Vallalise naisena on tulnud ikka hetki ette, kus Sa kaalud,kas olla vallatu elunautleja, kellel poleks hiljem tarvis kahetseda tegemata jätmisi või jääda kindlaks oma põhimõtetele ja siiski vältida juhuseksi. Samamoodi on sama dilemma ka paljudel suhtes olevatel inimestel - kui seda dilemmat poleks, siis ju ei petetaks. Ometigi tuleb seda vist ette enamikes suhetes juba.
Me otsime mingeid ekstreemsusi ja nö naudinguid, aga see on täielik enesepettus. Kohtasin hiljuti üht vägagi seksapiilset isendit. Sel kutil oli kõik - temas oli domineerivust, ta oli jõuline, suurepärase kaasavara, tal oli tahtmine ja minul oleks piisanud vaid karjuda JAH ja söösta naudingute merre. Aga see oleks olnud totaalne feil, sest vb ma oleks saanud küll hea orgasmi, aga see, mida ma tegelikult otsin ja vajan, oleks jäänud saamata. Kui ma lähen restorani eesmärgiga süüa kolme käiguline õhtusöök, siis loomulikult ma naudin ka seda, kui mul õnnestub osta vaid kohvi ja kook, kuid tegelikult jääb mul tõeline elamus saamata. Ma ei tunne ennast täiusliku ja täisväärtusliku naisena, kui mulle ei pakuta täiskäiku. Loomulikult tuleb elus ette erandsituatsioone - mõne haruldase aastakäigu veini kõrvale ei kõlbagi kõhtu täis süüa ja ongi mõeldud ühekordseks nautimiseks, aga olgem ausad selliseid väärtveine kohtab ikka haruharva ja see on pigem erand, kui reegel. Enamik ilmselt ei kohtagi, vaid ajab jälle mingi odava majaveiniga segamini ja õigustab seejärel oma tegu... Väärtuslik pudel avatakse ainult tähtsündmustel ja see on pigem isutekitamiseks, et ükskord õhtusöögi lauda istuda ja oma täiskäik kätte saada.
Nagu piibel ütleb, kõik on Sulle lubatud, aga kõigest ei pruugi Sulle kasu olla. Jah, mulle oli lubatud üks eriline öö, mulle oli lubatud olla ja nautida, aga ma väärin paremat, parimat, mida universumil mulle pakkuda on... Ma ei tea, kas see minu täiuslikku otsing kannab kunagi vilja, aga my ass need kohvid ja koogid, ma tahan tõelist vaimutoitu, tõelist hingepala, täisväärtuslikku käiku oma südamele ja magustoisuks tõelist ekstaasi ja naudingutemerd oma füüsilisele kehale.
Kui ma varem arvasin(õigemini arvasid seda pigem minu meestuttavad, kes õigustasid petmist), et lubades endale kõrvalsuhteid, me väärtustame iseendeid, lubades endale elu poolt pakutavaid naudinguid, siis tegelikult on see enesepettus, me lubame endale paluukesi, selle asemel, et nõuda midagi täiesti kordumatut ja võimast.
Kiusatused on üks veider asi - nende väärtus kaob kohe, kui nad oma staatuse kaotavad... Sel hetkel kui fantaasiast saab reaalsus, pole sel fantaasial enam mingit edasiviivat jõudu... Ja hall argipäev vb jätkuda. Iga seks, iga armuke muutub kord rutiiniks ja inimene jääbki otsima ja proovima ja katsetama, leidmata kunagi seda, mida ta tegelikult otsinud on... Tegemata iialgi tööd sellega, et manifitseerida parimat, mida elul pakkuda on.
Me otsime mingeid ekstreemsusi ja nö naudinguid, aga see on täielik enesepettus. Kohtasin hiljuti üht vägagi seksapiilset isendit. Sel kutil oli kõik - temas oli domineerivust, ta oli jõuline, suurepärase kaasavara, tal oli tahtmine ja minul oleks piisanud vaid karjuda JAH ja söösta naudingute merre. Aga see oleks olnud totaalne feil, sest vb ma oleks saanud küll hea orgasmi, aga see, mida ma tegelikult otsin ja vajan, oleks jäänud saamata. Kui ma lähen restorani eesmärgiga süüa kolme käiguline õhtusöök, siis loomulikult ma naudin ka seda, kui mul õnnestub osta vaid kohvi ja kook, kuid tegelikult jääb mul tõeline elamus saamata. Ma ei tunne ennast täiusliku ja täisväärtusliku naisena, kui mulle ei pakuta täiskäiku. Loomulikult tuleb elus ette erandsituatsioone - mõne haruldase aastakäigu veini kõrvale ei kõlbagi kõhtu täis süüa ja ongi mõeldud ühekordseks nautimiseks, aga olgem ausad selliseid väärtveine kohtab ikka haruharva ja see on pigem erand, kui reegel. Enamik ilmselt ei kohtagi, vaid ajab jälle mingi odava majaveiniga segamini ja õigustab seejärel oma tegu... Väärtuslik pudel avatakse ainult tähtsündmustel ja see on pigem isutekitamiseks, et ükskord õhtusöögi lauda istuda ja oma täiskäik kätte saada.
Nagu piibel ütleb, kõik on Sulle lubatud, aga kõigest ei pruugi Sulle kasu olla. Jah, mulle oli lubatud üks eriline öö, mulle oli lubatud olla ja nautida, aga ma väärin paremat, parimat, mida universumil mulle pakkuda on... Ma ei tea, kas see minu täiuslikku otsing kannab kunagi vilja, aga my ass need kohvid ja koogid, ma tahan tõelist vaimutoitu, tõelist hingepala, täisväärtuslikku käiku oma südamele ja magustoisuks tõelist ekstaasi ja naudingutemerd oma füüsilisele kehale.
Kui ma varem arvasin(õigemini arvasid seda pigem minu meestuttavad, kes õigustasid petmist), et lubades endale kõrvalsuhteid, me väärtustame iseendeid, lubades endale elu poolt pakutavaid naudinguid, siis tegelikult on see enesepettus, me lubame endale paluukesi, selle asemel, et nõuda midagi täiesti kordumatut ja võimast.
Kiusatused on üks veider asi - nende väärtus kaob kohe, kui nad oma staatuse kaotavad... Sel hetkel kui fantaasiast saab reaalsus, pole sel fantaasial enam mingit edasiviivat jõudu... Ja hall argipäev vb jätkuda. Iga seks, iga armuke muutub kord rutiiniks ja inimene jääbki otsima ja proovima ja katsetama, leidmata kunagi seda, mida ta tegelikult otsinud on... Tegemata iialgi tööd sellega, et manifitseerida parimat, mida elul pakkuda on.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar