Tiina Tiitus rääkis oma loengul sellest, kuidas suhte võtmed on kõik naise käes. “Kui mees räägib naise suhtesse, on tegemist mõistuseabieluga, kui naine tahab ja annab suhtele loa, on tegemist armastusabieluga”, olid Tiina sõnad.
Naljakal kombel on elu viimastel nädalatel neid sõnuka täielikult kinnitanud.
Mul on ühed väga head tuttavad, kes on koos olnud juba põhikooli päevilt. Kokku-lahku käimisi on olnud paaril korral. Alati on elu nad siiski kokku toonud. Nad tõesti sobisid ning täiustasid teineteist. Mäletan selgelt, et just selles suhtes sai kinnisest,pessimistlikust ja teravkeelsest neiust siiras, südamlik ja armastav naine. Peale pikka kooselu aga hakkas tekkima rutiin. Mees rabas tööd, tundes, et teeb seda tuleviku hüvanguks. Naine aga ootas juba sõrmust ning heietas lapsemõtteid. Ühel hetkel tundis naine, et tema on alati viimasel kohal ja lõpetas suhte. Mitte armastus ei saanud otsa, vaid kannatus katkes. Tekkisid uued austajad ja naine nautis meeste tähelepanu. Ühel hetkel tundis ta, et igatseb siiski just seda inimest, kelle peale oli ta saanid igas olukorras loota, keda ta oli alati näinud oma laste isana. Paraku oli ka mees otsustanud, et ehk peaks proovima leida kedagi uut, minema eluga edasi. Olgem ausad, eks nooruses oli jäänud mõlemal palju proovimata ja nägemata.
Naine oli meeleheite piiril, kuid tema silmis oli ikka see lootus, usk ja armastus. Lahus oldud aeg oli talle teinud selgeks, et isegi, kui argirutiin pressib peale, armastab ta just seda meest. Ka mees oli palju õppinud ning mõistnud. Mõistnud, et tööd tehes võib küll varanduse kokku kraapida, aga samal ajal võib Sinu kõrvalt kaduda see, kellega lootsid seda tuleviku ja head elu koos üles ehitada. Naine võttis kätte ja ütles mehele, et tema armastus pole lakanud ning ootab nii kaua kui vaja.
Tänaseks on nad taas koos. Õnnelikumad kui eales varem. Nüüd on neil mõlemal taas ühine siht. Armastus tegi tuleproovi läbi. Mõlemad lasid sellest suhtest korra lahti ja see tuli nende juurde tagasi. Paemana, kui see iial varem oli olnud.
Naine uskus, teadis ja tundis alati. Ta lubas endale proovida, eksida ja katsetada ning andis loa ka mehel käia ja näha, mis tema tegelikult tahab. Mõlemad tahtsid lõpuks sama asja – see ongi see armastuse võlu.
Teine lugu räägib naisest, kelle suhe leidis ootamatu lõpu. Mees lahkus üleöö ilma ühegi sõna selgituseta. Naine tunnistas, et ehki mees nii tegi, oli see inimene tema elu armastus ja parim mees, kelle ta oleks nõus igal ajal tagasi võtma. Vaatamata kõigele ei hakanud ta meest taga ajama, pisarates draamat tegema, vaid lasi minna, uskudes, et ju see on siis vajalik või hea. Kuid hiljem, täiesti ootamatult, saatis mees kirja ning tunnistas, et ainus põhjus lahkumiseks oli asjaolu, et ta kartis ning tundis, et ei tee naist päriselt õnnelikuks, et ta pole piisav. Sellele järgnes abieluettepanek. Järjekordne tõestus, et naise kannatlikkus, sügav tunne ning oskus lahti lasta tasus end täielikult ära.
Kolmas lugu räägib mehest, kes on tuntud paadunud naistemehena. Jäi mulje, et selle mehe südant ei soojenda enam miski ega keegi. Ühel hetkel aga kutsuti ta seltskonda, kus ta ei tundnud peale ühe inimese mitte kedagi. Ise kirjeldab ta seda lugu nii, et astus ruumi, kus oli "miljon" naist, aga üks neist lihtsalt pimestas teda nii, nagu kedagi teist poleks ruumis olnudki. Peokorraldaja kirjeldas seda kõrvalvaatajana nii, nagu oleks toimunud mingi plahvatus. Mees sisenes, naised hakkasid sagima, igaüks üritas tiirelda ihaldusväärse poissmehe vaateulatuses, alustada juttu, paista silma. Aga oli üks naine, kes ei öelnud sõnagi, vaid lihtsalt vaatas seda meest, nagu oleks ta ilmutust näinud. Hiljem mees tunnistaski, et see pilk olevat ta täielikult võlunud. Naine ei roninud nahast välja, püüdnud silma paista, olla parem, vaid imetles, andis mõtteis loa selleks, et midagi imelist saaks sündida.
Olen nüüd aru saanud, et Tiinal oligi õigus, kui naine meest imetleb, teda jäägitult tahab, siis see ongi see, mis mehe jalust niidab, aga siinkohal on konks – Sinu armastus peab olema nii võimas ja nii tugev, et oled ka valmis jätma mehele tema vabaduse. Ära ürita võtta kelleltki tema vabadust, vaid armasta ja Sinu ees avaneb uus maailm.
Teine Tiina tähepanek elust enesest oli, et kui kohates seda õiget inimest, hakkad armastama kõiki mehi. Tunnen, et tal on selles osas täiesti õigus. Lihtsalt kui näed inimest, kelles on justkui kõik, siis hakkad järsku nägema seda head ja ilusat igas inimeses – oma minevikus, olevikus ja tulevikus. Sinus tärkab tänutunne kõigi suhtes, kes on Sind selle hetkeni siin ja praegu juhatanud, Sa näed oma armastatu ilu ka koledas mehes, Sa näed oma armastatu julgust ka kõige suuremas argpüksis, Sa näed tema tarkust igas mehepojas. Oled igale isendile tänulik, et nad näitavad Sulle mida tegelikult soovid, keda tegelikult igatsed.
Just õige inimese kõrval hakkab Sinus voolama kummastav eluenergia, mis teeb Sinust uue inimese – inimese, kes tõesti mõistab, armastab, annab ja mitte ainult ühte, vaid kogu maailma. Ainult egoist tahab Saada Sind täielikult endale, tahab, et kogu Sinu arm ja tähelepanu kuuluks vaid talle. Õnnelik ja enesega heades suhetes olev mees mõistab, et oled kingitus kogu maailmale, ta laseb Sul laotada oma tiivad ja puudutada oma kuldse headuse tiivaga kõike, mis Sinu teel on. Ta teab, et Sinu armastus tema vastu on siiras ning sügav ja ta ei pea muretsema, et valetaksid, petaksid, hülgaksid. Suhtest kaob hirm ja kadedus, jääb vaid armastus ning siiras rõõm. Sinu rõõm ei seisne kellegi omamises, Sinu rõõm seisneb selles, et Sinu elus on nii võrratu inimene, kes on kingitus kogu maailmale ja kes on otsustanud jagada enda elu just Sinuga. On ta siis vaid viivuks või surmani, aga see aeg on hindmaatu väärtusega ning naudid igat sekundit.
Ja siit jõuame Tiina kolmanda tõeni – “Ainult kaks õnnelikku inimest saavad luua õnneliku suhte”.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar