Harjutame positiivset mõtlemist!

 Hakkasin täna päris siiralt muretsema Eesti ühiskonnas toimuva pärast. Streigid, streigid, streigid. Ühest küljest just nagu positiivne, et inimesed enda eest seisavad ja näitavad, et nad on olemas ja väärivad parimat, aga siin on kaks olulist aspekti. Esiteks tuleb meeles pidada, et muutused saavad alguse Sinust enesest. Teiseks, igasuguste streikidega keskendume me ju negatiivsele, keskendume sellele, mida meil pole. Universumi seadusi teades on ju ilmselge, et keskendudes sellele, mida meil pole, ei hakka seda ka kuskilt juurde voolama. “Ma olen vaene, mul pole raha!” Korruta seda veel 100 korda, ela selle emotsiooni sees, koguge rahvas kokku ja korrutage seda veel üheskoos ka ja näete kuidas see energia Teid vallutab. Julgen väita, et aina vaesemaks jääte! “Ma olen nii haige!” Tulge kõik haiged kokku ja kurtke hommikust õhtuni – saan oma kogemusest öelda – tervis ei saabu nii mõeldes veel nii pea! Ma olen täiesti nõus, et arstid ning õpetajad väärivad paremat sissetulekut või, et hooldajad teevad metsikult rasket tööd. 100% nõus! Ja mitte ainult arstid või õpetajad, me kõik väärime paremat elu, pole vahet, kas oled juuksur, müüja, pedagoog või hoopis keegi kolmas. Oluline on alati keskenduda sellele, mis Sul juba on. Sul on töö. Ilmselt töö, mida armastad, kui Sa seda ei armasta, siis on ju ilmselge, et edu ei saagi tulla Sinuni ja kui Sa pole oma alal edukas, siis ilmselt ei tule Sinuni ka rahalised hüved. Ma olen väsinud avamast ajalehti ja lugemast, et kellelgi on jälle halvasti, ma tahaks, et kasvõi üks inimene kirjutab, et mul läheb hästi ja hakkab aina paremini minema. Olen tänulik iga väikse võidu eest oma elus, olen tänulik, et elan ja hingan, et mul on võimalus luua oma elu. Ma ei pea olema vaene, ma ei pea olema haige – need on minu valikud ja mina vastutan 100% oma elu eest. Võttes vastutuse, õpime looma täpselt sellist elu, millest unistanud oleme. Uskuge ometi endasse ja uskuge paremasse homsesse, sest ainult nii saavad imed juhtuda. Sa oled suurepärane õpetaja, suurepärane arst, suurepärane koristaja, suurepärane sportlane, u can do it. Mõttel on jõud! Keskendu positiivsele, ole tänulik, sest tänulikkuses kasvab küllus!

Nii, nagu te ette võite kujutada, siis selline mõttekäik tekitab nii mõneski trotsi. Tahate mind ära killida? Luban, et see ei ole lahendus! Tahaksite käsi pidi kallale minna mõnele riigikogu või valitsuse  liikmele?Just nende mõjutamiseks on ju streigid mõeldud. Ka see pole lahendus. Ega teist inimest ei muuda, ikka ainult iseennast... 

 Alustame sellest, et igaüks, kes kommenteerib, (olgu kas siis siin blogis, oma peas või FB lehel)  alustab millegi positiivsega.  Teiseks mitte ei näe pindu teise silmas, vaid keskendub palgile enda omas. Kolmandaks, püüdkem mitte mõelda, mida keegi teine mõtleb, vaid küsime mida meie tegelikult mõtleme. Nt mind on küll kiitnud ka riigikogu liikmed. Ja ma olen ka suvaline töötu kirjaneitsi, ei pärine tähtsast perekonnast, ei tõmba olulisi niite kuskil.  Olen ajanud oma asja, mitte alati olnud nendega ühte meelt, mitte alati kiitnud neid takka, aga ma tean, et minust peetakse lugu. Seda just tänu sellele, et ise seda teen - austan ennast ja austan neid. Teiseks, mina pole elanud päevagi ühegi valitsuse liikme nahas, seega ma ei kommenteeri ka seda, mida tema mõelda võiks. Ma ju ei tunne teda isiklikult, seega kõik, mida arvan, on vägagi subjektiivne arvamus ja kinni minu peas. Kolmandaks, kas oodates  kiidusõnu, olen valmis ka ise kiitma? Ma kuulen päevad läbi, et rahvas pillub teravaid repliike, kuulen, et kurdetakse, et valitsus ei seisa rahva lähedal.  Just sellepärast ütlengi, et alustagem kommentaari positiivselt... Kiida! Kiida oma naabrit, kiida oma arsti, kiida oma õpetajat, enda valitud riigikogu liiget, oma lemmik ministrit, oma ema, oma naist, oma last! Motiveeri teda läbi kiituse!  Leia üks hea sõna ja usu, siis leiavad teisedki, et oled üks väärt inimene siin maailmas. Kõik algab SINUST ENESEST! Ja ühe kriitilise noodi asemel ehk kõlaks üks hea mõte, mida teha, et parem oleks! Ehk konstruktiivne kriitika on alati mõistlikum, kui lihtsalt kriitika, mis kuhugi ei vii. 

Alati on lihtne otsida süüdlast, alati on hea näpuga näidata, alati on hea vastutus panna kellegi teise õlule, aga maailmas on toimunud suured muutused, on uued reeglid,  ning kui me neid ära ei õpi, siis hävime sootuks. Meid ei saa aidata mitte keegi teine peale meie iseenda. Sulle tundub, et oled väike ja väheoluline – mõtle uuesti! Kui Sina muudad oma elu, siis mõjutad sellega kõiki enda ümber olevaid inimesi. Kui Sina oled rõõmus kolleeg või abikaasa, on Sul endalgi kohe üks õnnelikum kolleeg või partner kõrval. Me kõik oleme seotud, me kõik mõjutame teineteist. Ja me ise loome lõhe enda ja võimulolijate vahel – nad on ju ka kõigest inimesed, see, et mõni neist arvab, et on ruulib maailma – no las ta arvab, meie ju teame tõde, me kõik oleme üks – võrdsed! Aga kui Sina ei usu, et oled võrdne, et väärid parimat, siis Sind koheldaksegi nagu põrandamatti. Ole väärikas, mõtle positiivselt, keskendu positiivsele, täida end tänutundega ja võta vastutus – loo ise oma maailm! Sa ei vaja kedagi teist selleks, ainult Sina lood oma maailma ja vastutad selles maailmas toimuva eest.