Ma olen ikka öelnud, et meiega sarnastest inimestest saavad meie parimad sõbrad ja meie vastanditest partnerid.
Mina ja Tema avastasime ühel hetkel, et mida rohkem üksteist tundma õpime, seda enam mõistame, kui erinevad inimesed me oleme.Nagu ütles meie sõber:" Seni kuni sa sellele nime ei anna, on see ilus." Pm kohe. kui olime endeid tituleerinud paariks, läks lahti võimuvõitlus. Kelle jalas on püksid? Kelle unistused on olulisemad?Kelle väärtushinnangud on väärad? Oh my God! Ma ei valeta, kui mõtlesin, et lõpetan selle suhte enne, kui see on alanud, sest üleloomulikult raske tundus vaielda teemadel, mis mõne teise inimesega ei pöörduks kunagi tunde kestvaks diskussiooniks.
Ühel ööl suutsime me näiteks 6h vaielda teemal, kas naine ikka tohiks käia teiste meestega alasti saunas. Nüüd te kindlasti arvate, et mina, va liberaal nõudsin luba saunatada oma haaremiga. VALE! Mind hoopis häiris see, et Tema seisukoht oli, et see on ju täiesti ok. Ma pidavat olema lihtsalt nii usaldusväärne, et polevat tarvis muretseda, et saunapeost kadsvaks orgia välja. Usaldus on suhte juures ju päris oluline aspekt, aga minu seisukoht oli, et meest ikka võiks ja peaks häirima, kui tema vara vedeleb katmata mingi tüübi kõrval saunalaval. Ma olen eluaeg olnud segasauna inimene ja ma ilmselt ka ei kujuta ette, et ma kedagi keelaks v laseks ennast keelata, aga see ei tähenda, et see mulle meeldima peaks või, et mind ei häiriks, et teda see ei häiri. Lõpuks me jõudsime ikkagi selle tüli taga peituva tuumani - kui mees lubab kõike, siis jätab see naisele mulje, nagu ta ei hooliks. Tema tahtis näidata, kui palju ta usaldab, aga mina lugesin välja, et tal puudub omandiinstinkt. Erinevatelt planeetidelt, mis teha!
Kuna me oleme vöga erinwvad inimesed, siis on ka meie unistused väga erinevad, mistõttu läks sõjaks teemal - where we should live? Igaüks raius oma ja tegelikult pole see ju koht, kus saaks üldse vaielda - loomulikult kui kohtuvad kaks erinavat inimest, on ka nende eesmärgid ja unistused erinevad. Aga meie puhul kehtis see kuldne vanasõna, et kaks kõva kivi head jahu ei jahavata. Ehk siis ma tundsin end häiritult, sest mulle tundus, nagu üritaks ta oma unistusest teha minu unistust või siis meie unistust. Mitte, et mina tahaks, et keegi minu tahtmise järgi talitab, aga ma leian, et suhte alustalaks on siiski kompromissid. Purskasin juba nagu vulkaan ja tema oli vait, mis on skorpionile nagu punane rätik. Lõpuks pani ta mulle käe põlvele ja ma jäin vait. Ma nimetaks seda olukorraks, kus imik karjub, sest ilmselgelt midagi teda ärritab või häirib ja ema toa teisest otsast seletab, et ära nuta, ära nuta. Aga sellest ei piisa, laps tuleb sülle võtta ja näidata talle, et ma hoolin, ma austan, arvestan ja ma olen valmis kompromissideks.
Ühel hetkel hakkasime rääkima mingist kaugest tulevikust, a´la mis ikka lapsele nimeks tuleks panna. Fight! Ja ma hakkadsin mõtlema, et millest see tuleb, et me tülitseme asjade pärast, mis kunagi ei pruugi juhtudagi, mis on kuskil kaugel tulevikus. Ja siis ma mõistsin, et see oli meie viis vältida lähitulevikku, sest selle ees oli meil hirm.
Meie suhe on algusest peale olnud äärmiselt müstiline, kõik need protsessid, mis toimuvad on väga intensiivsed, aga samas õpetlikud. Neid nurki maha nühkides oleme ikka ja jälle jõudnud arusaamiseni, et tohutute sõnade taga on alati peidus lihtne tõde või emotsioon.
Kahlil Gibran on öelnud: "Sest mida muud on kurjus kui nälja ja janu käes piinlev headus?" Nii ongi. Meil on konflikt, me püüame end kaitsta rünnates, me püüame varjata oma nõrkust ja hirme. Me tihti ei julge või ei oska öelda välja neid ilusaid sõnu ega väljendada oma vajadusi. Selle asemel, et öelda tule ja kallista mind, püüame ebatervvel moel saavutada partneri tähelepanu, mis üldjuhul lõppeb fiaskoga, sest teine ei suuda sinu rünnaku taga olevat vajadust välja lugeda.
Selle asemel, et rääkida tulevikust, mis ei pruugi iial tulla, tuleb julgelt silma vaadata tänastele tunnetele ja väljakutsetele. Lõppude lõpuks, kui tegemist on tõelise armnastusega kaotab tähtsuse, kas koos ollakse Antarktikas või Aafrikas. Kui suhtes on olulisem asjaolu kus elatakse , mitte kas elatakse, siis on see suhe hukule määratud.
Igakord kui üks vaidlus on lõpuni jõudnud ja isegi kui ühist seisukohta pole leitud, tunnen ma siiski, et see pole olnud asjata.Toimivaks suhteks on vaja tõelist diplomaatilist vaistu. Kuidas vaielda nii, et see teisele haiget ei teeks, kuidas leida kompromiss, mis rahuldaks mõlemaid osapooli, kuidas öelda lihtsaid asju, ilma tohutu sõnade massita.
Keegi meist ei taha enda kõrvale selgrootut olevust, kel puudub isiklik arvamus või ambitsioon, samas on kahe nii erineva inimese liitmine tõeline kunst.
Ma tahan vaid öelda seda, et kõik mida sa näed, pole alati see, kuidas asjad tegelikult on. Kurjuse taga võib olla hirm, ebakindluse taga võivad olla tunded või varasemad kogemused, närvilisuse taga helluse vajadus. Inimene on müstika ja selle maski maha koorimine on üks huvitav väljakutse. Teravad nurgad, mida me viilime. Lihtne oleks alla anda, lihtne oleks eirata tunnet ja tõmmet ning nentida, me oleme lihtsalt liiga erinevad. Aga äkki on meil midagi üksteisele õpetada või teineteiselt õppida?
Mina ja Tema avastasime ühel hetkel, et mida rohkem üksteist tundma õpime, seda enam mõistame, kui erinevad inimesed me oleme.Nagu ütles meie sõber:" Seni kuni sa sellele nime ei anna, on see ilus." Pm kohe. kui olime endeid tituleerinud paariks, läks lahti võimuvõitlus. Kelle jalas on püksid? Kelle unistused on olulisemad?Kelle väärtushinnangud on väärad? Oh my God! Ma ei valeta, kui mõtlesin, et lõpetan selle suhte enne, kui see on alanud, sest üleloomulikult raske tundus vaielda teemadel, mis mõne teise inimesega ei pöörduks kunagi tunde kestvaks diskussiooniks.
Ühel ööl suutsime me näiteks 6h vaielda teemal, kas naine ikka tohiks käia teiste meestega alasti saunas. Nüüd te kindlasti arvate, et mina, va liberaal nõudsin luba saunatada oma haaremiga. VALE! Mind hoopis häiris see, et Tema seisukoht oli, et see on ju täiesti ok. Ma pidavat olema lihtsalt nii usaldusväärne, et polevat tarvis muretseda, et saunapeost kadsvaks orgia välja. Usaldus on suhte juures ju päris oluline aspekt, aga minu seisukoht oli, et meest ikka võiks ja peaks häirima, kui tema vara vedeleb katmata mingi tüübi kõrval saunalaval. Ma olen eluaeg olnud segasauna inimene ja ma ilmselt ka ei kujuta ette, et ma kedagi keelaks v laseks ennast keelata, aga see ei tähenda, et see mulle meeldima peaks või, et mind ei häiriks, et teda see ei häiri. Lõpuks me jõudsime ikkagi selle tüli taga peituva tuumani - kui mees lubab kõike, siis jätab see naisele mulje, nagu ta ei hooliks. Tema tahtis näidata, kui palju ta usaldab, aga mina lugesin välja, et tal puudub omandiinstinkt. Erinevatelt planeetidelt, mis teha!
Kuna me oleme vöga erinwvad inimesed, siis on ka meie unistused väga erinevad, mistõttu läks sõjaks teemal - where we should live? Igaüks raius oma ja tegelikult pole see ju koht, kus saaks üldse vaielda - loomulikult kui kohtuvad kaks erinavat inimest, on ka nende eesmärgid ja unistused erinevad. Aga meie puhul kehtis see kuldne vanasõna, et kaks kõva kivi head jahu ei jahavata. Ehk siis ma tundsin end häiritult, sest mulle tundus, nagu üritaks ta oma unistusest teha minu unistust või siis meie unistust. Mitte, et mina tahaks, et keegi minu tahtmise järgi talitab, aga ma leian, et suhte alustalaks on siiski kompromissid. Purskasin juba nagu vulkaan ja tema oli vait, mis on skorpionile nagu punane rätik. Lõpuks pani ta mulle käe põlvele ja ma jäin vait. Ma nimetaks seda olukorraks, kus imik karjub, sest ilmselgelt midagi teda ärritab või häirib ja ema toa teisest otsast seletab, et ära nuta, ära nuta. Aga sellest ei piisa, laps tuleb sülle võtta ja näidata talle, et ma hoolin, ma austan, arvestan ja ma olen valmis kompromissideks.
Ühel hetkel hakkasime rääkima mingist kaugest tulevikust, a´la mis ikka lapsele nimeks tuleks panna. Fight! Ja ma hakkadsin mõtlema, et millest see tuleb, et me tülitseme asjade pärast, mis kunagi ei pruugi juhtudagi, mis on kuskil kaugel tulevikus. Ja siis ma mõistsin, et see oli meie viis vältida lähitulevikku, sest selle ees oli meil hirm.
Meie suhe on algusest peale olnud äärmiselt müstiline, kõik need protsessid, mis toimuvad on väga intensiivsed, aga samas õpetlikud. Neid nurki maha nühkides oleme ikka ja jälle jõudnud arusaamiseni, et tohutute sõnade taga on alati peidus lihtne tõde või emotsioon.
Kahlil Gibran on öelnud: "Sest mida muud on kurjus kui nälja ja janu käes piinlev headus?" Nii ongi. Meil on konflikt, me püüame end kaitsta rünnates, me püüame varjata oma nõrkust ja hirme. Me tihti ei julge või ei oska öelda välja neid ilusaid sõnu ega väljendada oma vajadusi. Selle asemel, et öelda tule ja kallista mind, püüame ebatervvel moel saavutada partneri tähelepanu, mis üldjuhul lõppeb fiaskoga, sest teine ei suuda sinu rünnaku taga olevat vajadust välja lugeda.
Selle asemel, et rääkida tulevikust, mis ei pruugi iial tulla, tuleb julgelt silma vaadata tänastele tunnetele ja väljakutsetele. Lõppude lõpuks, kui tegemist on tõelise armnastusega kaotab tähtsuse, kas koos ollakse Antarktikas või Aafrikas. Kui suhtes on olulisem asjaolu kus elatakse , mitte kas elatakse, siis on see suhe hukule määratud.
Igakord kui üks vaidlus on lõpuni jõudnud ja isegi kui ühist seisukohta pole leitud, tunnen ma siiski, et see pole olnud asjata.Toimivaks suhteks on vaja tõelist diplomaatilist vaistu. Kuidas vaielda nii, et see teisele haiget ei teeks, kuidas leida kompromiss, mis rahuldaks mõlemaid osapooli, kuidas öelda lihtsaid asju, ilma tohutu sõnade massita.
Keegi meist ei taha enda kõrvale selgrootut olevust, kel puudub isiklik arvamus või ambitsioon, samas on kahe nii erineva inimese liitmine tõeline kunst.
Ma tahan vaid öelda seda, et kõik mida sa näed, pole alati see, kuidas asjad tegelikult on. Kurjuse taga võib olla hirm, ebakindluse taga võivad olla tunded või varasemad kogemused, närvilisuse taga helluse vajadus. Inimene on müstika ja selle maski maha koorimine on üks huvitav väljakutse. Teravad nurgad, mida me viilime. Lihtne oleks alla anda, lihtne oleks eirata tunnet ja tõmmet ning nentida, me oleme lihtsalt liiga erinevad. Aga äkki on meil midagi üksteisele õpetada või teineteiselt õppida?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar