Segaduse keerises on peidus selgus

Meil on Kirsti Timmeriga selline huvitav „suhe“, et me kunagi teineteist näinud pole, sõnakesti vahetanud ka mitte, aga mõlemad käivad teineteise taga „luuramas“ ehk siis Timmer loeb minu postitusi ja mina olen agar naisteka kuulaja. Tundub, et meid paeluvad samad teemad. 

Uue nädala Naisteka teema on – kas mõistuse või südamehääl? Jäin sellele kohe pikemat mõtlema ja jõudsin järelduseni, et suhetes olen ma alati hädas, sest kõik on nii pudru ja kapsad, et ma ei kuule ei mõistust, ega südant. Teistes  valdkondades pressib mõistus peale, aga lõpuks ikkagi jõuavad süda ja mõistus kokkuleppele – õnneks. 

Kõige parem ning aktuaalsem näide on ehk seotud ülehomme ilmuva raaamatuga „Must ja valge luik“. Kui Lauri tuli selle mõttega, et koos midagi kirjutada, siis esimesena rääkis mõistus:“ Kes ta selline on, tuleb ja tahab jagada Sinu aastate pikkust  ja unistust ja vaevaga tehtud eeltööd. Ja üldse, alguses on alati kõik tore ja ilus, pärast jooksed juriste mööda, jagad rahasid ning autoriõiguseid.“ Mõistus ikka domineeris ning Ego  püüdis eriliselt targutada. Aga samal ajal süda ütles, et:“Mida Sul kaotada on? Sa oled alustanud sada korda ja ikka pole suutnud lõpuni minna. Võib-olla on see võõras Sinu teel, sest Sul on teda vaja.“ Ja täiesti müstilisel põhjusel, ka iseendale aru andmata miks ma seda teen, olin ma öelnud jah – võõrale. Minu pikaaegne unistus, minu esimene raamat. Ja kui me siis kirjatööga tegelema hakkasime oli see minu jaoks täielik üllatus, kui sujuvalt kõik läks. Ma olin oodanud mingeid minule totaalselt vastandlike seisukohti, mida ma pean hakkama ümberlükkama, aga  see polnud üldse nii. Kirjutades oli pidevalt tunne, et ta on minu alateadvuses käinud ning minu mõtted juba ette kopeerinud. Teate küll nagu Vaprates ja ilusates, et Ridge läheb Spencerite juurde moeetendusele ja tohhotonti, keegi on täpselt sellise kliedi valmis disaininud nagu tema sahtlis olev kavand, mis kevadhooaega ootab. Mul oli täpselt sama tunne pidevalt – mingi võõras mõtleb minu mõtteid, mingi võõras lõpetab minu lauseid, mingi võõras ja sealjuures mees, saab üldse aru, mida ma usun ja väärtustan.

Ja kui see raamat õpuks valmis sai, siis ma sain aru, et tegelikult oli risk end ära tasunud ning süda tõtt rääkinud, sest üksi poleks ma iial suutnud oma mõtteid sellisel moel edasi anda ja  üksi poleks ma kunagi teatud teemadele tähelepanu pööranudki. Viis aastat võtsin hoogu, aga Lauri kaasabiga saime poole aastaga asja purki. Fantastiline! Sel korral sisetunne ei vedanud mind alt. 


Nendel hetkedel, kui te hakkate elama oma südae järgi, muutub päris palju. Te ütlete jah märksa enamale siin elus. Mõistus ja Ego üritavad alati Teid  rõõmust ära lõigata. „Ma ei suuda, ma ei saa, ma ei tohi, see pole võimalik“ jne. Kõike saab, kõike tohib, kõik on võimalik – nii kuis süda ütleb, nii on! 


Mis suhetesse puutub, siis siin tuleb mängu mingi muu veider nähtus - nagu  häire, mis ei lase raadiosignaalil toimida. Kipun suhete osas seda viga tegemam et eiran südamehäält, mingil  põhjusel ka mõistuse häält. Aga erinevate suhete puhul on mind enamasti aidanud mingid müstilised välised jõud. Ma suudan end alati mässida  suhtesse, kus ma lõpuks tunnen, et jõud raugeb ja ma kohe upun ära.  Olen loomult  pakkuja tüüpi, st et kohe tahaks pea ees suhtesse tormata ja end ohverdada ja siis pärast avastan, et oh shit, ma pole üldse õnnelik ja siis minema kõndida. See pole eriti taibukas,  ega aus ei minu enda, ega minu partneri suhtes. Ja sel puhul olen ma tundnud, et elu ise on mul aidanud totaalseid ämbreid vältida. On olnud juhtumeid, kus ma olen mõelnud, et tühja kah, et kaua ma siis valin ja pirtsutan, et teeme selle valiku ära, kuigi süda on olnud selline poolkõva ja mõistus on üldse ammu karjunud, et kutsu mind kiiresti koju. Ja siis on kas juhtunud midagi või on teine pool järsult tagasi tõmmanud. Esimene raputus läheb mööda, ei saa nagu arugi, mis juhtus ja kui siis tärkab Sinus täielik rahu, siis sa saad aru, et Sind on jälle päästetud.  Üks minu sõbranna kunagi kommenteeris, et:“Sa oled imelik inimene, teised armuvad ja on õnnelikud ning säravad, Sa särad alati siis, kui Sa lahku lähed.“ Päris huvitav tähelepanek ja järele  mõeldes on see tõesti nii olnud. Kõigepealt  lakun haavu, nagu me kõik, sest ego on saanud löögi ja siis puhken õide. See on olnud selge märk, et ma olen koos olnud, ma ei taha öelda valede inimestega, aga nendega, kes pole olnud määratud jääma kauemaks. Siit oluline moraal: kui Teil on täielik tohuvapohu, siis lihtsalt usaldage elu. Kui inimene on emotsioonide keerises, siis ta kaotab igasugu kontakti kõige sellega, mis peaks teda edasi aitama. Mina olen väga emotsionaalne ja ma tean, mis minuga suhete puhul tavapäraselt juhtub. Ma ei saa loota endale. Ma olen nii rahutu, et ma ei kuule oma südametooni ja mõistusehääl ei suuda mind ammugi milleski veenda. See on ka põhjus, miks ma usun, et tõeline armastus ei ole emotsioonide virr-varr ja pendeldamine ühest äärmusest teise, vaid armastus on hingerahu, mis kinnitab, et olete jõudnud teineteise südamesse. 

On teatud suhteid, kus mõistus eriliselt kaagutab ja need on üldjuhul need nn. keelatud suhted. Süda tahab ja   naudib rõõmutunnet, aga mõistus seletab ikka, et nii ei tohi tunda, nii ei tohi teha. Mis on meile tegelikult keelatud? Kõik keelud oleme me ise enesele loonud? Kui kõik inimesed kuulaksid südamehäält, siis ei eksisteeriks petmisi, lagunenud suhteid jms jama. See, et tänapäeval neid nn keelatud suhteid nii palju eksisteerib, tulenebki ju sellest, et paljud paarid on koos täiesti valedel kaalutlustel. Armastusega pole seal mitte mingist pistmist. Ühesõnaga tahtsin ma jõuda selleni, et mõistus võib olla hea nõuandja, aga ta pole siiski tõetuum. Mina olen aru saanud, et kui ma luban endal tunda, luban kogeda, siis ei ole võimalik haiget saada. See on mõistus ning Ego, mis räägivad Sulle haiget saamisest ja keelatud asjadest. Tegelikult pole selliseid asju olemas. Iga suhe, iga inimene on vajalik ja kui Sa vähegi usaldad elu, siis ei juhtu Sinuga elumerelainetes midagi hullu. Need suhted, mis määratud pole, lihtsalt ei sünni, need suhted, mis peavad leidma oma lõpu, seda ka teevad ja need suhted või siis oleks õigem öelda suhe, mis on saatuse poolt määratud, seda ei lammuta miski. Ka kõige suurema segaduse keerises on peidus selgus. Anna aega!