lahendsõnastusega kirja pandud elutõdemus.
Postita kommentaar