Petmise mitu nägu

Ma olen seda blogi piisavalt pikki aastaid pidanud ja ma usun, et need, kes on algusest peale lugenud on märganud nii m6nigi kord, et minu vaated teatud kåsimustes aastatega on muutunud. Eks elukogemus 6petab ja muudab palju. See on inimese loomulik areng ja nagu ma varemgi olen öelnud – see mis on Sinu jaoks t6de täna, ei pruugi seda enam homme olla. 

Petmisest olen ma siin blogis päris mitmeid kordi rääkinud. See on see osa elust, millest vaikitakse. Topeltmoraali muidugi vohab metsikult. Lugedes just hiljuti åhe noore naise lugu sellest, kuidas tema s6branna mees ei lubanud teda koos oma armukesega sisse, sest see olevat tabu, aga sama ajal pettis oma naist mitmel rindel ja pikki aastaid. Eks omataolistele on ikka raske näkku vaadata.

M6ni aeg tagasi kohtusin oma hea tuttavaga, keda polnud juba pikka aega näinud. Nende pereelu on mulle alati tundunud äärmiselt eeskujulik, m6lemad vägagi edukad  noored inimesed, headel ametikohtadel, majanduslikult kindlustatud ja pisiperegi olemas. Rääkisime nagu ikka, et kuidas läinud on ja mis kummagi elus parasjagu toimub, kui jutt läks suhetele. Tuttav rääkis, et nende suhe on läinud åle uuele tasandile – nimelt on neil nååd v6etud vastu otsus, et nad m6levad tunnevad, et on teineteise jaoks väga 6iged inimesed ja nad tahavad koos vananeda jne, aga nende suhtel on midagi uut... Nimelt on neil vastastikune kokkulepe, et m6lemad v6ivad kodukeeli öeldes vasakule panna. Tunnistan, et olin shokeeritud. Milleks selline kokkulepe ja kuidas saab selline asi åhe suhte kasuks töötada? Kodanik selgitas, et esiteks on keelatud vili alati magusam ja teiseks aitab teiste meeste/naiste tähelepanu kasvatada m6lemas osapookes naiselikkust/mehelikkust ning hoiab inimese särava ja enesekindlana, a´la tore ju ikkagi, kui Sinu meest/naist tahetakse v6i Sind endiselt ihaldatakse. Ja milleks öelda heale asjale EI, kui see on vastastikune kokkulepe ja sealjuures säilib suhtes totaalne avameelsus ja ausus. Ehk siis m6lemal on kohustus oma käikudest aru anda ja eesmärk on uuest kogemusest midagi 6ppida ja see oma suhte kasuks tööle panna. Iga naise ja mehega kogetavat ju midagi uut. Åtleme nii, et mulle tundus see värk suhteliselt riskibusiness. Teades iseennast, siis ma pole kåll teps mitte kindel, et ma suudaks oma partnerit kellegiga jagada. Teisalt jälle, arvestades kui palju vohab topeltmoraali, siis tundub selline avalik petmine isegi aus mäng olevat. Paari puhul näitab see tegelikult tohutut usaldust, ausust ja oskust lubada partnerile sama, mida iseendale. Olgem nååd ausad, enamikes suhetes on kombeks, et kui åks osapool petab, siis see petja teisele osapoolele sama käitumist iial ei andestaks. See ongi ju topeltmoraal. V6rdsus suhetes on tegelikult äärmiselt teretulnud nähtus, kas pole?

Iga inimese pereelu on tegelikult nii isiklik asi, et meil kui k6rvaltvaatajatel ei tohiks åldse olla mingit kobisesmist. Ma mäletan, kuidas ma aastaid tagasi päris tormiliselt s6na v6rsin sel teemal ja hukka m6istsin. Kes olen mina, et seda teha? See on pigem elu24 anonååmsete kommenteerijate pärusmaa.

Aastaid tagasi oli mul åks s6ber, kes väitis, et v6imalik on armastada kahte naist korraga. Tervama mäluga inimesed ilmselt isegi mäletavad seda postitust. Ma mäletan väga täpselt sellega kaasnevaid emotsioone. Aga miks åks mees v6iks midagi sellist väita? Meil on tuttavatega viimastel aegadel juttu olnud päris palju sellisest asjast nagu harjumusabielu. Veel 20-30 aastat tagasi abielluti suhteliselt uisa-päisa ja åksteist tundma 6ppimata. Suguselts trampis ju ka jalgadega seljas, et kuna pika laua taha saab ja millal pisiperet oodata on jne. Kui oli leitud tore, usaldusväärne ja kobedama näolapiga isend, siis ega muud ei osatudki oodata v6i tahta. Aastatega kasvatakse ikka kokku, åhised lapsed, mured ja r66mud ja nagu åtles kord tabavalt Janar Siniväli:”Niikaua kui m6istusabielus olnud inimene pole armastust tundnud, ei oska ta sellest ka puudust tunda.” Ja kas mite nii polegi? Ja kujutage nååd ette meest, kes on olnud abielus nt 25 aastat, lapsed on juba suured, Sa oled 6ppinud väga k6rgelt hindama seda naist, kes on nii palju Sinu jaoks ära teinud, te olete koos läbi tulnud tulest ja veest, åhised magamata ööd, pingutused, et laste ålikooli raha kokku kraapida, åhine kodus ålesehitada. See on olnud aastakåmmneid teie argipäev, te olete sellega harjunud. Elu on turvaline ja sii åhel hetkel åks teist kohtab kedagi, kellega te kogete midagi, mida Teil varem pole olnud v6imalust kogeda. Ma ei räägi siinkohal baaris purjuspäi suvalise tsiki rajalt mahat6mbamisest, vaid ma räägingi sellest, et tuleb miski, mis paneb teid m6istma, et see mida olete aastakåmneid armastuseks pidanud polegi åhtäkki nagu enam nii v6imas. Ja sel hetkel te m6istegi, et armastust vb olla väga erinevat sorti. Ja mina ei saanud sellest tookord aastaid tagasi aru. Tegelikult seab see inimese väga raskesse vaimsesse olukorda. Sa armastad seda inimest, kellega Sa oled terve oma elu koos olnud, see armastus on ajaga kasvanud, aga nååd koged Sa hoopis midagi muud, midagi, mida Sa ehk varajases nooruses ei osanud m6ista v6i kogeda. Sa ei teadnudki, et sellist tååpi tunne ka olemas on. Ja åks p6hjus, miks sellised armukolmnurgad åldse tekivad ongi see, et inimene mingis punktis vb sattuda olukorda, kus ta ennast ära kaotab – k6ik see, mis oli tema jaoks t6de eile, vb on olnud 30 aastat on tänases valguses täiesti väär. 
Åks minu lahutatud tuttav rääkis, kuidas ta oli eluaeg elanud selle järgi, et kus mehel parasjagu parem töökoht on ja kuidas ikka lapsed saaksid tutvalise lapsep6lve jne. Ta elas terve oma ca 15a kellelegi teisele ja åhel hetkel said m6lemad aru, et aastaid on tegelikult tahetud erinevaid asju, åksteist on suurest harjumusest kinni hoitud, pååtud elada teineteise meelejärgi, olles ise sealjuures täiesti ennast kaotanud ja 6nnetud. Toimus lahutus ja no hard feelings, m6lemad läksid eluga edasi. See ei ole alati nii, et minnakse lahku suure tåliga v6i sellepärast, et keegi naabrinaise v6i naabrimehega keppis. Mida aeg edasi, seda enam hakkavad inimesed aru saama, et armastus pole vangla ja armastus on midagi kontrollimatut. See v6ib reaalselt eksisteerida ja åhes eluetapis lihtsalt otsa saada. Vahel vajab m6ni suhe lihtsalt uut väljundit, uusi ja värskeid kokkuleppeid ja kompromisse ja see k6ik on iga paari enda otsustada – meie ei saa k6rvalt 6petada, moraali lugeda v6o hukkam6ista.

Kord rääkis åks abielumees kuidas tal on suurepärane naine. K6ik teadsid, et tal ongi fantastiline naine – piltilus, lapsed olid kantseldatud, kodu oli korras, soe söök oli alati laual. Me k6rvalt kåsiksime, et mis see häda on, miks Sa ei oska selle eest tänulik olla? Aga oleme me kordki kåsinud, mis selle mehe jaoks oluline on? Tema ootas, et naine elaks ka väljapoole kodu, et lapsed poleks alati A & O, et naisega oleks ka millestki muust rääkida kui peenral vohavast umbrohust v6i toanurgas olevast tolmurullist. Vahel me tundume endale nii täisulikud – me ju teeme k6ike, mis sel mehel veel vaja on? Aga me ei kåsi, et mida ta tegelikult meist ootab... Sama on meestega, nemad rabavad ehk tööd teha, toovad söögi lauale, parandavad kodus kraani ära ja m6tlevad, et k6ik on ju vägagi korras, miks see naine seal toanurgas jälle mossitab, aga oled Sa kåsinud, mida naine tegelikult suhtelt ootab? Turvatunne on ainult åks osa, mida naised vajavad, nii nagu seks ja soe söök on ka ainult killuke mehe 6nnelikuks tegemisest. Inimesed åtlevad ikka, et mida sa siis veel tahad saada, kui 30a on abielus oldud ja loomulik ju, et rutiin tekib ja argiprobleemid saavad peaosalisteks. Aga see on ju k6ik teie endi kätes. Kui mehel on aega oma armukest restorani viia, siis oleks tal aega ja v6imalust ka sama teiega teha. Kåsimus ongi siin selles, et kui palju te panustate ja kas te panustate 6igesse kohta. Kas Sinu mehe jaoks on see umbrohust paljaks kakutud lillepeenar oluline v6i kas Sinu naist see uus auto tegelikult teeb 6nnelikuks? 

Tavaliselt kui on tekkinud armukolmnurgad, siis suhetes olev kannataha pool t6ttab k6igepealt seda väljaspol asuvat kolmandat osapoolt såådistama ja ähvardama. Aga miks peaks teie probleemid olema tema mure? Tema on keskendunud oma suhtele selle inimesega ja kui Teie, kui petetu sama teeks, siis ilmselt poleks teie partner kunagi vasakule pannudki.

Jah, on mehi, kes såådimatult lihtsalt erinevate tuttide peale v6idujooksu teevad, et oma ego upitada, aga enamikel juhtudel on se ikka pika vindumise tagajärg, kus järsku paisu tagant emotsioonide ja tunnete möll välja pääseb ja asjad juhtuma hakkavad. 
Aina enam on petvaid naisi ja nii lihtne on neid ju hukka m6ista, aga kas sel kaunil olevusel pole 6igust hellusele, tähelepanule ja heale seksile? Kui kodus jääb ikka vajaka, siis...

Ma olen väga paljude paaridega suhelnud, nii naiste kui meestega ja tihti on see, et naine åtleb, et no ma annan oma mehele 4x nädalas, ma ei saa aru milles probleem? Aga vb see mees palus Sul kord 20a jooksul, et äkki sa oleksid valmis ka oraalseksi pakkuma ja sa keeldusid. On naisi, kes seda ei tee. Ja vb Sa oled ta varem välja naernud tema soovide v vajaduste pärast, vb oled Sa tunnustamise asemel ainult näägutanud päevad läbi.

Ma tean mehi, kes on suurepärased pereinimesed – truud, töökad ja k6rvalt näed, kuidas naine ainult kaagutab – k6ik on halvasti! See ei motiveeri mitte åhtki meest ja kui ta enne veel kannatas ja oli truu koer, siis uskuge norige veel ja såådistage alusetult ja varsti mees annabki p6hjust. Igast m6ttest saab kord reaalsus.

Jäin täna ka sellele m6tlema, et kui palju on minu tutvusringkonnas neid naisi, kes on armukese rollis ja neid polegi tegelikult nii vähe. M6ni on olnud armuke kauem, kui tema armukese abielu on kestnud. Seega kas saab alati öelda, et see, kes v66rast vara ihaldab on lits ja lipakas? V6ib-olla armastab ta seda meest kordades rohkem, kui paberite järgi olev naine? V6ib-olla on ta sååtu lambuke, kes ainult korra elus on tundnud kiusatust meest saada ja juhtumisi oli see kellegi teise abikaasa? Ei ole alati nii, et on mingi paha naine, kes nååd k6igil mehi käest kakub.

Elu on ootamatusi täis ja lugusid on erinevaid. Mina olen 6ppinud oma elus jätma k6rvale kohtum6istja rolli. Ma olen 6ppinud keskenduma oma suhetele ja ma leian, et k6ik me peaks seda sama proovima. Vähem keskenduma såådlaste otsimisele, vähem tegelema v66raste probleemidega ja rohkem keskenduma oma suhetele, et need ikkagi oleksid toimivad ja täis armastust, hoolivust ja teineteise m6istmist.  

Kopp,kopp!Kes on?Mormoonid oleme! Vol3

Mormoonipoisid saatsid mulle åks 6htu smsi, et nad astuksid järgmine päev läbi. M6tlesin, et ega nad mind ei häiri ka, las aga tulevad. Saabusidki jälle. Peab tunnistama, et mehed lähevad iga korraga aina ilusamaks - endine eratreener ja s6javäelane...hmm, see selgitab nii m6ndagi selle veatult vormitud keha kohta. 


Midagi oli aga sel korral teisisti. Enam polnud meie vestlus elav arutelu ja m6nus filosofeerimine. Ma tundsin, kuidas härrad hakkasid taktikat muutma. Ehk siis oli ilmselt saadud käsk, et kålaskäigud minu juurde pole mingi jututuba ja vaja on ikkagi saada åks kirikuliige. Ma olin sel päeval ise suhteliselt väsinud ja åtlesin neilegi, et las nad räägivad sel korral ise, ma pigem kuulan. See oli viga! Kutid l6id oma piiblid lahti ja kukkusid tsiteerima. Kåsisin vaikselt, et ehk räägivad ka m6nesest teisest raamatust, mis neid inspireerinud on v6i mille kaudu Jumal neid k6netanud. Sellele järgnes vastus, et Mormoonide raamatu ongi kirjutanud 6 prohvetit vms poolt(vihjates siis erinevatele autoritele). Teine mormoon kähku åritas asja leevendada ja lisas, et kunagi nooruses luges mingit raamatut Universumi ja k6iksuse teemadel, mida t6lgendas ka enda jaoks pigem kui raamatut Jumalast.

Tunnistn ausalt, et sel hetkel halvatusin: "Pange see piibel nååd kinni! Maailmas ei eksisteeri ainult åks raamat!" Smith åtles seda ja åtles teist ja see on nååd Jumala s6na. Eriliseks s6jaks läks siis, kui åks noorhärradest teatas, et ma peaksin järgmiseks kohtumiseks mingi kirjakoha läbi lugema. Mulle hakkas selgeks saama, et nad on v6tnud ikka t6siseks ålesandeks minu mormooni usku pööramise ja siit jooksis minu piir. "Ma ei loe mitte midagi, mida käseb mul lugeda keegi teine inimene. Mina ei åtle Teile, et vaadake siin on minu lektåår, järgmiseks korraks töötage see osa läbi, et saaksime sellest rääkida!" Tegin poistele  selgeks, et minust kirikuliiget ei tule ja l6petagu see töötlemine ära. Kui tahavad, siis ma olen valmis diskuteerima, aga see on ka k6ik. Mind häiris see, et olin nad oma uksest sisse lubanud, respekteerinud nende valikuid ja usku, aga nemad åritasid salakavala manipulatsiooniga mulle selegks teha, et minu teekond on vale ja justkui peaksin ma veel midagi vajama. Ma olen väga toleratne inimene ja naudin vägagi erinevate inimestega kohtumist, aga mind t6siselt häirib, kui mind hakatakse suunama, keelama, käskima, ehk see 6htu ei sialdanud endas vaba tahte printsiipi. Ja jälle oli neil mingi veider ajalimiit peal, eks järgmised ohvrid ootasid. Rääkimata sellest, et keegi väga närviline naiskodanik helistas, kellele lubati kohe tagasi helistada (kontrolör ise ilmselt). 


Eriliselt totra mulje jättis sel korral åhe mormooni tunnistus, et ta enne igat pisiasja ja otsust palvetab, et teada saada, kas see on 6ige v6i vale, mis ta teeb v6i loeb jne. Isegi minu juurde oli Jumal ise neid saatnud. Åks mormoonidest rääkis kohe, et Jumal on nagu lapsevanem, kes keelab lastel s6idutee ääres mängida, et need pole keelud ja käsud, vaid vanemlik suunamine. Kåsisin vastu, et kas te ei tunne, et iga inimene peaks mingil ajal ka suureks saama, nagu lapsed suureks saavad? Mingi hetk v6iks oma pea ja sådametunnistus ka töötada, mitte, et koguaeg palvetad v6i kåsid kelleltki kolmandalt luba. Jääb mulje, nagu Jumal oleks loonud robotid, kes oma peaga åldse m6elda ei oska. Aga nii see ju pole... Me ei saa jääda igavesti lasteks! You have to work with yourself! Sellepeale öeldi, et nad pole nii tugevad isiksused nagu mina. Oleks ma tahtnud halvasti öelda, oleksin öelnud, et eks see teie sekt ongi paras selgrootute paradiis, kus puudub oskus oma sådamehäält kuulata ja allutakse lapse moel kasvatajatele. See k6ik lihtsalt nii ärritas mind. Inimesed absoluutselt ei tee indiviiduaalset tööd iseendaga ega loo otse kontakti  oma k6rgema minaga (loe Jumalaga). Piibli lugemine käivat koos, sest muidu vb keegi enda jaoks t6de väänata. Haah ja kes siis see k6ige targem on, kes piibli lugemise ajal åtleb, mis on 6ige, mis vale? Ma usun, et eks see ole ikka inimolend... Ja see arvamus on tema subjektiivne arvamus ja seda nimetataksegi isikukultuseks ja ajupesuks. 


Esimest korda ma tundsin, et nad olid åletanud piire ja aeg oli hakata end kehtestama. Minu jaoks oli eriti veider see lause, et nad käivad inimestega rääkims kolme kaupa, sest neile on nii turvalisem. Andke andeks, aga minu turvatunne? Kolm VS åks. See on läbitöötaud taktika. Ma kåsisin ka, et kui Teil eksisteerib vaba tahe v6i te usaldate igas olukorras Jumalat, siis miks te kuulate mingit suvalist inimest, kes umbes dikteerib, kus ja kuna käia tohib, mitmekesi siseneda tohib jne. Mina nt neid kåll ei kartnud, ma kuulan sellistes kåsimustes oma sådamehäält, mitte ei helista kolmandatele isikutele. 


Siis tuli taas teemaks see kohvi joomine. Ma saan aru, et ebatervislik ja puha, aga miks mul keegi pole keelanud kohvi v6i alkoholi atrbida - mulle ei pea seda åtlema teine inimene v6i mingi organisatsioon v6i raamat, mida ma tohin ja mida mitte, need t6ekspidamised tulevad minu seest. Ega ilmalik inimene ka ei lähe tapma v6i varastama - seda nimetatakse sådametunnistuseks. Kohvi ei joo ja tee tapab meid kohe maha, aga burgerid, friikad ja pitsad pole ebatervislikud? Miks piibel rasva, såsivesikute ja suhkru eest ei ei hoiata? 

Ja muideks, see vastabki t6ele, et misjonäridel on keelatud oma private time, nad on alati paaris, töötavad paaris, ainult dushi all v6id åksi käia. Kui see pole inim6iguste piiramine, mis siis åldse on?
Juhtusin täna rääkima åhe tuttavaga, kes lugenud raamatut åhest eks mormoonist. Sealt sektist välja astudes v6ib ikka hirmsaid asju juhtuda ja neil on ikka väga suured ettekirjutised teatud asjade osas.

Kogu selles mormoonide pundis on åks 20 aastane noormees. Ta on Ameerikast ja ta on t6eliselt såmpaatne ja armas inimhing. Ja ma tundsin, kuidas mul såda tilkus verd tema pärast täna. Ta on nii sååtu ja naiivne, nii armas ja heatahtlik ja ta on kogu selle salakavala usulahu ohver. Åks noor inimene, kelle såda on nii 6ïge koha peal, kes v6iks elada Jumalaga käsikäes väga ilusat elu, on lihtsalt åhe sekti keeldude, käskude ja traditsioonide vangis. Jah, ta åtleb, et on 6nnelik, ta åtleb, et see on kutsumus ja ta loeb piinlikku täpsusega mormooni raamatust kirjakohti ette, aga ta ei tea, et elu Jumalaga pole vangla, see pole isikukultus ega vaba tahte piiramine. 


Lahkudes åtles åks mormoon, et tulevad tagasi, kui vaim neid sinna juhatab... Miks mul on tunne, et see vaim kadus sel hetkel, kui ma resoluutselt kirikumemberiks hakkamisele EI åtlesin...Ja miks mul on tunne, et see "Vaim" lihtsalt ei luba neiil enam tulla... Sest kahtlen sågavalt, et inimliku s6pruse loomisest siin midagi välja tuleb. 

Ma t6esti kohtusin nende inimestega ilma eelarvamusteta, mulle t6esti nad meeldisid, ma viisin end kurssi selle usulahuga k6ige neutraalsema materjali p6hjal ja minu vägagi subjektiivne otsus on, et nende inimestega kokku puutumine pole naljaasi. See n6uab väga head enesekehtestamise oskust, väga kindlaid t6ekspidamisi ja vaateid. See ohtlik auk, kuhu kukkuda v6ib... K6ik pole kuld mis hiilgab ja nende ilusate pintsakute ja enesekindlate naeratuste taga on tegelikult kamp segaduses tegelasi, keda juhivad kavalad liidrid, hallid kardinalid, kes on oma sååtud lambukesed saatnud inimhingi oma ridadesse jahtima. 

Kopp,kopp!Kes on?Mormoonid oleme! Vol2

Åhes6naga suurpäev saabus. Kuna mulle meeldib sihilikult asju veidi åle vindi keerata, siis muidugi olid parfååmipilved vallutanud kogu korteri, laual p6lesid kåånlad ja poiste jaoks oli valmis pandud ohtralt sokolaadi.


Uksekell. Ega naine ei tohi ju kohe uksele ilmuda, olin juba aknast näinud, et nad tulevad, seega teadsin väga hästi, kuna uksekell heliseb... V6tsin endale rahulikult 30 seci, et siis suu k6rvuni peas uks avada. Surprise! Nagu oligi arvata, oli noormeestele kaasa suratud vanem härrasmees. Ju siis ikka kardeti minu m6ju. Härra on nimelt olnud kiriku liige juba åle 20 aasta ja ju siis oldi veendunud, et tema valvsa pilgu all on k6ik kontrolli all. 


Påådsin kähku dekolteed kohendada ja kutsusin mormoonid sisse. "Tundke end nagu kodus!" Vanahärra vaatas mind kriitilise pilguga pealaest jalatallani åle, oli näha, et ta oli veidi mures, seda enam, et noored jångrid särasid k6rval nagu märtsijämesed. 


Keegi midagi ei räägi kah. Alustasin siis ise kåsimustega. "Ma saan aru, et te piiblit loete ja sealt tarkusterasid ammutate, aga milline on Teie isklik kogemus Jumalaga?"


"Nooh...ammm...piibel ongi k6ige alus, siit loeme Jumala kohta ja siis palvetame."


"Ma saan aru jah, ma oskan ka lugeda, aga vaadake, igaåks vb öelda, et ta on prohvet ja kirjutada mingi asja valmis, see on teooria, ma kåsisin, et milline on Teie isiklik kogemus Jumalga? Kuidas te teda oma elus tundnud olete?" 


"No oleme ikka tundnud, piiblis on kirjakoht ja siis me tunneme, et see on tema s6num meile."


"Okei, no minul on veidi teistsugused kogemused Jumalaga, mina nt ei loe mingeid kirjakohti, aga mina ärkan ise vahel keset ööd åles ja saan s6numeid, samuti olen ma surmast välja tulnud jne. Seega see teie teooria mind väga ei liiguta.Lähme edasi...Kes see Smith enda meelest oli? Minu meelest on tegemist mingi täiesti suvalise trolliga, kes väitis, et Jumal teda k6netas ja 6igustas sellega oma mitmenaisepidamist, pealegi kas te ei leia, et Jumal, kes justkui kohtleb meid k6iki v6rdselr, andis Smithi s6nutsi liiderdamiseks loa ainult meestele, äkki ma tahan ka haaremipidaja olla? Ja miks åldse peaks kuulama mingit suvalist inimest, sest minu meelest on Jumal piisavalt k6ikv6imas, et meid k6iki otse k6netada.Ja åldse, mis tal indiaanlaste vastu oli, teie piiblis on see ju kirjas?"


"Eem...Ma ei tea kåll, et Smith oleks olnud mingite teatud sorti inimeste vastu pahatahtlik. Smith sai Jumalalt ilmutuse ja meie usume, et see on Jumala s6na. Ta oli prohvet, ka praegu on meil kirikus prohvetid, nii nagu sel ajal, kui Uut ja Vana Testamenti kirjutati."


"See ei meeldi mulle åldse, ma olen niigi kiriku kui organisatsiooni vastu, sest seal eksisteerib tihtilugu hierarhia. Kuidas saab öelda, et åks vend on teistest tähtsam ja åks on mitte keegi. Kui te k6ik olete liikmed ja Jumalalapsed, siis miks ta peaks ainult osadele teist midagi rääkima rääkima? Kisub nagu isikukultuse suunas..."


Midagi tarka jälle vastuseks ei tulnud...


Jätkasin monoloogi:" Jumal on meis k6igis ja k6ikjal, pole vahet, kas Sa oled budist v moslem, pole vahet, kas Sa kutsud teda Allahiks, Jeesuseks, Buddahks v6i kelleks iganes, kui Sa kannad enda sådames armastust, siis pole sellist sorti määratlemine oluline. Toon Teile näite - bensiini saab nii Statolist, kui Nestest, åhest aga saab hot-dogi ka osta, aga kåtus on kåtus. Samamoodi teie usuga, Jumal on åks, lihtsalt kiriklikud traditsioonid on erinevad."


"Meil on påhapäev selline päev, kus midagi ei tohi teha, piibel åtleb nii!"


"Kas te reaalselt usute, et kui te nååd påhapäeval golfi mängite v6i tööle lähete, et siis midagi halba juhtub? Jumal armastab teid ju ikka, teie usk jääb ka alles, need on traditsioonid ja neil pole usuga mingit pistmist. Ja see piibel on raamat nagu iga teine, Jumal vb rääkida suvalise kirjaniku v6i tema teose läbi, suvalise filmi suvalises stseenis. Jumal on igal pool, mitte siin piiblis, milles te ninapidi kinni olete. Te lasete oma elu mööda, kui te elate ainult åhes raamatus ninapidi, teie silmaring jääb kitsaks! Ma ei käi påhapäeviti kirikus, kas ma olen halb inimene? Kas ma tundun Jumalakaugem?"


"Ei,ei, seda kåll mitte. Ega me ka käime ainult paar tundi nädalas kirikus!" Onkel:"Mina loen ka igasuguseid raamatuid, Sul on täitsa 6igus, see on väga kasulik!"


"Mina ei käi kirikus, sest minu Jumal elab minu sådames ja ma ei pea teda kirikust otsimas käima. Mul pole slle vastu midagi, et inimesed seal käivad, aga pigem on see sotsiaalne mokalaat. Mind k6netab Jumal just siis, kui olen omaette."Ja surnuaias ei käi ma ka, sest minu kadunud lähedased elavad minu sådames, mitte kuskil kännu all. "


Jutt muudkui veeres ja åhel hetkel ma kåsisin, et kas nad ise ei saa aru, et see usu peale surumine on n6me. "Te käite ukselt uksele, inimestel on teist kopp ees, nad m6tlevad åha enam, et mingid tååtud mormoonid. See ei tööta! Te raiskate oma aega ja peletate inimesed veel rohkem eemale oma kirikust. Olge säravad, suhelge Jumalaga, olge positiivsed ja siis tulevad inimesed ise Teie juurde. Ja te olete alati kindlad, et nad ei tule mitte sellepärast, et Misjonär John on seksikas poiss v6i nii tore noormees, et talle on raske EI öelda, vaid nad tulevad sellepärast, et neil on sisemine kutse, Jumal on nad ise teie juurde juhatanud."


"Jaa, Sul on 6igus. Kuigi me tahame ju lihtsalt pakkuda v6imalust. Umbes nagu avame poeukse ja tutvustame oma kaupa."


"Kuulge, ma ei taha kirikureklaami saada postkasti koos pizzareklaamiga, see on palju isiklikum, palju sågavam ja palju olulisem protsess, mitte mingi pizza turundamine. Usklikuks ei saa åleöö, sest keegi åtleb, et eksisteerib ka rohkem siin maamunal, kui see, mida me silmaga näeme. See toimub läbi kogemuste, läbi elu 6ppetundide, läbi enesemuutuse, läbi sisemise kutse. Meed, kes lihtsalt kuhugi liikmeks astuvad ei oma tihti mitte mingit ettekujutust, mis v6i kes on Jumal v6i kuidas asjad maailmas toimuvad. See on nagu abielu, Sul v6ib olla abieluleping, aga kui Sul tunnet pole, armastust pole, siis pole see sentigi väärt. Lihtsalt paber, traditsioonid ja kellegi inimese poolt oma nägemise järgi kirjutatud reeglistik, kuidas asjad peaksid ja tohiksid olla ja mis on tabu. See ei ole abielu, see on vangla. Armastusel pole sellega mingit pistmist. Nii nagu tee armastuseni leitakse erineval moel, kes kiiremini, kes hiljem, läbi erinevate kogemuste, sama on ka usuga. Bårokraatia seal juures on puhas formaalsus. Kellele on oluline, kellele mitte, tihtilugu on see vaid näitamiseks. Ei ole seal paberi taga armastust, nagu pole ka m6nel ametlikul kirikuliikmel olnud elus oskust Jumalat kogeda. Ameerikas lebndavad ka mååjad riidepoes kohe kallale, et kuidas nad aidata saavad ja nad soovitaksid seda ja toda, ma olen p6hjamaa inimene, ma tahan rahulikult vaadata ja ise otsustada. "


Kuna nad said väga hästi aru, et ma tean väga hästi, millesse ma usun ja ma selgutasin pikalt ning p6hjalikult, kuidas minu usulised vaated on välja kujunenud, siis kåsisin siiralt ja ausalt, et:"Kas ma tohin Teiega niisama ka kohtuda, sest te olete toredad inimesed, aga vaevalt mind see mormoonlus väga köidab, ma respekteerin Teid ja teie usku, ag mul on oma teekond." Vanahärra kohe selgitama, et muidugi tohib, temal olevat naabrid ka uskumatud ja nad käivad alati koos restoranis jne, naabrid joovad veini ja tema seda lihtsalt ei tee. Fine by me! 


Ma ei mäleta mis näite ma neile elust t6in, aga åks kutt läks nii ekstaasi, et låkkasime lausa rusikad kokku. Nagu vanade s6pradega oleks kohtunud :) Seni kuni nad oma piiblit mulle ette ei loe ja ei räägi keeldude ja käskude nimekirjast, vaid on lihtsalt tavalised inimesed, keda juhib armastusevägi on nad t6esti suurepärased kaaslased ja vestluspartnerid. Nad olid väga tänulikud, et neid vastu v6tsin ja åtlesid, et nad tahaks väga veel minuga kohtuda...Mul on neid nyyd 5 erinevat siin juba käinud, huvitav kas pean tervele kogudusele sama juttu paarikaupa maha leierdama - kutsugiu mind siis kirikusse esinema :D Eriti muljetavaldav oli see, et nad åtlesid, et nad ise ei oskavat nii hästi rääkida nagu mina, et mu on paljudes asjades 6igus, mul on elulised ja head näited jne. Ilmselt oleks minusugune l6uapoolik iga kiriku unistus, veaksin pool ilma sinna kokku. Nad lausa arvasid, et olen misjonärina töötanud :D Pidin neid siiski kurvastama, et minu anne pärineb kåll kuskilt mujalt, eks ma oma eksinud mehi olen juhtinud  :D


Mis ma oskan öelda - spirit oli kohal... Usun, et m6tlemisainet jätkub m6lemale osapoolele. Moraal on siiski åks - ole, kes Sa oled - ole mormoon v jehhovist, kristlane v moslem. Ma respekteerin Sind kui inimest, mul on Sinuga huvitav rääkida, kui Sa oled ise huvitav inimene, ole aus ja ole siiras, ole Sina ise, ole armastus :)


Ma olen 6ppinud jääma igas olukorras ja seltskonnas iseendaks, inimestele meeldib see. Olen 6ppinud respekteerima ka neid, kes minuga åhte moodi ei m6tle v åhte sammu ei astu. Tolerantsus, humaansus ja hea tahe on iga suhtlemise alustalaks. R6hutasin ka neile, et me k6ik oleme v6rdsed, meil k6igil on åksteiselt 6ppida, aga minu s6num on: "Jumal elab meis k6igis, ta on k6ikjal, meie olemegi Jumalad - v6ta hetk ja 6pi seda Jumalat enda sees kuulama, pane see piibel korra kinni, låkka see telekas välja, ära otsi vastuseid suurtelt 6petajatelt v6i usutegelastelt, ära kuula igaåhte, kes nimetab end prohvetiks...Kuula  oma sådant, seal ongi Jumala kodu!"

Haridus: Elukool

Viimased aastad oma elust v6iksin ma kokku v6tta poeedi ja teoloog Rumi s6nadega:"Yesterday I was clever, so I wanted to change the world. Today I am wise, so i am changing myself." 

See on olnud ilmselt k6ige oluliseim asi, mille olen aastatega selgeks saanud. Ma ei saa muuta teist inimest, ma ei saa muuta ajalugu, aga ma saan muuta iseennast. Selle tagajärjel olen teinud märkimisväärseid muutusi oma elus, alates valikutest toidulaual l6petades m6tlemisega.

Veel aasta tagasi ma t6usin hommikuti åles ja m6tlesin, et noooh, elan veel, midagi on valesti, kindlasti kohe läheb midagi nihu, elu on ju åks kannatuste rada ja mina vapper s6dalane, kes suudab sellega silmitsi seista. Päris totter on endale ise jama kaela t6mmata, et siis selle k6ige keskel särada kui uue ajastu kangelane. Ma istusin ja ootasin, et midagi suurt peab nååd juhtuma, raha sajab sålle ja prints valgel hobusel ratsutab 6uele ja tervis saab ka korda niimoodi, et keegi annab mingi imerohu kätte. Oi seda 6pitud abitust! Hommikul oli kohe m6nus v6tta m6nel endataolisel nööbist kinni ja siis koos virisema hakata. kui halvasti k6ik ikka on. Ma ei andnud endale absoluutselt aru, et ma aina l6in juurde k6ike seda, millest ma päevad läbi m6tlesin v6i rääkisin. S6brad, te ei usu, kui palju v6ib teie elu muutuda pelgalt sellest, kui te muudate oma m6tlemist. Te ei tohi m6elda haigusest, te peate m6tlema tervisest, te ei tohi m6elda vaesusest, te peate m6tlema rikkusest, te ei tohi keskenduda negatiivsele, te peate 6ppima nägema positiivset. See muutus ei maksa mitte midagi, aga muudab kogu Teie elu! 


Åks väga oluline vaimne 6ppetund, mille olen saanud on oskus loobuda kohtunikurollist. Ma ei tea, mis minu peas toimus, aga ma olin v6tnud enesele 6iguse olla hukkam6istja rollis. Tegeledes teiste inimeste probleemidega, st keskendudes pinnule teise silmas oli mul suurepärane v6imalus ignoreerida palki oma silmas. Kui Sa oled väga kriitiline åmbritseva suhtes, siis see on ohumärk, et Sul endal on mingid lahendamata issue´d. Enne kui Sa asud kedagi piltlikult åles pooma, kåsi eneselt - kas viga ehk pole minus endas? 

Oppetunnid jätkusid, tuli aeg, kus tuli tarida lahti vanad haavad ja 6ppida andeks andma. Holy shit! Kuidas andeks anda neile, kes on meile nii palju haiget teinud? Kaota oma ego! Ainult siis, kui Sind juhib Sinu ego, on v6imalik åldse haiget saada. Sinu suhted lähikondlastega on täpselt nii ilusad ja head, kui palju Sa ise neisse suhetesse panustad. Kas Sa lähed kålla suhtumisega, et nagunii ajab ta mind jälle närvi ja nagunii on see raisatud aeg, v6i lähed Sa suhtumisega, et ma viin kålakostiks armastust, lahkust ja m6istmist. Inimsuhted on nagu kunstimuuseum - te ei lähe ju muuseumisse ja ei hakka kellegi tööd seal oma suva järgi åle maalima, miks te siis lähenete inimestele sooviga neid åmberkasvatada? Iga inimene on kunstiteos - ainulaadne ja eriline, oma erksates ja hallides toonides, 6ppige seda kunstiteost hindama, nautige tema ilu ja mitmekesisust. Ainult autor ise tohib teha muudatusi - teil puudub selleks 6igus ja oskus. V6ttes inimesi nii, nagu nad on, 6pime neid aktsepteerima ja aktspteerimisega kaasneb ka andeks andmine. Keegi meist pole täiuslik, k6ik me teeme vigu. 

Ma olen vägagi positiivselt ållatunud kui meeldivaks ja nauditavaks on muutunud minu suhe emaga peale seda, kui ma l6petasin kohtum6istmise, matsin maha mineviku ja 6ppisin sådamest andestama. See on minu jaoks olnud väga eriline saavutus. Samuti olen ma tänaseks päevaks v6tnud åhendust oma isaga. Edastasin talle vaid s6numi, et oma juuri ma armastan ja austan, olgu nende valikud ja otsused millised tahes ning soovin talle tervist, armastust ja hingerahu. Ma ei pea viha, päri aru, ega tee etteheiteid. Ta ei vastanud mulle...aga see ei muuda fakti, et mina vastutan ainult enda tunnete, m6tete ning tegude eest. Tema teeb oma valikud ise :) 

Enesega t6tt seismine on alati åks keeruline protsess. Åks asi on seista silmitsi mingi lapsep6lve valuga, mis vajab lahendamist, hoopis teine asi on endale tunnistada oma vigu. Neid rehasid mille otsa ma olen lausa korduvalt komistanud on ikka omajagu. Åks suurimaid vigasid, mida ma elus olen teinud ja mille l6ksu langemise eest olen hoiatanud ka oma lähedasi on see, et ära iial v6ta endale teadlikult ohvri rolli. Pole midagi hullemat, kui 6pitud abitus, see on potentsiaali raiskamine ning oma elu eest vastutuse låkkamine teiste 6lule. Teine sama kategooria väga oluline 6ppetund on olnud, et mina ei saa ja mitte mingil juhul ka ei tohi elada teiste elusid. Selle reha otsa olen ma juba mitmel korral komistanud - nii väga ju tahaks seda toredat inimest aidata, hoida tema kätt ja elada k6igile tema probleemidele kaasa. Kahjuks olen k6ik need korrad l6petanud väga karmide tervislike probleemidega haiglavoodis. Esiteks v6tab minu abi inimeselt motivatsiooni ja oskuse ise oma elus midagi ära teha ja teiseks on 2 elu igale inimesele koorem, seda enam kui teine inimene pole päevagi viitsinud endaga tööd teha - tema murekoorem ja virisev lähenemine elule on sedav6rd kurnav, et åkski inimene ei saagi vastu pidada. I live my life and I let others to do same. Amen! Ära ole ohver, kes ootab diivanil, et k6ik teised tema elu ilusaks elaks, ära ole koorem oma lähedastele, vaid pea meeles, et ainult Sina saad olla iseenda elupäästja ning ära kunagi arva, et Sa oled v6i pead olema Ema Teresa, EI, Sina pead påhendama end iseendale, kui hästi läheb, oled eeskujuks ja valguseks teistelegi ja nii loomegi åheskoos ilusama maailma, ilusamad elud:) 

Nii, et armsad s6brad, moraal on endine - muutused saavad alguse Sinust enesest! Ja kui keegi åtleb Teile, et Sina vana lohvard v6i jäärapea pole v6imeline muutuma, siis see on nende subjektiivne arvamus, t6de teate ainult Teie ise. 

Mulle meeldib kui unistused ei jää pelgalt unistusteks ja ma kutsun enesega koos lendama k6iki neid, kes usuvad m6tte realiserumisse, sh ka neid, kes pole ehk k6ige tugevama tiivapaariga, aga kui Sul on tahe ning usk iseendasse, siis taeval pole piire!  

Kopp,kopp!Kes on? Mormoonid oleme!

Ma usun, et enamikel eestlastel on olnud kokkupuudet jehhoovatunnistajatega. Neid ikka aeg ajalt kolistab uksetaguseid pidi. Mina olen alati seda meelt olnud, et piibliga pähe taktika ei tööta kåll mingil moel ja iga inimene peab siiski ise oma t6e ja teekonna leidma. Me v6ime ju öelda, et ka telereklaamid pååavad meile pähe määrida kindla brändi telfoni v6i kodumasinat ja miks ei tohiks erinevad uslised liikumised oma "toodet" tutvustada, aga ma jään ikkagi enda juurde, et religioon ja usk pole laiatarbekaup, mida saab pähe määrida.

Minu isiklik teekond on olnud päris pikk ja keeruline. Paberite järgi olen kristlane ja ma åldse ei väida, et piibel ei sisaldaks vägagi t6epäraseid ja lugemist väärt t6desid, aga Jumalat kui sellist pole ma kunagi käinud kirikus otsimas - ma pole kunagi tundnud, et kirikus oleks Jumal mulle mingil moel lähemal. Minu t6de on, et Jumal on igas inimeses ja teda ei saa otsida väljastpoolt. aga see on minu t6de ja ma ei kujuta ette, et läheksin seda kellelegi peale suruma. Inimesed on ju erinevad, nende kogemused, vajadused ning väärtushinnangud on erinevad. Kirik on minu jaoks pelgalt organisatsioon, millel pole mitte mingit seost teekonnaga iseendani, vaid see on koht, kus åldjuhul on mingit sorti hierarhia ja kehvemal juhul ka eksisteerib isikukultus. 

K6ik taandub energia tasemele ja pole vahet, kas Sa palud Jumalat v6i lauajalga, kui Sa millegile pingsalt  m6tled, siis m6ttest saab reaalsus nagunii. Kindlasti eksisteerivad mingid nähtamatud j6ud ja on olemas kaitseinglid jms valgusolendid, aga ilmselt nad ilmutavad end 6igel ajahetkel 6igetele inimestele ja nii sånnibki isiklik kogemus ja isiklik usk. Ma usun, et 6ppida on nii budistidelt, moslemitelt, kristlastelt ja miks mitte ka jehhovistidelt v6i mormoonidelt, aga ei saa luua oma isiklikku usku pelgalt åhe mehe teooria v6i 6oetuse baasil. Nimetagem seda pimedaks usuks.

Aga mitte sellest ma ei soovinud rääkida. Ma elan teadupärast hetkel Soomes ja tegelen kirjatööga ning åhel päeval oli lubanud mulle kålla tulla minu s6branna, kes oli unustanud eelmisel 6htul paar oma asja minu autosse. Uksekell heliseski ja tormasin seksikas siidises hommikumantlis uksele. Ups! S6branna asemel vaatasid mulle vastu hoopis kaks soliidset noormeest - mormoonid. 

Imelik oleks olnud ka uks ebaviisakalt nina all kinni låkata ja nii ma jäingi uksele k66luma.  Vaesekesed, nad komistasid väga vale inimese otsa. Tulid teised mulle Jumalast rääkima, aga asi l6ppes sellega, et ma pidasin pika loengu hoopis neile, kuidas Jumal pole mingi väljaspool meid elav nähtus keda peab kirikust otsime ning  uksetaguseid pidi kolistamise asemel v6iks noortel meestel mingi asjalik hobi olla. Ma åtlesin poistele, et saate aru, inimesed ja nende teekonnad on erinevad, te ei saa tulla oma påhakirjaga kellegile pähe lööma, kasutage seda aega selleks, et saada oma k6rgema minaga kontakt, leidke kontakt oma sisemise Jumalaga, sest Sina oledki Jumal. Värisesid seal nagu väiksed haavalehed, siis ma hakkasin neile juba Hiina filosoofiast rääkima, mis peale nad veel rohkem värisesid ja åks pomises, et "Hiina keelt ma ei oska" - haah, ma ka mitte!  L6puks oli nii, et ma rääkisin ålevaatlikult  oma raamatust ning selgitasin, et minu vaimne teekond on selles punktis, kus ma olen leidnud oma isikliku t6e ja seda läbi väga karmide ja 6petlike elukogemuste. Pähe tuubitud tekst påhakirjast ja kuiva reooria levitaine, mille taga puudub åldse isiklik kogemus, on minu jaoks v66ras. Lubasid teiesed kohe kunagi tagasi tulla, et meie vestlus jätkata. Kurb oli see, et nad on harjunud sellega, et neid saadetakse perse v6i kuulatakse kohustundlikult, aga kui asi arenes diskussiooniks, siis oli nende esitlus n6rk. Nad teevad midagi, mis on neile pealesurutud, aga nad ise veel kahtlevad oma teekonnas. Nad pole end leidnud. Usulahud ongi eksinud lambukeste sektid. Keegi åtleb kellegile, et nii on ja see keegi lihtsalt usub. Ei ole seal peale ajupesu taga mitte åhtki isiklikku ilmutust, ega kogemust. See on umbes sama, kui venelased kirjutavad ajaloo raamatu, siis see ajalugu on hoopis teistsugune, kui nt eestlaste kirjutatud 6pikus. See mis on kuskil t6ena kirjas, pole iialgi objektiivne, see on kellegi subjektiivne arusaam. Nii nagu pole ma kuulnud, et kamp kristlasi oleks korraga näinud Jumalat, inimestel on erinevad kogemused ja erinevatest ajahetkedest. Järelikult nende nägemus ja kogemused on totaalselt erinevad ja kui see neid isiklikult 6nnelikuks teeb ja see tundub töötavat, siis milles probleem. Usu, kirjuta, räägi ja kui keegi tahab Sind kuulata v6i omab sarnast kogemust, siis tuleb ta ise - teda ei pea sundima selleks, ega toore j6uga kirikusse vedama. Inimene läheb ikka sinna, kuhu såda teda kutsub - ehk siis vaba tahte printsiip v6iks ka selles kåsimuses jätkuvalt säilida. 

See selleks. Sellega see lugu teps mitte ei l6ppenud. Juba järgmisel päeval olid noorhärrad jälle platsis. T6id mulle påhakirja lugeda ja puha ja lubasid järgmisel päeval uuesti tulla. See seksikam tååp teatas, et ta peab ise mingile koosviibimisele minema, aga tema asemel tuleb kaks  uut misjonäri. Åhes6naga ma olin lubanud end järgmiseks päevaks  3 noore mormooni m6jusfääri.  Ma åtlesin ka neile, et saavad nad ikka aru, et mulle ajupesu ei anna teha, aga religiooni teemal vb vestelda ikka. Poistel oli lausa piiblist kirjakoht ära märgitud, mille peaksin järgmiseks päevaks läbi lugema.

Påådsin kohtumiseks korralikult ette valmistada, lugesin siis ettenäidatud kirjakoha läbi, ajasin kapist serviisi välja, l6in ennast lille ja googeldasin välja isegi åhe väga huvitava eestlaste poolt tehtud dokumentaafilmi mormoonidest. Tuleb tunnistada, et väga hea ja informatiivne film on! 

http://vimeo.com/11432665/ 

 Loomulikult mul tekkis kohe miljon kåsimust ja olin valmistunud väga sågavaks ja huvitavaks diskussiooniks. 

Saabuski siis järgmise päeva pärastl6una. S6branna oli mind vahetult enne hoiatanud, et teed nad ei joo, seega olin valmis väikseks apsakaks, et minu kaetud laud tuleb lihtsalt tåhjaks t6sta. Uksekell heliseski, kolme asemel kaks tååpi,"Meil on Sulle halb uudis! Meil keelati nö omapäi Sinuga kohtumine ära ja kolmas misjonär pidi tööle minema. Ma olen nii pettunud, oleksin tahtnud sisse tulla ja juttu puhuda. Me tuleme homme uuesti!”

"Mis m6ttes Teil keelati ära?"

 "No kunagi oli åks vanem proua, kes väitis, et misjonärid olid temaga keelatud asju treinud ja åldse mida inimesed m6tlevad, kui me  niimoodi mingi neiu juures oleme?" 

"Okei, aga minu meelest on neiu koos kolme mehega veel kahtlasem!Kui ma 6ieti aru saan, tulete ju homme kolmekesi tagasi?"

 "Ma tean jah, aga selline oli organisatsiooni n6ue ja sellised on reeglid!"

"Ok, aga kui te homme tulete, siis ma olen ikkagi neiu ja Teie olete mehed - see ei muutu ju... 
"Ei noh, kolmekesii me tohime tulla..." What the heck? Tundub, et ega nad ise ka ei saanud aru, mis erilist vahet seal oleks, aga s6nakuulelikud poisid siiski.


"Okei, eks te tulge siis, sest mina teie kirikusse oma jalga ei t6sta nagunii ja kuskil uksepeal ma ka ei viitsi siin k66luda, kui rääkida, siis ikka pikalt ja p6hjalikult." 

 ULME!!! Kutil olid nagu sipelgad påksis, tahtis teine nii sisse astuda, aga näe kirik keelab.  Kåsisin siis selle tee joomise kohta ka. "Meil on tervislikud eluviisid ja teed ja kohvi me t6esti ei joo, aga v6id endale teed keeta." 

"Okei, ma ei tarbi ka kohvi ja alkoholi, aga mis ajast tee kahjulik on???"  Vastust ma ei saanudki! Vähemalt olid nad rahul sellega, et pakun siis homme kommi...

Eks ma jään sii ootama ... 

Viies ennast nååd asjadega kurssi, siis see usulahk on t6esti väga veidra ajaloo ja veel veidramate traditsioonidega. Nt on lubatud mitmenaisepidamine ja mees, kes nede piibli on kirjuanud, omas ise åle 30ne naise ja selgituseks åtlevad usutunnistajad ise, et:"Ju Jumal siis tahtis nii!" Hmm..väga loogiline! Huvitav, et Jumal pole mul soovitanud veel 3 meest pidada ... Kerge diskrimineerimine Härra Prohveti poolt, kes väidab, et Jumal ise teda k6netas, kui ta s6numit kirja pani... 

Eriti ållatav on, et selles filmis nad räägivad misjonärid avameelselt, et keegi kolmas isik åtleb neile ette, millist lektååri nad lugeda tohivad, milliseid filme vaadata, millist muusikat kuulata. Täielik isikuvabaduste piiramine ja totaalne vangla. Kuidas saab sellises keskkonnas keegi vaimselt areneda? Kuidas saab v6tta åks inimene endale sellist 6igust teiste inimeste eest otsustada? Ma ei suuda lihtsalt neid asju m6ista... Aga kui inimene on sellise tee valinud, siis on see tema enda 6nn, rist ja viletsus ...Kahju lihtsalt noortest inimestest, sest just noori k6ige enam värvatakse... 

Aga tuleb tunnistada, et soliidsed ja  head näevad nad t6esti välja, nagu ka sellest filmist selgus, siis neil on kohustus iga päev pool tundi trenni teha. Pole paha ju! No igatahes tundub, et olen saanud uued fännid. Huvitav kas neil on koguduses ainult mehed v6i mis värk on, aga millegipärast neid mehi mulle nååd uksest sisse sajab ja mitte vähe :P Poleks ehk pidanud tol saatuslikul päeval poolpaljalt uksele ilmuma ... 

JÄTKUB