Krokodill

Inimsuhetest.

Ma sain täna suuremat sorti šoki, kui mu lähedane naisisik teatas, et tüüp, kes teda oli miljon aastat jahtinud ja taganutnud ja kellele sõbrants oli kunagi korvi andnud oli nüüd teatanud, et tegelikult ta ei tahakski suhet sellepärast, et mu sõbranna olevat liiga tark ja liiga tahetud. Väidetavalt mehest targem. Ja tegemist polnud just suvalise betoonivalajaga, vaid juuraharidust omandava ja väga asjaliku meesolevusega.

Ma ei eita fakti, et mu sõbranna tõesti on äärmiselt intelligentne ja võluv naisolevus, aga mis ajast see miinus peaks olema. Mehed tahavad krokodille, kes on rumalad? Mina ikka oma naisloogikaga arvasin alati, et mida ihaldusväärsem & kättesaamatum naine, seda rohkem peaks mees kettas olema, kui just temal tekib võimalus sellise naisega suhet alustada.

Igatahes mu sõbranna, kellel oli peale pikka pinda käimist juba omapoolne sümpaatia tekkinud kaotas viimsegi huvi mõistes milline tossike see tüüp on.

Teate, oleks ma varem teadnud, et mehed lolle ja koledaid tahavad, oleks ma ammu oma solli raha kookide alla pannud, TÜ pooleli jätnud ja Tsirguliina kolinud.


Ma ei mõista! Sa oled tark mees, vb ühel päeval kutsutakse Sind presidendi vastuvõtule ja siis lähed mingi tädiga, kes ei oska istuda, ega astuda. Nojah, ütleme siis nii, et mees, kes räimega on harjunud, ei oska kalamarja hinnata ja ju suurest hirmust, et seda kahvlile ei saa läheb oma räime edasi mugima. Kahju küll!

Mehed! Ma siiski veel tajun päevi, kus ma neid ja nende mõttemaailma absoluutselt ei mõista.

Nalja elust enesest.

Enivei, Laura rääkis täna, kuidas ta oli dushi alt välja tulnud ja enda toas riietuma hakanud, kui äkki kuulis mingit hingamist ... Voodi all oli end mõnusat showd vaatama sättinud vanem perepoeg. Hahahha. Krt, perverdid on ka kõikjal!

Hetkel toimuvast.

Ma pean tunnistama, et mind on tabanud üleväsimus, mis annab tunda minu pidevas joobses seisundis. Kõige jubedam on imelik olla, kui vabandust ka pole, Raja tänaval pole arvel, alkoholi ja drugidega pole probleemi ja ikka olen ma nagu pidevas k2rbseseene seisundis...Eile nt sõin ma oma beebipilli asemel sisse hoopis vale ravimi, täiesti aadu! Ja siis ma suutsin keset ööd sellise üllitise oma tuttavale saata, et see ilmselt arvab, et ma kas olen kõrvuni armunud v mõistuse kaotanud, tegelikult ma niisama öösel tegin loogilisi järeldusi ja imestasin elu üle...Sellised imelikud asjad... Ja kui ma siis öösel end välja puhkan ja hommikul taipan mis supi ma jälle olen kokku keetnud, on küll tunne et koli kuule, põranda liistu alla, seina äärde ja kraba paberkott pähe.

Mu otsekohesus mõjub inimestele liialt šokeerivalt. Ma nagu mõtlen midagi siiralt ja kohe pritsin koos süljega välja, ma ei tule sellepeale, et äkki teisel on nõrk süda ja võibolla tema saab asjadest täiesti valesti aru. Mu elu koosnebki minu väljapritsitud tõest ja seejärel selgitamisest. Ilmselt ma pean õppima end läbimõeldult väljendama.

Kujutage ette olukorda... Öösel kell 12 mõtlete, et see krokodill, keda te tunnete on tglt päris meeldiv inimene, suurest avastusrõõmust tahate seda teadmist temaga jagada. Saadate smsi: Sa oled ikka nii ilus mu väike krokodill. Hommikul tõusete üles mõtlete, et tule taevas appi, see teravhammas ju s66stab nüüd egotaevasse ja hakkab arvama, et teile meeldibki see vastik lihasöödik. Ja siis kuidas te lähete ütlema: „ No saatsin eile smsi... Ma ei mõelnud seda!“ Siis ta ju arvab, et valetasite ja , et ta tglt on ikkagi peletis :D Aga ma ei valetanud! Ma lihtsalt hetkeemotsiooni ael, üleväsinuna arvasin, et krokodill on päris meeldiv :D

Ela ise sellises olukorras, ei taha nagu sõnu tagasi ka võtta, aga tunnistada, et need minu suust on tulnud on ka päris raske, sest sel juhul ma nagu tunnistaks olukorda nii, nagu krokodill sellest aru saab. Ja seletamine teeb sellised olukorad veel piinlikukmaks :D

9 korda mõõda, 1 kord lõika! Sõnu on raske tagasi võtta...