tag:blogger.com,1999:blog-292889622024-03-13T07:55:57.826-07:00Julgus mõelda, julgus öeldaKadri Luik http://www.blogger.com/profile/15525544985684431221noreply@blogger.comBlogger429125tag:blogger.com,1999:blog-29288962.post-66706763154212820192015-11-15T05:08:00.001-08:002015-11-15T06:48:05.216-08:00Mis meist saab? <div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<b>Mis meist saab? See on igati õigustatud küsimus iga eestlase huulil.</b> Juba kuulus selgeltnägija Vanga rääkis, et õige pea valitsevad Euroopat moslemid. Kõik näibki sinna suunas liikumas ja seda peadpööritava kiirusega. 13nda novembri sündmused Pariisis on lõpuks ometi hakanud avama inimeste silmi. <b>Me seisame sõja lävel – õigemini on sõda juba alanud.</b> Mitte väga ammu ei olnud see päev, kui läbi Helsingi kesklinna marssis hirmuäratav mass, araabiakeelsed laulukesed huulil ja võidurõõmus nägu peas. Helsingis! 80 km kaugusel Tallinnast! Mõistate? <br />
<br />
https://www.youtube.com/watch?v=h4-BXs3_fPM<br />
<br />
<br />
Kellele me valetame? On ilmselge, et on alanud Euroopa vallutamine ning pole ka saladus, et Euroopa ise, eesotsas Saksamaa ja maailmapäästja Merkeliga on selleks loa andnud. See on väga armas, et meie riigijuhid kutsuvad üles olema abivalmid, sallivad ja tolerantsed, aga suur abivalmidus läheb meile varsti maksma kodumaa. <b>Kõrv puhkab aatelisi hüüdlauseid kuuldes stiilis:”Let’s make love, not war”, aga kiskja vastu hea sõnaga on umbes sama, kui metsas kurja hunti kohates oleks Punamütsike naeratanud ja öelnud:”Tule minu juurde, ma pakun Sulle moosisaia.” Hallo!!! Ärgake seltsimehed! See sama puder, mida pagulased koeratoiduks nimetasid on tänane moosisai ja meie oleme need punamütsikesed, kes varsti nahka pistetakse.</b> Kas te olete vaadanud mõnda videot, kus ISISe vennad küma närviga süütud inimesed rivvi sätivad ja maha lasevad? Kas te saate aru, et need pole inimesed, kelle juurde Sa lähed oma lillelapse jutuga ja kes selle peale kalashnikovi nurka viskab ja koos teiega teed tuleb jooma.<br />
<br />
<b>Siin on üks stiilinäide hea ja kurja võitlusest. Kes teist tahaks minna selle venna juurde jutuga, et:”Ole mees, ära tee nii!Teeme kalli.” </b><br />
<br />
https://www.dailymotion.com/video/x25fbpn_%D0%BC%D0%B0%D1%81%D1%81%D0%BE%D0%B2%D1%8B%D0%B9-%D1%80%D0%B0%D1%81%D1%81%D1%82%D1%80%D0%B5%D0%BB-%D0%BE%D0%BA%D1%80%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%BD%D0%BE%D1%81%D1%82%D0%B8-%D0%B0%D1%8D%D1%80%D0%BE%D0%B4%D1%80%D0%BEm%D0%B0-%D1%81%D0%BF%D0%B0%D0%B9%D0%BA%D0%B5%D1%80-%D0%B8%D1%80%D0%B0%D0%BA_news<br />
<br />
Kuna olukord maailmas on väga kriitiline olnud juba pikemat aega, lihtsalt tavakodanikud on silma kinni pigistanud, siis mina olen juba varakult end teemaga kurssi viinud. Ma olen viimasel ajal lugenud sel teemal palju, vaadanud kõiksugu dokumentaalne, arutlenud seda teemat asjatundjatega ja riigikaitse küsimustes pädevate inimestega ja kui varem oleks ma olen shokeeritud Trumpi väljaütlemisest, et Pariisis oleks saanud ehk midagi ära hoida, kui inimesed oleksid relvastatud, siis täna ma mõistan, et tegelikult on härral õigus. Ka eestlane peaks kaaluma relvaloa tegemist ning relva soetamist. Ma saan aru, et see kõlab hirmuäratavlt ja enamikele seostub relv mingite Lasnamäe pättidega, kes sellega tanklaid ja kullapoode röövimas käivad, aga relv rumala inimese käes on sama ohtlik nagu kööginuga kurja inimese käes. Kes tahab kedagi tappa või röövida, siis teeb ta seda nagunii – vahendeid valimata. <b>Miks aga relv võiks olla kasulik, on see, et kui toimub samasugune rünnak nagu nt Pariisis, siis oskajal inimesel, kes tõesti oskab relva käsitleda oleks võimalik ründajat tulistada ja seeläbi ehk päästa sadade inimeste elu.</b> Relvaluba ei väljastata mingitele suvalistele inimestele – see eeldab meditsiinilist taustakontrolli, koolitust, eksamit jne. See Lasnamäe kriminaal vaevalt on relvaloa ja ametlikult registreeritud relva omanik. Ei tohi ajada segamini kahte asja - turvalisuse tagamine ning enesekaitse ja kuritegevus ning kriminaalid. See on sama, et on nuga – üks kasutab seda gurmee toitude tegemiseks, teine naabrimehe pussitamiseks. Mida rohkem on relvasid kasutusel inimeste käes, kes tahvad seista meie kõigi turvalisuse eest, seda turvalisem meil kõigil on.<br />
<br />
Mind paneb isiklikult imestama, et eestlased on hetkel kogu pagulasteemaga viidud viimse piirini ja valitsuse suhtes ollakase väga tõrksalt meelestatud. Osati on see ka õigustatud, sest tõepoolest ka mina ootan juba laupäeva varahmmikust saadik peaministri avalikku pöördumist, mis oleks konkreetne ja hõlmaks endas plaani, et mis meist siis õigupoolest saab? <b>Kuna jõuab kohale, et liigliberaalne poliitika ning lillelapse mentaliteet ei ole praegu meie rahvale sobilik. See on hukatus! </b>Ma ülearu ei muretse ainult sellepärast, et ma tean, et meie riigikaitsesfäärides on väga pädevad inimesed, aga see ei tähenda, et riigijuhid ei peaks rahvaga olema kontaktis, neid julgustama ja kuulama, mida rahvas arvab. Hetkel näen ma ainult pea liiva alla peitmist ja roosat mulli. <b>“Tunneme prantslastele kaasa, terrorism on paha-paha.” No shit, Sherlock! Mis edasi? Kuhu edasi? Kuidas edasi? Millised on reaalsed sammud meie rahva ja riigi turvalisuse tagamiseks? </b>Ma ei ole kindlasti rassist, minu tutvusringkond on piisavalt lai ja sisaldab endas ka moslemeid jt veidratest või vähem veidratest usulahkudest ja religioonidest inimesi, aga hetkel tuleb mõelada mitte niimoodi, et me oleme kole pahad, kui me põgenikke ei aita, vaid me peame seisma hetkel oma rahva ja rahva turvalisuse eest ja see ei tee meid halvemateks inimesteks, kui me soovime säilitada oma kodumaal rahu ja mitte lubada siia inimesi, kellega paraku kaasneb kõrgendatud oht meie turvalisusele. <b>Õppigem teiste vigadest, soomlased, rootslased – kõik nad olid sallivad, head ja tolerantsed, aga on nad nüüd õnnelikud ja tunnevad end jube hästi oma headuse pärast? Ei, nad on hirmul, sest “külalised” otsustasid, et tulen justkui külla, aga tegelikult võtan majapidamise üle. </b><br />
<br />
Paankaks pole põhjust. On asju, mida me ei saa muuta ja kontrollida, aga kindlasti saab iga eestlane midagi ära teha nii iseenda turvalisuse, kui meie kodumaa heaks. Ja meie poliitikutelt ootan endiselt otsusekindlust, selget sõnumit ning visiooni ja kommunikatsiooni rahvaga. Ma saan aru, et meil on kohustused liitlasriikide ees, ma saan aru, et kõigil on kahju sõjapõgenikest, aga prioriteedid on tarvis paika panna. <b>Kas me lohiseme kelguna suuremate järel või julgeme lõpuks ka ise mõleda, öelda ja otsustada? Ma ei ole mingi Euroopaliidu vastane ja ma väga toetan koostööd USAga jne, aga vabandae, kui ikka Merkeli sugune oma lauslollusega meid kõiki hukatusse viib, siis võiks ju olla keegi, kes julgeb midagi öelda!!!??? Ma tahan ka hea inimene olla, ma tahan ka salliv olla, aga ma ei taha nii salliv olla, et lõpuks oma kaasmaalasi pean matma või oma kodumaalt jalga laskma. </b><br />
<div>
<br /></div>
</div>
Kadri Luik http://www.blogger.com/profile/15525544985684431221noreply@blogger.com4tag:blogger.com,1999:blog-29288962.post-66861107118588808382015-10-08T01:46:00.000-07:002015-10-08T01:46:14.176-07:00Vanakooli munapuder <div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Kuna ma aeg-ajalt saan oma sõpradelt kõnesid, kuidas ühte või teist toitu tehakse, siis otsustasin, et panen üles selle kõige kuulsama retsepti, mis on lihtsaimast lihtsaim, aga mida enamik minu tuttavaid korrektselt teha ei oska. Isegi mu oma ema hakkab viilima, kui külla minnes mainin, et kas ta vana head munaputru ei viitsi teha.<br />
<br />
Nii siis...<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQM9HVJVmNgCjwXi8qxv2C3BTbrwoB9IvK1KphxAjbfv_4n68wH12koc2b_i5oLaySFwnot-ZKJQKQDn2QJiFBxMGkuSU2aA4bv95Ft2Zg1eirhf6rDv8BgQKT7tH-PutKMoEt/s1600/munapuder+.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQM9HVJVmNgCjwXi8qxv2C3BTbrwoB9IvK1KphxAjbfv_4n68wH12koc2b_i5oLaySFwnot-ZKJQKQDn2QJiFBxMGkuSU2aA4bv95Ft2Zg1eirhf6rDv8BgQKT7tH-PutKMoEt/s320/munapuder+.jpg" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Tarvis läheb:<br /><br />Munad</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Sink või vorst </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Õli</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Nisujahu</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Piim</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Sool/Pipar</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
Kuidas valmistada?<br /><br />Pane õli pannile (õli peab olema ohtralt). Pruunista singi või vorsti kuubikud. Lisa u 2 spl nisujahu ja sega see pannil korralikult ära. Vala pannile eelnevalt kokku segatud piim ja munad. Nüüd lisa veel omakorda segades külma piima, kuni punapuder on täpselt nii vedel või paks, kui Sulle parasjagu meeldib. Maitsesta. Serveeri murtud leiva palade ja rohelise sibula või tilliga. </div>
<br /></div>
Kadri Luik http://www.blogger.com/profile/15525544985684431221noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-29288962.post-82053316571669717142015-07-01T10:17:00.000-07:002015-11-11T01:10:20.588-08:00Imeline minipuhkus Vihulas :) <div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Veetsin hiljuti imelise minipuhkuse imelises Vihula mõisas. Vihulast rääkis mulle sinna tööle suundunud sõber <b>Joel Bezzaborkin</b>, kes on öelnud, et <b>Vihula on ilusale ja intelligentsele daamile kohaselt natuke uhke, pirtsakas, aga oma olemuselt väga võluv.</b><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgPHYA4tMP6L1qcuhBpEWsq77c_Mu2LNE-Uah3zQp8SeAfJhxEWUYHl3VBIWXOVsgSDfWU5SaCSGd86ieSZE4-_fcrunklXEgb2vT44cXLAsNR-cLvLLeBPb42uXcup5Ax8Qyel/s1600/peahoone.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgPHYA4tMP6L1qcuhBpEWsq77c_Mu2LNE-Uah3zQp8SeAfJhxEWUYHl3VBIWXOVsgSDfWU5SaCSGd86ieSZE4-_fcrunklXEgb2vT44cXLAsNR-cLvLLeBPb42uXcup5Ax8Qyel/s320/peahoone.jpg" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<br /></div>
<br />
Vihula mõis on vana, väga vana (kui ma ei eksi, siis tegutseti seal juba 500 aastat tagasi) seega olin veendunud, et seal raudselt kummitab. <b>“Ei meil siin üldse ei kummita.” Kes seda usub, ei taha teadagi mitu rüütlit seal sussid on visanud.</b> Minul polnud muidugi au ühtegi vaimu isiklikult kohata, aga hiljem selgus, et kuskil kõrvaltoas olla kunagi keegi armukadedushoos ära kägistatud, mille tagajärjel üks rahutu hing siia ilma kooserdama olla jäänud. Kedagi silmaga seletamatut on seal ka mõned korrad väidetavalt kohatud. Nice to know! Hea, et ma seda siis kuulsin, kui ma juba lahkumas olin. Eniveis, kui keegi seal ka elab, siis peab see paganama sõbralik kummitus olema või siis olen mina piisavalt skeeri et isegi kummitused kardavad mind. Ma arvan, et mu blogi lugejaskond kasvaks hüppeliselt, kui oleksin siia lisanud ka intervjuu Tagamõisa Vaimuga.<br />
<br />
Hea, et ma sinna mõisasse muidugi üldse kohale jõudsin, sest orienteerumisega ma just ei hiilga ja loomulikult suutsin ma enne tiiru tervele Rakverele peale teha, kui lõpuks õige teeotsa üles leidsin. Väga vähe jäi puudu, et oleks Sagadi mõisasse sisse marssinud ja oma tuba nõudma kukkunud. Ma ei saa aru, milleks üldse peened nutiseadmed loodud on, mind juhatavad nad pea alati kuskile metsa. Ja metsa ei ole Vihulas väga tark eksida, seal võib karu kohata, ausõna!<br />
<br />
Tuba oli mul muidugi väga lux! Elasin Tagamõisa ZEN sviidis. Kirjanikupreilele vägagi asjakohane - segi vann oli olemas. Vann on minu püha paik, ainuke koht siin maamunal, kus ma täielikult lõõgastun. Ma õhtuti ikka mõtisklesin, et küll on hea, et ma eelmisel sajandil ei elanud. Praegu tuli kraanist täitsa voolav soe vesi, aga kujutage ette, kui keegi kuskil köögist mingi kannuga käiks Teile koguaeg kuuma vett juurde valamas.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7T7pl8c1WzWVaEJsuyL8DHL_7x9rOmF2ADvaLQllmChe5f8DVgBsLzfMC-cwj4im2KnJo6k1CGwz1bJ6ZPJMT0BL-f9GzChP5QcTAfrL-SnmkjswqQPITVobI9dKLKqpvueZv/s1600/tuba.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7T7pl8c1WzWVaEJsuyL8DHL_7x9rOmF2ADvaLQllmChe5f8DVgBsLzfMC-cwj4im2KnJo6k1CGwz1bJ6ZPJMT0BL-f9GzChP5QcTAfrL-SnmkjswqQPITVobI9dKLKqpvueZv/s320/tuba.jpg" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhK4C9A4arl3C0ycYFeygO3DScFT7lAsbD5YCeNFVuXFPRhkBUzh6jBEcfWXoxi1V5ovTv5gqaP39gQmqBymZQvc3iULuUgIeoYnO8UjCdGMYKO8wMe4HFOiTB-oq8m33hhX7Og/s1600/tervitus.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhK4C9A4arl3C0ycYFeygO3DScFT7lAsbD5YCeNFVuXFPRhkBUzh6jBEcfWXoxi1V5ovTv5gqaP39gQmqBymZQvc3iULuUgIeoYnO8UjCdGMYKO8wMe4HFOiTB-oq8m33hhX7Og/s320/tervitus.jpg" width="192" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div style="text-align: center;">
<br /></div>
<br />
Räägitakse, et Tagamõisa ühes tiivas elas proua ja teises tiivas härra. Härra jättis oma peakatte trepile. Kui proua selle katte tuppa ära lohistas, siis tähendas see, et härra võib ka järgi minna, kui müts trepil edasi vedeles, pidi kuival istuma. Paraku ma ei tea, kas peale vaimu kedagi seal maja teises tiivas siis minuga samal ajal elas, mingit mütsi ma igal juhul öösel koju vaarudes ei märganud.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjvGpeId7Fwu2X21GDHjIKR7DqWwYdWJl6BWxJtkHzh9KEiG6zrEGOAw9qWp5472e3WaAKjYO1WZTYipzmsMhD721zO2dhdIjTIudc9a00Or0vnXrQ_XnMVCahD9F7xZKIu5Bnz/s1600/Tagamo%25CC%2583is.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjvGpeId7Fwu2X21GDHjIKR7DqWwYdWJl6BWxJtkHzh9KEiG6zrEGOAw9qWp5472e3WaAKjYO1WZTYipzmsMhD721zO2dhdIjTIudc9a00Or0vnXrQ_XnMVCahD9F7xZKIu5Bnz/s320/Tagamo%25CC%2583is.jpg" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<br /></div>
<br />
Avastasin, et minu kõrval mõisahoones elab üks vana tuttav, keda ma polnud 10 aastat näinud, seega otsustasime ühel ööl, et istume maha, ajame juttu ja teeme mõned moijtod. <b>Helistame siis adminile ja uurime, et kas lobby on veel lahti ja kas moijtot ka saaks. “No kui ma aias ära käin, siis ikka vast saab”, vastas sõbralik meeshääl.</b> Suurepärane, milline teenindus, kell 1 öösel organiseeritakse kõik, mis vaja! Ajasime siis jalad alla ja läksime peahoonesse. Roheline malts juba kohal ja läks jääpurustamiseks. Joome ja joome ja varsti vaatame, et kurat, midagi on valesti. “Maitse seda “münti”, ütleb tuttav. Meliss, mis meliss! <b>Aga noh, vaene adminipoiss seal pimedas aias ilmselt hästi ei näinud, mida ta korjab. Mis seal ikka, rahustav melissikokteil kuluski enne magamaheitmist ära. </b><br />
<b><br /></b>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjo_zkpJIQI8o-oebp5rc4owSpnhAete-KdCBLHf7ZzkEIJygMr_XEQmq9k0em8Rk7pPYVpL23ejo-JCdb8IkXTQhb7nTCGFA6_NbyKgGInimG49cQLXurmuqVqTmykP9zJVrgj/s1600/o%25CC%2588ine+mo%25CC%2583is.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjo_zkpJIQI8o-oebp5rc4owSpnhAete-KdCBLHf7ZzkEIJygMr_XEQmq9k0em8Rk7pPYVpL23ejo-JCdb8IkXTQhb7nTCGFA6_NbyKgGInimG49cQLXurmuqVqTmykP9zJVrgj/s320/o%25CC%2588ine+mo%25CC%2583is.jpg" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiyjO53PuKR2A5sDQLRbqxJmU9FhIkKgCYaewqJRZXnw_4fetVB-TdqbUdCbA6Q9ejMKV9xrB_JEE_gNH8EIlDfndrRHS7iI6ZfKiSY6zBqWQzeDhw5rY9Ckz6cEeSwxoPc0Dud/s1600/malts.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiyjO53PuKR2A5sDQLRbqxJmU9FhIkKgCYaewqJRZXnw_4fetVB-TdqbUdCbA6Q9ejMKV9xrB_JEE_gNH8EIlDfndrRHS7iI6ZfKiSY6zBqWQzeDhw5rY9Ckz6cEeSwxoPc0Dud/s320/malts.jpg" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div style="text-align: center;">
<b><br /></b></div>
<br />
Mulle on alati meeldinud varahommikul ujumas käia. Õnneks on Vihulas ka bassein olemas, kus polnud peale minu varajasel hommikutunnil mitte ühtegi hingelist. Hiljem tuli üks mõisa oma töötaja, kes tundis muret, et mis kummastava tegevusega ma tegelen, et see ei meenutavat ujumist. “Ma sukeldun!” Teinekord võtan ballooni kaasa, et kellelegi ülearuseid küsimusi ei tekiks. Vihula on piisavalt fancy koht, võib-olla leiab isegi kulda basseini põhjast.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgv6CWBHH0eqWucikoR4wxmjEaYe2MAgX7O1ydBf1ifTUmc6l9PpwOy03xbQTbHyaDnnQrRDEKgi7XMgNAe1NRt9CdfMsz2ranzj5Qbjcu6KDoib7AwDbQrXf-sGAi7_aUC6XQg/s1600/bassein.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgv6CWBHH0eqWucikoR4wxmjEaYe2MAgX7O1ydBf1ifTUmc6l9PpwOy03xbQTbHyaDnnQrRDEKgi7XMgNAe1NRt9CdfMsz2ranzj5Qbjcu6KDoib7AwDbQrXf-sGAi7_aUC6XQg/s320/bassein.jpg" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<br /></div>
<br />
See fancy muidugi ei tähenda, et Vihulasse puhkama minnes nüüd kindlasti miljonär peaks olema. Pealegi ei pea ju alati sinna ööbima minema. Vihula mõisa aias korraldatakse pidevalt väga häid kontserte, mina nt käisin Jarekit ja Tõnist kuulamas. Kõrtsis on vägagi taskukohased hinnad, samuti Lobbys saab süüa ja kes on juba tulnud viisakamalt õhtut veetma, siis ka restoranihinnad olid nagu restoranis kka, ei midagi sellist, et peaks nüüd rinnust kinni haarama. Ja ega ei pea ju kohe seda hobusefileed tellima. Mulle endale meeldis Lobbys ja väljas süüa, sest mulle meeldib inimesi jälgida, mis ma ikka seal restoranis üksinda klõbistan. Muidugi see üksi puhkamas käimine on mul mingi eriline kiiks, eestlased seda vist väga tihti ei tee, mistõttu mõeldi ilmselt igasugu versioone, kes ma olen või miks ma seal olen - küll peeti mind kellegi töötaja armukeseks, kes arvas, et olen mingi test-klient ja mõni vaatas lihtsalt kaastundliku pilguga, et istub mingi üksik naisterahvas siin. Restoranide arvustusi kirjutavad inimesed käivad ka ju üksi einestamas, seega pole ime, et mind testijaks peeti. Ise tundsin ma ennast kohati nagu FBI agent - ajalehel olid ainult augud puudu. Ma märkasin ja kuulsin ju kõike, mis ümberringi toimus. Aga noh, ega siis sellepärast pea mehele minema, et saaks Vihulasse puhkama. Mul suva, mida keegi arvab, kui ma tahan puhata, siis seda ma ka teen. Seda nimetatakse kvaliteetajaks iseendaga ja Vihula on iseendaga olemiseks küll suurepärane valik. Isegi kui mõis on kliente täis, siis territoorium on nii suur, et keegi ei jää Sulle ette. Käin tihti ka välisreisidel üksi ja olen just sel moel väga palju uusi tuttavaid leidnud ja mul on hea meel, et järjest enam on neid inimesi, kes ei vaja mingit käehoidmist ja on elule avatud. Naised, selleks et elu nautida, kogeda ägedaid asju, ei pea ootama kuni prints tuleb ja Teid õnnelikuks teeb. Nautige juba täna ja küll see prints ka jõuab, kui ta jõudma peab, ega seni ei pea kodus nelja seina vahel passima. Maailm on inimesi täis - suhelge nendega! Kui mul igav hakkas. siis kutsusin endale külalisi mõisasse, ega seal vangla pole.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwydB_ZJ2UEz4rZmyLg8MIQ-99yJOzWH3bokGA5XuF9ByjE8FmzRCs1oJ4nO0kZwTMm2QyQp2NfgbxJrXGzjrCWHQ8nRXDgj9t4NI9M-k-v9VhIDctj2hyphenhyphen8_4j-EqwQ_eEBBZD/s1600/lo%25CC%2583una.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwydB_ZJ2UEz4rZmyLg8MIQ-99yJOzWH3bokGA5XuF9ByjE8FmzRCs1oJ4nO0kZwTMm2QyQp2NfgbxJrXGzjrCWHQ8nRXDgj9t4NI9M-k-v9VhIDctj2hyphenhyphen8_4j-EqwQ_eEBBZD/s320/lo%25CC%2583una.jpg" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<br /></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh5GrKQufGDlDynb1TW8Q4M_u66kMAYlGYb8s7a_RenPTuGcw_-vmqqVJIlQL59n00TSx4TWs5Ii0iTi24WGEDeamv5IUSvFXKycBAor-qZmESU874KbEBf5GIvKMLcySGcCs4O/s1600/toit.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh5GrKQufGDlDynb1TW8Q4M_u66kMAYlGYb8s7a_RenPTuGcw_-vmqqVJIlQL59n00TSx4TWs5Ii0iTi24WGEDeamv5IUSvFXKycBAor-qZmESU874KbEBf5GIvKMLcySGcCs4O/s320/toit.jpg" width="320" /></a></div>
<br />
<br />
<div style="text-align: center;">
Lisaks kõigele oli mõisakompleksis ka väga hubane Öko-Spa ja Viinavabrik, vesiveski ja tall, kus elavad mingid eriliselt suured jänesed. Kahtlustasin juba, et olen end Alice’iks imedemaale joonud.<br />
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<b><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgsDscQ2nKnkJeMPYB6UcvrOm7W1vsgnSMb8T-Rfc4dW1CX19CrCkrUW4vzw7Zj1SZFX1nPnDaEXBPd6c0JBPqRWZ1qHAB5ZnkPnqECf6d3xD_ROR2DE48haiyjuqFaMaH5cSKB/s1600/spa.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgsDscQ2nKnkJeMPYB6UcvrOm7W1vsgnSMb8T-Rfc4dW1CX19CrCkrUW4vzw7Zj1SZFX1nPnDaEXBPd6c0JBPqRWZ1qHAB5ZnkPnqECf6d3xD_ROR2DE48haiyjuqFaMaH5cSKB/s320/spa.jpg" width="320" /></a></b></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<b><br /></b></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<b><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi5Tvqh73JnK-WMJ5znOa__56O25n3bXmGEAoVaNHt1-oHukZf0VEcwZievZjqHEpOOsmvWRGDuEKs7XNGztWvouUZEapT1P6Z-7Zmq69HIXxUvkCDcHtFoNFHfe_LiCSPIjAUP/s1600/viinamuuseum.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi5Tvqh73JnK-WMJ5znOa__56O25n3bXmGEAoVaNHt1-oHukZf0VEcwZievZjqHEpOOsmvWRGDuEKs7XNGztWvouUZEapT1P6Z-7Zmq69HIXxUvkCDcHtFoNFHfe_LiCSPIjAUP/s320/viinamuuseum.jpg" width="320" /></a></b></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<b><br /></b></div>
<br />
<br />
Vihula üks suurimaid plusse ja vaatamisväärsusi on ürgne loodus. Jalutad mõisapargis ja tunned kuidas elu voolab tagasi sisse, ükski mõte ei liigu, lihtsalt lülitad end maailmast välja. Mõisapargis jalutades leidsin ühe ägeda tornikese, kust avanes maaliline vaade – aken loodusesse, nagu mina seda nimetasin.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQ1AwSTeZHREmcrW_p-7SOi6cUGFT73xJb5Pak1vwOPLES6clEQZH8hx1g_7Wt1p7R0cT7VeR6eyy7knDlWs6x-1XXY-ZN0X2f_GuR0-9AFKWWQ42rTqUKqyhcgqY1SQVQUt6D/s1600/aken+loodusesse.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQ1AwSTeZHREmcrW_p-7SOi6cUGFT73xJb5Pak1vwOPLES6clEQZH8hx1g_7Wt1p7R0cT7VeR6eyy7knDlWs6x-1XXY-ZN0X2f_GuR0-9AFKWWQ42rTqUKqyhcgqY1SQVQUt6D/s320/aken+loodusesse.jpg" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<br /></div>
<br />
Viimasel päeval tegi Joel mulle veel väikese tuuri ja viis mind mingit kahtlast puud kallistama – see pidavat kõik soovid täitma. <b>Igatahes tunnike hiljem leidsin mõisast ca 5 km kaugusel olevast imelissest rannast valge luige sule ja juba samal õhtul täitus ka üks minu väga kauaaegne soov, seega kurat seda teab, võib olla seal Vihulas juhtuvadki maagilised asjad. </b><br />
<b><br /></b>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjA-taxXYY41xwGXP7df65AW69-wTxfUfHqfCT5xab9ooxZ4_yIPOkbCluWB5OuBtrv1WNBeW58qnsE4XY97h2Oa8DnbeclYJ5Fb96Thm9hPGOLLoQddC-qFwcZqf17sqt-8Qgu/s1600/sulg.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjA-taxXYY41xwGXP7df65AW69-wTxfUfHqfCT5xab9ooxZ4_yIPOkbCluWB5OuBtrv1WNBeW58qnsE4XY97h2Oa8DnbeclYJ5Fb96Thm9hPGOLLoQddC-qFwcZqf17sqt-8Qgu/s320/sulg.jpg" width="240" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<b><br /></b></div>
<br />
Vaim on mul nüüd puhanud ja müügidirektori käest on juba järgi uuritud, palju säärases kohas abiellumine maksta võiks. Kurat, mees tuleb ka enne leida, aga vähemalt on koht olemas. Täitsa mõistan, miks seal nii ohtralt pulmi peetakse. Kes ei tahaks abielluda kuskil, kus maagia toimib.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEimG4pXgb2TepwDZOKfmqrvn4jF0v1-OgxyqeLWCTwZ_lFCZuQt0Cn9Fxk6cItpW05ELEc0jGcntQdyhFMMbroaIatqTt4NAsd_ZWq6jyaDJcTWIUGQB0aYB0h9LXsguwr8ha-m/s1600/vaade.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEimG4pXgb2TepwDZOKfmqrvn4jF0v1-OgxyqeLWCTwZ_lFCZuQt0Cn9Fxk6cItpW05ELEc0jGcntQdyhFMMbroaIatqTt4NAsd_ZWq6jyaDJcTWIUGQB0aYB0h9LXsguwr8ha-m/s320/vaade.jpg" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<br /></div>
<br />
<br />
AITÄH Vihula perele ääretult meeldiva puhkuseelamuse eest! Peale hoolitsusi Öko-Spa's nägin miinus viis aastat noorem välja küll! :D<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCXyNdEhmt-AO3EYyCE7WJ0-VkYH7qnc61HJg7waC2QuMzBJ4qBB04KMV7WGJ25vQ88EOEB9nSzt5qfk2r3IbDWVBmMmwGzEdMBIhabSq-HYw7vuvw7OlGFQdNcbsp3I1XNveM/s1600/na%25CC%2588ohooldus.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiCXyNdEhmt-AO3EYyCE7WJ0-VkYH7qnc61HJg7waC2QuMzBJ4qBB04KMV7WGJ25vQ88EOEB9nSzt5qfk2r3IbDWVBmMmwGzEdMBIhabSq-HYw7vuvw7OlGFQdNcbsp3I1XNveM/s320/na%25CC%2588ohooldus.jpg" width="320" /></a></div>
<div style="text-align: center;">
<br /></div>
</div>
Kadri Luik http://www.blogger.com/profile/15525544985684431221noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-29288962.post-21910938437947496132015-02-20T03:40:00.001-08:002015-03-03T16:12:19.641-08:00Miks Eesti naine eelistab Arno asemel Jose Enriquet?<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times New Roman;">Ja siit tuleb postitus, pärast mille ilmumist pean ilmselt hakkama kandma kuulivesti või Eestist sootuks põgenema. <b>Kujutan ette, et Selveri juurvilja letis tahab nii mõnigi Eesti mees mind nüüd tomatiga surnuks loopida. Rahu! </b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times New Roman;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times New Roman;">Minu tekstid ei kehti kunagi iga inimese kohta, samuti pole eesmärk hukkamõista, vaid panna asjade üle mõtlemna ja kasvõi väikeste sammudena tuua mingeid muutusi. Kui Sa tunned end puudutuna, siis Sa ei pea mind ründama, vaid kui Sulle sobib nii, nagu on, siis pane see kirjutis ristist kinni, kui tahaksid ka ise midagi muuta, siis loe uuesti läbi ja võta seda kui konstruktiivset kriitikat. </span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times New Roman;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times New Roman;">Kordan veel, inimesi on erinevaid ja rahvus pole alati määrav, aga siiski mingid eripärad ju ometigi on. Ühesõnaga … </span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times New Roman;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times New Roman;">Mind need hallid varjundid nüüd kummitavad, seda ilmselt minu elukutse tõttu. Esiteks ma analüüsisin sisu risti-rästi läbi, teiseks ma püüan mõista, mida see kirjanik sellist tegi, et ta suutis kirjutada teose, mis on vallutanud kogu maailma. Ma suutsin välja mõelda kaks põhielementi just filmist, mis viib naised teise dimensiooni või kuskile roosasse maailma, mida nad tavaelus ei koge. </span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times New Roman;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times New Roman;">Esiteks see lennustseen. Naised ikka arutavad ju, et nooh, lähed deidile, jälle see kohvik ja "loomaaed". Ma olen purilennukiga lendamas käinud, see ei ole mingi ulmehinnaga ettevõtmine. Ma ju ei eelda, et mees peab seda lennukit ise omama. See on täpselt selline väljaminek, et kui mõned nädalavahetuse klubitiirud vahele jätta ja suitsetamisest ka loobuda, siis korra elus jõuad ikka naise lendama viia. <b> Iga naine tahab kordki elus olla midagi enamat, kui mingi järjekordne kohvikaaslane. Sa viid iga teise naise oma Lavazzat jooma, keegi ei taha olla nagu iga teine naine. Naistele meeldib see: "Sa oled esimene, kelle ma..." See pushib meie ego, rääkimata sellest, et ääretult muljetavaldav on, kui mees on tsipa rohkem pingutanud deidi nimel, kui, et töölt kingiks saadud tasuta teatripiletitega Sind üllatab.</b> Mitte, et teatris midagi halba oleks või, et tasuta piletid ei kõlbaks, aga see onju nii lihtne. Boss annab piletid ja Sina teed näo, nagu Sa oleks tohutu organiseermistöö ära teinud. J<b>ah, arusaadav, et Sa iga naise tarvis ei pingutagi üleliia, aga sellepärast meile meeldibki, kui Sa tead, mis Sa tahad, tunned ära selle, keda Sa ihaldad ja PÜHENDUD, You know!? Mitte ei hoora ringi ja osta igale ühele kohvi (thats not cool), vaid valid välja ühe ja teed temast printsessi! </b>No arusaadav, et Sa vahel ei tea ju ja pole endas kindel jne, aga siis pole mõtet ka ringi joosta nagu peata kana … <b>Võta hoog maha ja tee endale selgeks, mida Sa üldse tahad, enne seda pole sa mehena lihtsalt tõsiseltvõetav. </b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times New Roman;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times New Roman;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times New Roman;">Teine asi. See, kuidas Mr. Grey seda naist võtab (vabandust väljenduse pärast). Ma ei ole kõigi Eesti paaride magamistoas toimuvaga kursis, aga mulle siiski tundub, et kohalikud on üsna kiretud isendid. <b>Eestlase jaoks on seks nagu töö või kohustus, nagu plaanimajandus - viis päeva peab soovist ette teatama ja siis käib ka kõik reeglite järgi ja steriilses keskkonnas. Need, kes on vähe julgemad, lähenevad mingil neandertaallase moel, olles sealjuures mats:"Keppi saab v?" Dream on!</b> Kas selliseid hästi kasvatatud, sisuga mehi, kes igal tasandil teavad, mida nad tahavad ja julgevad seda ka võtta, üldse on tänapäeval või ongi järgi jäänud sellised "Appi, naine, jookseme" isendid? <b>Jõulisus, kirglikkus ning enesekindlus on ilmselt need märksõnad, mis töötavad iga teise naise puhul. </b>Nagu ma mõned päevad tagasi kirjutasin: OTSUSEKINDLUS. Isegi, kui Sa nõuad naiselt voodis, et ta ennast piitsutada laseks, aga oled seda nõudes iseteadlik, järjekindel ning austav, siis see naine teeb kõik Sinu heaks. Ma saan aru, miks Eesti mees tihtilugu selliseid naiivseid verinoori kiisusid vaatab - sest tal puudub selgroog ja teadmised, kuidas pesuehtsa naisega toime tulla. Kurb muidugi... <b>Nii need Jose Enriqued tulevadki ja viivad kõik vinged eesti naised Maarjamaalt minema. Ei nad ei meelitanud teda rahaga, nagu arvab kibestunud Eesti mees, ilmselt oli ta lihtsalt voodis pisut enamat, kui tuim ja kiretu pohhuist, kes pärast seksi selja pöörab. </b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times New Roman;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times New Roman;">Eesti mehel oleks viimane aeg hakata oma mehelikkusega tööd tegema (reaalsuses ei puuduta see vaid Eesti meest). Just selle enesekindlusega. <b>Eesti mees on tark, töökas, hea väljanägemisega, aga tohutult ebakindel. Ja see muudab ta ka seksuaalselt ebaatraktiivseks. </b>Eks siin on parasjagu süüd ka naistel ja eks see mehelikkuse/naisellikuse kreeni vajumine ongi toimunud mõlema soo süül. <b>Kurb on vaadata, kuidas Eesti mees julgeb ligineda ainult siis, kui pits juba hinge all on ja siis muutub kogu see protsess naeruväärseks. Ka seks täis peaga pole mingi Jumalik nauding. Mõni räägib, et lõdvestub sel moel. Lõtv võib Sul lõpuks sõber püksis olla ja see pole äge!</b> Meeled muutuvad nüriks, Sa ei suudagi tajuda nüansse, mis seksi eriti erutavaks teeb. </span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times New Roman;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times New Roman;">Ma saan aru, et seda enesekindlust jääb suuremal osal puudu. Tõtt-öelda, ega mees olla pole vist sugugi lihtne. Naistel on üsna kõrgendatud ootused, pluss kaasavara ei saanud Sa ka teps mitte ise valida. Kui naisel on väike partii, siis aitab ikka silikon hädast välja, aga mehena pole Sul suurt midagi ette võtta, kui Jumal Sind õnnistanud pole, vaid peadki oma oskuseid lihvima, aga kelle peal Sa harjutad? <b>Ma inimlikul tasandil saan tegelikult meestest, nende komlpleksidest ja hirmudest aru. See on koht, kus ka naised võiksid oma inimlikumat poolt üles näidata ja mitte naeruvääristada kedagi. </b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times New Roman;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times New Roman;">I<b>ga mees võiks ka aru saada, et naised ei hinda enamjaolt meest mitte tema biitsepsi järgi, vaid just attituud on see, mis loeb ja sealjuures mitte see macholik mask, mida paljud mehed üritavad kanda, vaid just see siiras enesekindlus, mis kiirgab mehest, kes on leidnud iseenda, õppinud end armastama, teinud selgeks, mida ta elult soovib, millist partnerit enese kõrval näha tahab jne. </b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times New Roman;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times New Roman;"><b>Küsimus pole rahas või selles, kui suur või väike on Sinu “Väike Ott” , küsimus on selles, kui palju Sa ise end väärtustad. Aja selg sirgu. Eesti mees on hea mees, aga eneseusku napib! </b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times New Roman;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times New Roman;"><b>PS! Kui Sa tahad head naist, siis see hea naine ootab Sind ammu, aga vahel tuleb püksid püülist puhtaks pühkida, rehetare taha pikniku tekk maha panna ja rukililled ka korjata, et see Tiiutalu Tütrekene ikka päriselt endale võita. Ta tahab tunda, et on ERILINE ja, et Sina ütleksid, et ta on ESIMENE, kelle pärast Sa ise lilli korjamas käisid. </b></span></div>
<div>
<br /></div>
</div>
Kadri Luik http://www.blogger.com/profile/15525544985684431221noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-29288962.post-54077484304693731912015-02-19T01:13:00.000-08:002015-02-19T01:13:06.114-08:00Kui kaob lootus ... <div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div>
Kui inimesed mulle vanasti rääkisid, et nad kardavad üksindust, siis ma ei saanud sellest väga aru. Minu meelest tundus üksi elamine vägagi chill, ikkagi vabadus. Aga ühel hetkel muutub see vabadus üsna rusuvaks. Ja kui ma räägin erinevate inimestega enda ümber, siis see üksinduse tunne on väga paljudel. Maailm on inimesi täis, aga Sa tunned end üksikuna. <b>See oli hetk, kus ma tajusin ära, et armastuse defitsiit on tõepoolest tohutu ning kõik need “armasta iseennast” stiilis eneseabiraamatud ju ei tööta. Keegi ei taha üksi olla, see, et seda olude sunnil ollakse ja sinna juurde head nägu tehakse on lihtsalt seetõttu, et kui halama hakkaks, oleks veel hullem. </b></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Üksikuna võib end muidugi tunda ka vale inimesega koos elades. <b>Päris mitmetel naistel minu tutvusringkonnas on olnud dilemma, et kas jääda kellegi kõrvale, kellega koos oled hingelt ikka üksi ja tihilugu on soe kehagi juba teises voodis ja seina taga või vaadata oma hirmudele otsa ja olla ja eladagi päris ihuüksi. Kumbki variant ei tundu just ülearu ahvatlev. </b></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Üks minu tuttav ütles, et ta ei oskagi üksi elada, ta läheb lihtsalt hulluks ja sestap ongi tema kõrval mees, kes parasjagu saadaval oli – tubli ja töökas, mitte just unistuste prints, aga parem kui õhtul iseendaga teed juua. <b>Kõlab kuidagi nii halvasti, kes see tahaks meest mehe pärast?</b> Mina ei tahaks. </div>
<div>
<br /></div>
<div>
Samal ajal näen ma ka enda pealt, et kui see üksi elamise periood liiga pikaks venib, siis see hakkab ka kuidagi depressiivselt mõjuma ja ma olen näinud seda ka päris mitmete sõprade pealt . Just üksi elevate inimeste jutust kumab kõige enam läbi mustavõitu noote. See üksi eksisteerimine pole loomupärane. Võib-olla kui Sa oled mingi valgustunud vaimne guru, siis Sa suudad oma koopas omaette viis aastat järjest palvetada, aga tavaline inimene nagu mina või Sina, meie vajame inimlikku lähedust. </div>
<div>
<br /></div>
<div>
Üleüldse on mingi väga kummaline ajastu praegu, ma näen palju inimesi, kes on segaduses, mitte mingit selgust pole, inimesed on tohutult rahulolematud. Üksikud ihaldavad meeleheitlikult lähedust ning paaris olevad inimesed tunnevad aheldatust, tajutakse selgelt, kui ümbritsev elu on võlts, aga samal ajal igapäeva reaalsus hoiab kinni ja tagasi, et oma unistuses liialt lendu ei läheks. <b>Unistatakse printsist, aga elatakse ikka selle Vello või Toomasega, kes iga nädalavahetus vastu lõugu virutab, sest kui ta parasjagu viina ei võta, on ta ju päris normaalne mees. Unistatakse oma ettevõttest ja väiksest pagariärist, aga hirm selle ees, et äkki homme polegi võimalik millegagi üüri maksta sunnib ikka sinna Rimi kassasse või Soome koristajaks minema, mis pole ju üldse halvad töökohad, aga mopiga vehkimisel ja kringli küpsetamisel on siiski märkimisväärne vahe – üks on Sinu kirg, teine vahend elama jääda ja väärikalt elust läbi minna. </b></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<b>Minu sõber ütles kuldsed sõnad:”Inimesed kulutavad raha kõigele, mis annab neile usku ja lootust.” Miks muidu ostetakse kokku mitmesaja euroseid “siirupeid”, mis lubavad teid kiiresti terveks teha, raamatuid, kus räägitakse kuidas leida oma unistuste prints ja see edukalt ära kodustada, toitumiskavasid, mille järgimisel peaks teist järgmine miss Universum saama. </b>Inimesed maksavad selle eest, et keegi neile näpuga ette näitaks ja puust ja punaseks teeks, et kui Sa tahad olla sale, söö salatit ja väherasvast liha. Pole just tuumateadus. Ka ei tunne ma isiklikult ühtegi inimest, kes on mõne suhtenõustaja näpunäidete abil järsku Selveri poejärjekorras oma unistuste meest kohanud ja siis õnnelikult elu lõpuni ilma ühegi probleemita koos püsinud. </div>
<div>
<br /></div>
<div>
<b>Me oleme rahvana kaotamas kolme üliolulist komponenti siin elus – usk, lootus ja armastus. </b>Mina näen, et see just ongi meie ohtrate suitsiidide, perevägivalla, sõltuvushäirete, terviseprobleemide jms algpõhjus. Inimesed on nii katki, et nad isegi ei julge enam unistada, proovitakse kuidagigi toime tulla, inimesed on nii tühjad, et isegi paariline ei suuda seda tühjust ka kõige suurema tahtmise korral täita. Ja ega sest nõustajast või metsanõiastki suurt tolku pole. </div>
<div>
<br /></div>
<div>
Mõned ööd tagasi mind valdas tohutu äng ning kurvameelsus ja see polnud seotud minu enese elu või probleemidega, <b>ma tajusin kogu ühiskonnas levivat hirmutunnet, valu, paanikat. Ma mõtlesin neile süütutele ohvritele Ukrainas, hirmus elavatele egiptlastele, väsinud eestlastele ja sellele, kui abitud me tegelikult kõiges selles oleme. </b></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<b>Mina usun, et palvel on jõud, sestap olen igal õhtul palunud, et me saaksime elada hirmuvabalt, et me ei peaks muretsema, kas homme on meil kodumaa ja rahu, et me ei peaks muretsema, et kas meil jätkub toidu ja üüri jaoks vahendeid, et me meie sees poleks nõnda suurt segadust, vaid oleks selgus ning teadmine, et me taipaksime tõde. Ma palun selle eest, et igal inimesel oleks keegi, kellele raskel hetkel toetuda ning kellega jagada oma rõõme ja selle eest, et iga laps tunneks end turvaliselt ning armastatuna, et ta ka täiskasvanu eas suudaks ja oskaks seda vastu võtta ning pakkuda. Ma palun selle eest, et valel baseeruv laguneks, et saaks sündida aus ning siiras. Ma palun hingerahu ning rõõmu iga inimese südamesse. Ma palun selle eest, et meil kõigil oleks taas usk, lootus ning armastus.</b> </div>
<div>
<br /></div>
</div>
Kadri Luik http://www.blogger.com/profile/15525544985684431221noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-29288962.post-55410874485131424102015-02-03T06:42:00.003-08:002015-02-03T06:43:40.856-08:00Tinderi ajastu <div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Tinderist rääkis mulle umbes pool aastat tagasi üks tuttav, kes kiitis, et nii palju naisi polevat tal veel elus olnud. Tõepoolest, atraktiivse isasena tõmbas ta naisi magnetina ligi ja nautis sestap lausa igapäevaselt erinevate näitsikute seltskonda. “Mõni päev on mul neid isegi kaks, aga siis tuleb targalt aega planeerida”, kiitis Nipernaadi. Minu eesmärk polnud just mitut meest päevas voodisse saada, aga siiski tundus ahvatlevana võimalus tutvuda uute, huvitavate ning eripalgeliste inimestega ja muuhulgas ka mõnusalt aega veeta. <b>Kui Sa oled agar tinderdaja, siis on lootust kõik uued filmid ja teatritükid ära näha, samuti ekstreemsust nautida ning erinevate restoranide menüüdki läbi katsetada. Mis omakorda tekitab muidugi küsimuse, et kas säärane Rootsi laua laadne meeste tarbimine on ikka eesmärgiga leida armastust või mitte. </b><br />
<br />
Armastustst pole sinna muidugi paljud otsima tulnud, mida näitab ka asjaolu, et tinderis leidub väga palju suhtes olevaid inimesi. <b>Samuti pole mingi saladus, et suur osa sealseid tegelasi tahavad lihtsalt skoorida ja natuke kätt harjutada erinevat tüüpi kehade peal.</b> Mind see ei häirinud, kuna otsekohese naisolevusena tegin esimese kolme minuti jooksul kindlaks, mida vastassoo esindaja otsima on tulnud. Sellega kaasneb ainult üks probleem – kui aus on Sinu vastne match?<br />
<br />
Ka oma sõpradega rääkides olen avastanud, et just ausus on see, millest tänapäeval ikka pisut vajaka jääb. <b>Minu meelest skoorivad ka need mehed päris hästi, kes ausalt tunnistavad, et nad just laste ema ja tulevast kaasat ei otsi, aga enamik mehi näib siiski veel endiselt uskuvat, et naise voodisse saamiseks on tarvis kiirelt õhulosse ehitama asuda. </b>Eks teatud printsi otsijate puhul see ka töötab, aga ainuke häda on see, et pärast tuleb elada teadmisega, et kellegi süda on miljoniks killuks murtud. Vahel ma mõtlen, et kas meestel üldse süda seetõttu valutab? Enamikel vist siiski mitte. <b>Usutakse, et kui naine kätte annab, siis küllap tahtiski vaid seksi või siis arvatakse, et mis sellest südamest, ma olen ju naisele andnud ohtralt naudingut, olgu nüüd tänulik. Ega jah, tänapäeval on seks tõesti säärane defitsiit, et laskuks või tänutundest põlvili ja suudleks Don Juani varbaid, et nõnda abivalmilt ja omakasupüüdmatult oma väikest sõpra laenas. </b><br />
<br />
<br />
Mina olen ikkagi aru saanud, et naised ja mehed on erinevad ja kui tahta ausat äri ajada, siis tuleb ka läbinisti aus olla. <b>Pole ju saladus, et tänapäeva näitsikud suhtuvad üheöösuhetesse märksa vabameelsemalt, kui sada aastat tagasi, aga probleem tekib siiski siis, kui kohtumisele minnakse totaalselt eri ootustega</b>. Üks otsib eluarmastust, teine kiiret keppi. Loomulikult see naine tunneb end hiljem ärakasutatuna. Tema ootused olid ju teised, seda enam, kui mees annab mõista, et temagi otsib oma preili Õiget. Teine asi, millele olen mõelnud on see, et ühseöösuhtel ja üheöösuhtel on suur vahe. Enamik naisi väärtustab seksi juures ka hellust, emotsionaalset lähedust ja turvatunnet, samal ajal, kui paljude meeste jaoks on seks pelgalt füüsiline akt. <b>Kui mees suudab naisele ka pisukest hellust pakkuda ja naine annab vastu oma keha, siis on see nagu vorst vorsti vastu tehing ning jätab positiivse emotsiooni ka naisele. Kui aga mees pärast seksi tuimalt selja pöörab, siis loomulikult tunneb naine, et teda on petetud või lihtsalt ärakasutatud. Ja just seetõttu ongi palju ka neid naisi, kes üheöösuhteid alandavaks ning odavaks peavad. Loomulikult ei taha sa kogeda ju seda ärakasutatu tunnet ja seda tekitavad just nn ilusad valed või siis mehe poolne ükskõiksus ning pealiskaudsus. </b><br />
<br />
Minu jaoks on tinderist aga saanud ajaviite vorm. Tavaliselt pillun ma riste ja südameid kas kuskil kedagi oodates või mõne tüütu sugulasega telefonis rääkides. Seega, Sa otsid justkui midagi või kedagi ka siis, kui Sa midagi ega kedagi tegelikult ei vaja. Ja no neid karvaseid ja sulelisi ikka tuleb uksest ja aknast. Veider, et tegelikult me ju säärastes kohtades lähtumegi vaid inimese välimusest. <b>Nagu Kinder Surprise – kõik munad seal resti peal on ühtemoodi ilusad ja värvilised, aga mänguasi seal sees võib-vahel ikka puhta pahn olla. Teisalt ei tea Sa iial, millega elu Sind üllatada võib - võib-olla kohtad oma eluarmastust just uue ajastu lihaturul. </b><br />
<div>
<br /></div>
</div>
Kadri Luik http://www.blogger.com/profile/15525544985684431221noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-29288962.post-35643463904913838272015-01-20T03:44:00.001-08:002015-01-20T04:19:41.316-08:00MARGUS VAHER "Unleashed"<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiVaTORtChSPKDLFN_U5VI9SesEGmgQe0-HUCHtbUUk70aZA_SkA3-nY3DXNPpXUp42-25xI4nG_3icHwOvgGnhE1yikzc21MG-k5v3IzrV7EGDKc89UXK_tyl-p3Ht1rjqY728/s1600/Vaher.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiVaTORtChSPKDLFN_U5VI9SesEGmgQe0-HUCHtbUUk70aZA_SkA3-nY3DXNPpXUp42-25xI4nG_3icHwOvgGnhE1yikzc21MG-k5v3IzrV7EGDKc89UXK_tyl-p3Ht1rjqY728/s1600/Vaher.jpg" height="320" width="320" /></a></div>
<br />
<br />
See ei ole saladus, et ma pole ilmselt kõige objektiivsem inimene selle plaadi arvustust kirjutama, kuid usun, et kõige paremate sõprade puhul ongi väärtus see, et nad julgevad Sulle öelda kõike otse näkku. Sest nad soovivad ju näha Sinu kõrget lendu, mis saabki sündida vaid läbi arengu, millele aitab kaasa kas konstruktiivne kriitika või hea ning toetav sõna.<br />
<br />
Tunnen Vaherit ca kümme aastat, seega ajast, mil ta Eesti muusikataevasse just särava uustulnukana tõusma hakkas ja märkasin kohe, et tegu on fantastilise rockitämbriga. Minu kurvastuseks hakkas mees aga hoopis luuletusi laulma. Loomulikult läksid lüürilised lembelaulud peale minust pisut vanematele prouadele ja Margus Vaheri nimi ei jäänud tundmatuks, aga mina olin ikkagi pettunud. Pettunud, sest Eesti vajas ju midagi pisut karmi ning kähedat, midagi, mida oleks suutnud pakkuda just Margus. Nii ma ootasin, ootasin ja trampisin jagu, et no kuna ometi võin ma plaadipoest osta sellise kauamängiva, kus sõnum ei pärine mõnelt ammuilma surnud luuletajalt, vaid kannaks edasi Marguse enda mõtteid ja tunda oleks ka pesuehtsa rock’n’rolli hõngu. Kaheksa aastat ootsin, aga ära ootasin, raisk!<br />
<br />
Möödunud aasta detsembris ilmuski Vaheri esimene autoriplaat “Unleashed”. Olles kuulnud materjali ka juba enne plaadi ilmumist, sain kohe aru, et see ongi see! Vähemalt paari loo puhul uurisin, et kas need on tõesti tema enese kirjutatud, sest nõnda raske tundus uskuda, et inimene, keda ma arvasin üpris hästi tundvat – tundvat ka tema võimeid, kirjutab järsku muusikat, mida võiks esitada mõni Ameerika superstaar.<br />
<br />
Uus plaat on nagu kvaliteetmees – Sul ei saa temast kunagi villand, Sa avastad alati uusi nüansse, Sa armud iga päev uuesti, ta erutab Su meeli ja ta sobib Sind saatma kõikjale, kaaslaseks erinevatele hingerännakutele.<br />
<br />
Kui tavapäraselt kuulan ma väärt plaadid ribadeks, siis Marguse plaadist ei jää vist isegi ribasid alles, nõnda hea on kogu see kompott. Üks väheseid Eesti autori kauamängivaid, mis tõesti mängibki kaua. See leierdab mu autos, mu magamistoas, kell 10 hommikul, kell seitse õhtul. Mängib ja mängib, aga villand ikka ei saa, ikka leiad midagi, mis on uus, ikka on see tunne, et kurat, see pole võimalik, nii hea on see koht siin või seal.<br />
<br />
Albumi esimene lugu “Fast and Wild” on ehk kõige üllatuslikum – oled harjunud, et malbe Vaher teeb malbeid lugusid ja siis paned plaadi peale ja nagu tormituul niidaks Su jalust. Saad pesuehtsa rockiga vastu pead. Mulle see muidugi meeldib. Kuigi kaasas võiks olla ka hoiatus – “Autoroolis mitte tarbida”. Paratamatult jalg muutub raskeks.<br />
<br />
Edasi tulevad paar lugu, mis mind esmakuulamisel suurt ei kõnetanud, aga sellega on nagu armumisega, kui kellelegi päev läbi silma vaadata, pidavat inimene kellesse iganes ära armuma, no kui Marguse plaat oli juba 200 korda mänginud, siis hakkasid mulle isegi “High Stakes Games” ja “Crash and Burn” meeldima. Ometigi minu hinnangul ja maitset arvestades, ühed plaadi kõige nõrgemad lood.<br />
<br />
See eest “Pandora’s Box” köitis mu kõrva esimesest hetkest ja ketras mu peas vist nädal aega. Selles loos on mingi eriline siirus, mehelik hellus, mida reaalses elus nii harva kohtab. Kõik need ilusad sõnad ning oma nõrgema poole näitamine, mis meestel tavapäraselt sugugi välja ei taha tulla. Kui üldjuhul sarnase sõnumiga lood tunduvad kuidagi võltsid ning punnitatud, siis selle loo puhul on näha, et selle taga on päris tunne. Ilus!<br />
<br />
“Only a Game” on nagu heeringas maasikamoosiga. Ei saagi nagu täpselt aru, mida parasjagu sööd. Aga vähemalt on sinna soolase-magusa vahele põimitud üks köitev kitarrisoolo – see annab võimaluse korraks hinge tõmmata, et see vahelduv pilvisusega lugu üle elada ja mõistuse juurde jääda. Lugu ise hea, aga mitte just kõige selgem ja stabiilsem ülesehitus.<br />
<br />
“Vampire Queen” on täpselt sellise rütmiga, et ma kujutan ette, kuidas 3-4 aastased lasteaias selle saatel agaralt tantsu lööks ja käsi plaksutaks. Iga kord kui see lugu algab, tulevad mulle need tantsu vihuvad tited silme ette. Mingi lapsemeelsus ning lihtsus on siia peidetud.<br />
<br />
<br />
“Joy and Sorrow” aga rabas mind oma imeilusa refrääniga, mis justkui sisaldas endas mingit tohutut hingevalu. See on lugu, mille sõnumi edasi andmiseks ning võimsuse näitamiseks tuleks siia veel koor ja orkester taustaks lisada. Ilmselt ei andnud “Hooandjad” piisavalt hoogu, et oleks saanud ERSO kaasata, aga mõne laivi võiks Vaher küll “pisut” suurema koosseisuga teha.<br />
<br />
Järgmine lugu, mis mind puudutas, oli “All that Matters”. Intro on nii võimas, et kutsub kohe kuulama, samal ajal mis iganes pill see soolo osa esitab ajab mu lihtsalt närvi, mina oleks eelistanud mõnd keelpilli, aga Margus ise arvas, et see lugu peab just nii välja nägema. Mõnus kuulamine, aga natuke justkui poolik, on tunda kiirustamise märke.<br />
<br />
“Dance” – ilmselt plaadi kõige teistsugusem pala. Siinkohal annan plusspunktid suurepärase kidrasoundi eest, mis tõesti kõrva paitas.<br />
<br />
Ja nüüd ilmselt üks selle albumi kõige kõvemaid lugusid “Bulletproof”. Väga ilmekalt edasi antud sõnum, Meeliköitev meloodia, suurepärased taustavokaalid. Kujutan ette, et igaüks suudab samastuda, igaüks tunneb end ära selles loos, selle loo kandev emotsioon on ääretult tugev ja see kumab läbi igas noodis. Kitarrisoolo viib veel omakorda rännakule.<br />
<br />
Alati on plaadil ka lugu, mis Sind igal hetkel kaasa laulma paneb “Call me a Fool” on täpselt seda sorti pala. Lihtne, kaasakiskuv, Selle loo ajal hakkasin ma juba tõsiselt huvi tundma, kes siin plaadil kitarri mängib. Jaan Jaanson on see mees.<br />
<br />
Plaadi viimase loo nimi ei peaks olema teps mitte “Swan Song”, vaid “Sex Soundtrack”. Ma kipun arvama, et Vaher on selle kirjutanud mingis kahtlases meelteseisundis. See on nagu John Mayeri “Slow dancing in a burning room” – nii kui selle loo mängima paned, viib see Sind kuskile teise dimensiooni või äärmisel juhul pesupoodi uut komplekti ostma, et siis kodus mehele väike striptiis teha. “Swan song” on selle plaadi kõige seksapiilsem lugu, no doubt!<br />
<br />
Mulle näib, et terve “Unleashed” ongi üks emotsionaalne rännak ühe mehe hingemaailma, kus leidub kõike – agressiivsust, kirge, seksapiili, kurbust, lapsemeelsust, salakavalust, lihtsameelsust, hingevalu ning siirast armastust. On aru saada, et siia albumisse on põimitud Marguse hing ja süda ja sestap see album ka nii hinge ja südamesse läheb ning kõrva köidab. Aitäh, et julgesid näidata, kes Sa päriselt oled, see oli lummav kuulamine!<br />
<br />
Helinäited: https://soundcloud.com/margusvaher/helinaited-detsembris-2014-ilmuvalt-albumilt-margus-vaher-unleashed#t=0:00<br />
<br />
Kadri Luik<br />
<div>
<br /></div>
</div>
Kadri Luik http://www.blogger.com/profile/15525544985684431221noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-29288962.post-49008742599103690732014-10-05T04:58:00.000-07:002014-10-05T06:04:34.518-07:00Pühendumisfoobia <div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times, 'Times New Roman', serif; font-size: x-small;">Inglise keeles on kasutusel väljend “commitment phobia” ehk pühendumis foobia/hirm. Olen selle kohta viimasel ajal palju lugenud ning seda nähtust analüüsinud. Iga huvi saab alguse ikkagi ju enese probleemidest. Ühel hetkel täheldasin, et komistan tihti inimeste otsa, kes alateadlikult siiski kardavad pühendumist. <b>Psühholoogid on väitnud, et pühendumisfoobia all võivad vaevelda isegi need, kes tegelikult parasjagu abielus või püsisuhtes on (või on olnud). Paber ei võrdu veel pühendumisega. </b>Sestap on meil ka nii palju logisevaid kooslusi – inimesed annavad vande, kolivad ühise katuse alla, aga hirm kaotada iseennast või oma vabadust tuksub koguaeg kuskil alateadvuses ja nõnda me tegelikult ei lubagi suhetel saavutada neid dimensioone, millest me ehk unistanud oleme. </span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times, Times New Roman, serif; font-size: x-small;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times, Times New Roman, serif; font-size: x-small;">Aga kust saavad need hirmud alguse? <b>Lihtne on teadvustada, et jah ma kardan teatud sorti lähedust, et ma kardan lõplikult lahti lasta ja ma kardan valida üht ning ainsat inimest, kellega läbi elu seigelda, aga kust see hirm alguse saab?</b> Ühel päeval taipasin, et minu naistemehest isa, polnud mitte lihtsalt kõva naistemees ja kõva mees, sest tal õnnestus saada kõik naised, keda ta ilmselt tahtis, vaid ta oli pesuehtne pühendumisfoobik. Minu ema oli vaid tema järjekordne peegeldus. Vahe seisnes vaid selles, et üks tormas suhtest suhtesse ja ei viinud kunagi alustatud suhet järgmisele tasandile ja teine jättis üldse kõik suhted alustamata, sest ta oli võtnud omaks uskumuse, et meestest nagunii asja pole ja lihtsam on vaid iseendale siin elus loota. No milline kombinatsioon! Ja need mustrid sain pärandina kaasa ja nüüd ela siis sellega. </span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times, Times New Roman, serif; font-size: x-small;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times, Times New Roman, serif; font-size: x-small;"><b>Väga keeruline on midagi toimivat luua, kui Su ema pole ilmselt elus mitte ühtegi meest usaldanud ja Sinu isa pole suutnud ühtegi suhet läbi tormide ja tuulte toimivana hoida, vaid on alati kohvri pakkinud ja järgmise naise võtnud. </b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times, Times New Roman, serif; font-size: x-small;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times, Times New Roman, serif; font-size: x-small;">Ometigi olen ma just need inimesed oma vanemateks valinud, järelikult on minu roll olnud õpetada neid ja läbi nende õppida ise ning lahendada need mustrid. See pole lihtne, see ei ole üldse lihtne. </span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times, Times New Roman, serif; font-size: x-small;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times, Times New Roman, serif; font-size: x-small;"><b>Pärast seda, kui olin enesele teadvustanud, et olen pühendumisfoobik ja aru saanud ka sellest, kust need mustrid pärinevad, jõudsin järgmise küsimuseni – kuidas seda mustrit muuta? Kuidas hakata usaldama, kuidas vältida hirmuhigi ja südamekloppimist, kui sa mõistad, et Sinu kätes on suhe, mis võib viia Sind just selleni, millest unistanud oled, aga peopesad higistavad ja peas käib koguaeg mõte, et mis siis, kui ma kohtan veel paremat, mis siis, kui ma panen pange, mis siis, kui ta teeb mulle haiget, mis siis, kui ta minema kõnnib, mis siis kui ta polegi nii ideaalne, kui mu roosa unelm?</b> Minu pühendumise foobia taga on hirmud, mis on tegelikult alguse saanud minu lapsepõlvest. </span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times, Times New Roman, serif; font-size: x-small;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times, Times New Roman, serif; font-size: x-small;">Aga kuidas end siis ikkagi sellest mülkast välja tuua? Ilmselt vajab see aega, teiseks väga mõistvat ning toetavat partnerit ja eeskätt arusaama, et ega keegi teine saagi olla meie õnne sepp. Mulle näib, et hirm saabki tekkida siis, kui me asume olevikust tulevikku elama. Aga mis siis, kui…? Kui Sa seda iga asja puhul mõtlema hakkad, suudad kõige hullemad stsenaariumid läbi mängida ja lõpuks jooksedki minema, sest kõik see tundub ju nii hirmus. Taevake, hakkame käima, kolime kokku ja siis kindlasti tuleb rutiin ja me sureme selle tagajärjel. Kindlasti juhtub see, et meil pole lõpuks millestki rääkida, kindlasti saab särts otsa ja mees hakkab nooremaid naisi vaatama, kindlasti kui ta peab silmitsi seisma minu puudustega, pakib ta kola kokku ja astub minema. Me kunagi ei mõtle ju, et probleemid on elu loomulik osa, me leiame lahendused, särts ja sära saabki otsa, rutiin on paratamatu, aga ma saan ise ju palju ära teha, et seda rutiini ei tekiks jne. <b>Võimaluste asemel näeb foobik alati ainult takistusi ning ohukohti. </b></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times, Times New Roman, serif; font-size: x-small;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times, Times New Roman, serif; font-size: x-small;">Ja lõppude lõpuks pole ju suhe vangla. Kui asjad tõepoolest ei toimi või armastus on kannatuste rada, siis ei pea surmani hambad ristis kannatama, seda lihtsalt sellepärast, et keegi ei saaks öelda, et näe, sa oled nagu Su enda isa. Selles hirmus ei saakski ühtegi suhet luua. Meie vanemate lood on nende lood, meie saame luua oma loo ja kindlasti teeme vigu ja paneme ämbrisse, aga seetõttu ei saa jätta kogu elu elamata. Ma pean taas tõdema, et ujumiskursused on mõjunud mulle teraapiliselt. Ma näen pidevalt väga sarnaseid jooni suhtefoobia ja veehirmu vahel. <b>Kui ma läksin esimest korda trenni ja treener käskis mul vee alla minna, mõtlesin, et viskan sinna samma sussid. Kui mul kästi selili veepeal hulpida, siis esimese rapsimisega hakkasin kohe põhja vajuma ja arvasin, et seda ma küll enam ei tee. Kui treener ütles mulle, et ära kiirusta ja hinga rahulikult vette, siis suudad ka hiljem kopsu õhku täis tõmmata, tundus mulle see täiesti võimatu. Ma rapsisin käte ja jalgadega, hingeldasin sisse välja ja mõtlesin, et minust ei saagi kunagi ujujat. </b>Täna võin ma vabalt vee peal lösutada ja just hiljuti suutsin ma esimest korda niimoodi ujuda, et ma tõesti ei kiirustanud ning mõistsin, et kui ma olen rahulik, siis jään kenasti veele püsima, ega lähe põhja. Kõik on kinni harjutamises ja inimestes Sinu ümber. Ma vajasin julgustust - oma treeneri ja "kaaskannatajate" näol olen seda ka saanud. Mul on hea meel, et võtsin selle asja käsile, sest tegelikult mulle vees väga meeldib, peale trenni olen alati väga õnnelik ja ootan juba uut korda, kuigi tõsi, kerge see pole olnud. Ilmselt suhetega sama teema, et vajame seda õiget ja head julgustajat, kes näitab meile kätte meie nõrgad kohad ning vead, kuid samal ajal ka on nõu ja jõuga abiks.<b> Nii nagu ma pean lõputult usaldama oma treenerit, pean ma ka usaldama oma partnerit, et minna uuele tasandile. Ja mis peamine - ega teine inimene siiski Sinu eest tööd ära teha saa, ise pead väga tahtma ja olema valmis pingutama. Ma tunnen, et olen valmis ja seda just tänu sellele, et mul on olnud võimalus näha, kui vägevad on tulemused, kui seisad silmitsi oma suurimate hirmudega ning neist lõplikult võitu saad. </b></span></div>
<div>
<br /></div>
</div>
Kadri Luik http://www.blogger.com/profile/15525544985684431221noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-29288962.post-34956849997533297552014-10-04T00:17:00.002-07:002014-10-04T00:55:20.027-07:00Sõbratsooni varjatud tõde otsimas <div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times, Times New Roman, serif;"><br /></span></div>
<!--[if gte mso 9]><xml>
<o:OfficeDocumentSettings>
<o:AllowPNG/>
</o:OfficeDocumentSettings>
</xml><![endif]-->
<!--[if gte mso 9]><xml>
<w:WordDocument>
<w:View>Normal</w:View>
<w:Zoom>0</w:Zoom>
<w:TrackMoves/>
<w:TrackFormatting/>
<w:PunctuationKerning/>
<w:ValidateAgainstSchemas/>
<w:SaveIfXMLInvalid>false</w:SaveIfXMLInvalid>
<w:IgnoreMixedContent>false</w:IgnoreMixedContent>
<w:AlwaysShowPlaceholderText>false</w:AlwaysShowPlaceholderText>
<w:DoNotPromoteQF/>
<w:LidThemeOther>EN-US</w:LidThemeOther>
<w:LidThemeAsian>JA</w:LidThemeAsian>
<w:LidThemeComplexScript>X-NONE</w:LidThemeComplexScript>
<w:Compatibility>
<w:BreakWrappedTables/>
<w:SnapToGridInCell/>
<w:WrapTextWithPunct/>
<w:UseAsianBreakRules/>
<w:DontGrowAutofit/>
<w:SplitPgBreakAndParaMark/>
<w:EnableOpenTypeKerning/>
<w:DontFlipMirrorIndents/>
<w:OverrideTableStyleHps/>
<w:UseFELayout/>
</w:Compatibility>
<m:mathPr>
<m:mathFont m:val="Cambria Math"/>
<m:brkBin m:val="before"/>
<m:brkBinSub m:val="--"/>
<m:smallFrac m:val="off"/>
<m:dispDef/>
<m:lMargin m:val="0"/>
<m:rMargin m:val="0"/>
<m:defJc m:val="centerGroup"/>
<m:wrapIndent m:val="1440"/>
<m:intLim m:val="subSup"/>
<m:naryLim m:val="undOvr"/>
</m:mathPr></w:WordDocument>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml>
<w:LatentStyles DefLockedState="false" DefUnhideWhenUsed="true"
DefSemiHidden="true" DefQFormat="false" DefPriority="99"
LatentStyleCount="276">
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Normal"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="heading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="35" QFormat="true" Name="caption"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="10" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" Name="Default Paragraph Font"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="11" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtitle"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="22" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Strong"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="20" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="59" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Table Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" UnhideWhenUsed="false" Name="Placeholder Text"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="No Spacing"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" UnhideWhenUsed="false" Name="Revision"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="34" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="List Paragraph"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="29" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="30" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="19" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtle Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="21" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="31" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtle Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="32" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="33" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Book Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="37" Name="Bibliography"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" QFormat="true" Name="TOC Heading"/>
</w:LatentStyles>
</xml><![endif]-->
<!--[if gte mso 10]>
<style>
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:"Table Normal";
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-priority:99;
mso-style-parent:"";
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin:0cm;
mso-para-margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:12.0pt;
font-family:Cambria;
mso-ascii-font-family:Cambria;
mso-ascii-theme-font:minor-latin;
mso-hansi-font-family:Cambria;
mso-hansi-theme-font:minor-latin;}
</style>
<![endif]-->
<!--StartFragment-->
<!--EndFragment--><br />
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times, Times New Roman, serif;">Aastaid tagasi tahtis minuga tuttavaks saada üks meeskodanik. Ma tavaliselt võõraid ligi ei lase, aga ta tundus põnev ja hakkasime suhtlema. Käisime väljas, meil oli hullult tore. Tagasi koduteel veel helistas ja koju jõudes helistas ja no üldse pärast seda suhtlesime veel eriti tihedalt. Ütleks lausa 24/7, kuigi elasime erilinnades. Kui mul oli midagi tarvis, siis oli ta nõu ja jõuga kohe olemas. Igast tema lausest õhkus pesuehtsat hoolimist ja lugupidamist. Ta isegi kirjutas minuga nii, et kõik pöördumised olid suure tähega. Meil on väga hea klapp, lugupidamine ning usaldus, me saime absoluutselt kõigest valehäbita rääkida. Kuigi ma andsin aru, et meie elustiilid olid väga erinevad, pealegi lahutas meid vahemaa, mõlemal oli üsna tihe ajagraafik ning mõlemal oli uskumus, et pikas perspektiivis ilmselt see asi läheks luhta, siis teisalt oli see siiski ju vaid spekulatsioon. Ühel päeval, keset üht üsna avameelset jutuajamist, hakkas ta mulle rääkima, et talle on minuga hea läbisaamine väga oluline ja ta ei tahaks seda emotsiooni ajel või hetkelise avantüüriga pekki keerata. Kogu see jutt triivis minu meelest ühte suunda - SÕBRATSOON. Ta suhtles minuga hommikust õhtuni, ta oli kontaktis, aga kokkusaamisi justkui vältis, sõitis nt minu kodulinnast läbi, aga nii kiire oli alati, et trehvata ei saanud. Virtuaalmaailmas ei paistnud tal kunagi nii hirmsat ajapuudust olevat. Ja siis mul viskas kopa ette. Mis kuradi värk selle minu ja sõbratsooniga on? Kogu maailma mehed tahavad mu bestikad olla, aga ma ei otsi sõpra ju. Mul on omad kamraadid juba titest saadik olnud, mida ma selle hirmsuure sõpruskonnaga peale hakkan, ise samal ajal endiselt vallaline olles. Ühel hetkel ma soovisin, et üks neist meestest oleks nii aus, et tuleks ja üteks otse näkku, miks ta eelistab olla sõber. Ükskõik, mis see põhjus on, olgu või asjaolu, et olen kole või ebaseksikas või pole piisavalt töökas, aga ma tahaks seda teada, sest teadmatus on palju hirmsam. </span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times, Times New Roman, serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times, Times New Roman, serif;">Meestepoolne austus on muidugi väga suur asi ja ega kurtmiseks pole kunagi põhjust olnud, kuid see austus hakkab siis närvidele käima, kui ise tahaks rihma natuke lõdvaks lasta ja elu nautida. Sõpradega ei seksita, minul on see põhimõte vähemalt, aga kui kõik kõige apetiitsemad ka järsku sõbralisti end sätivad, siis varsti polegi enam ühtegi meest isegi voodisoojendajaks võtta. </span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times, Times New Roman, serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times, Times New Roman, serif;">Üks minu sõbranna kurtis hiljuti, et tema ei oska munagi praadida, rääkimata mõnest keerulisemast roast. Isegi tema smuutit polnud keegi joonud. “Mis Sa sinna siis sisse panid”, küsisin mina. “No keefir, arbuus…” “Stop, jätkata pole tarvis, selge!” Kuna ta näeb väga atraktiivne välja, siis tema probleem on pigem see, et mehed tahavad teda voodisse, aga ei viitsi ka tõsiseltvõetavaid suhteid luua. Samas vaevalt teda päästaks see, kui ta nüüd kokkama õpiks, sest omast käest tean, et mulle pole minu oskused köögis küll ühtegi lisameest toonud. Ometigi mu sõbrad käivad pidevalt minu juurde sööma. </span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times, Times New Roman, serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times, Times New Roman, serif;">Hiljuti üks minu sõber just rääkis, et minuga on ikka nii põnev alati ja igav ei hakka küll kunagi, et kolime kokku. Üüri odavam maksta jne. Magame ühes voodis ka ja oleme SÕBRAD. Mida kuradit? Hallo Aafrika! </span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times, Times New Roman, serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times, Times New Roman, serif;">Või siis sõber, kes viib mind iga nädal restorani sööma. Kinod särgid värgid, tundide viisi loba ja naeru, aga ometigi olen ma sellelt mehelt kord korvi saanud. Miks Sa neid naisi või naist välja ei vinna, kellele Sa oma jah'e jagad? </span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times, Times New Roman, serif;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times, Times New Roman, serif;">Üks mees ütles mulle selle kõige peale, et ju aeg pole küps. Vaatan ümberringi, mõnel on arunatukest veerandi võrra vähem kui mul, mõni hööritab veel pereset pidi ööklubides ja pole ammugi suhteks valmis, mõnele pole Jumal tissegi andnud, aga ma ei näe, et mehed tahaksid neid turvalisse sõbratsooni paigutada. Kuhu ikkagi on koer maetud? Ja miks keegi seda ausalt välja ei julge öelda, selles on küsimus. Sõbratsoon on see kõige nõmedam tsoon üldse - sealt ei tule ei suhet, ega seksi. Istudki oma saja sõbraga ja see peletab veel omakorda mehi eemale, et Sul mingi gäng koguaeg seelikusabas ripub. </span></div>
<div class="MsoNormal">
<br />
<br />
Kui meestelt otse aru pärida. siis nad ütlevaki miskit stiilis:"Tahan lihtsalt Sinu sõber olla." Sõbrad, kes tahavad hommikust õhtuni rääkida, sõber kellega kinosid ja restorane mööda kolistada, sõber, kellega seksida, sõber, kellega tahaks koos elada, sõber kellega reisimas käia jne. Mis sõprus see on??? </div>
</div>
Kadri Luik http://www.blogger.com/profile/15525544985684431221noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-29288962.post-24783039454603046422014-09-24T23:47:00.001-07:002014-09-25T01:20:20.427-07:00Esimene kohting :) <div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Üks briti deitimisekspert pani kord naistele südamele, et mehe väärtushinnangud ning suhtumine kerkivad esile juba esimesel kohtingul, aga enamik naisi ei taha nendega silmitsi seista, mistõttu investeeritaksegi aega meestesse, kellega suhe on juba ammu enne hukule määratud, kui see alata jõuab.<br />
<br />
Seda lugedes jäin mõtlema oma esimestele kohtingutele ja tõepoolest, täpselt nii, nagu mees käitus esimesel kohtingul, käitus ta ka mõne puhul siis aastaid hiljem või mõne puhul järgmistel deitidel, sõltuvalt siis kui pikaks see suhe arenes.<br />
<br />
<b>Kas Teie nt jälgite, kuidas Teie esimese deidi kaaslane kohtleb teenindajat? Käitub liikluses? Kõnetab Teid? </b><br />
<br />
Mul meenus esimesena kohe üks väga koomiline kohting, kus mees teatas, et tal jäi rahakott koju, et äkki saan seekord mina maksta. Sinisilmne nagu ma olen, ei osanud esimese hooga kohe nagu taibatagi, et tegu on mingi Kännu-Jaani jutuga. Tegin härrale isegi veini välja. Hiljem selgus, et tüüp armastabki keelt märjaks kasta ja kui seda saab veel kellegi teise kulul teha, on eriti hästi. <b>Mul niigi vedas, põlved ei läinud nii nõrgaks, et oleks vinnanud teda oma kulu ja kirjadega kuhugi hotelli, nagu olid teinud mõned minu eelkäijad. </b><br />
<br />
Siis meenus mulle üks minu esimesi boyfriende, kes saabus esimesele deidile lillekesed peos ja olgem ausad – kaks järgnevat aastat, olid lilled mul alati vaasis. Oligi mees, kes armastas naist pisikeste, kuid oluliste zestidega rõõmustada.<br />
<br />
Siis meenus mulle mees, kes jättis mind esimesel deidil ootama. Oli selge, et tegu on kroonilise hilinejaga ja tõepoolest ka järgmistel deitidel see mees ei suutnud õigeks ajaks end kohale vedada ja paistis silma eriliselt ükskõike suhtumisega. <b>Aga kas Sa naisena tahad ükskõikset meest, kes ei pea lugu isegi Sinu ajast? </b><br />
<br />
Samuti meenub mulle mees, kes esimestel deitidel juba armastas kõiki hädasolijaid aidata, <b>a’la kui keegi naine oli kraavi sõitnud, siis me istusime kraavipervel, kuni treila tuli või kui mõni laps oli midagi ära kaotanud, siis tuli seni otsida, kuna kaotatu leitud. Ühest küljest oli see nagu viide väga suurele südamele, teisalt vahel viskasid need päästeoperatsioonid kopa ette, sest kogu maailma probleeme ei jaksa ju ka ära lahendada.</b> Kusjuures lõpuks ta heitiski paari ühe preilga, kelle super-heroks ta raskes olukorras osutus. Lõpp hea, kõik hea.<br />
<br />
<b>Kui mees juba esimesel kohtingul hakkab sente lugema ja vinguma, kui kallis ikka tänapäeval tassike kohvi on, siis võite ette kujutada, et ega see koonerlus üleöö kuhugi kao ja ilmselt viriseb ta tulevikus ka siis, kui tahate räime asemel poest heeringat osta või turutrussikute asemel korragi elus osta kvaliteetpesu – tema Teid ilmselgelt selles ettevõtmises ei toeta ja hea on, kui kooselu saab olema korralikus korteris, mitte pappkastis. Isegi kui teie oleksite nõus asju pooleks maksma, siis kooner räägib ikka Teile, et pappkast tuleb odavam. </b><br />
<br />
Ja mida tasub siiski veel jälgida on see, et mida mees teiega esimesel kohtingul üldse peale hakkab. <b>Kui te ise olete ikka paduekstremist ja siis saate kuskil keldrikohvikus teed juua, ega pole väga suurt lootust, et see sama mees teid tulevikus järsku ringrajale või salsat tantsima viib. </b>Enamik mehi vabandavad end välja sellega, et nad ei soovi naist mingi ekstreemsusega ära hirmutada. <b>No ma ei ütlegi, et tuleb langevarju hüpet minna tegema, aga suur vahe on juba selles, kas kohtuda hämaras keldrinurgas või minna mereranda piknikule. Väike originaalsusemoment siiski annab lootust, et ka tulevikus ei oota meid tappev rutiin ja hallid argipäevad. </b><br />
<br />
Eriti “huvitav” oli mul ükskord ühe tüübiga, kes pärast pudeli veini ärajoomist teatas mulle, et tal on sõpradega kokkulepe, et kell 10 lähevad nad kossu vaatama, et nüüd võin ma rooli minna ja lahkuda. Esiteks muidugi üsna mõistmatu, miks Sa üldse kellegagi veini jood, kui Sul on hiljem plaanid, aga isegi kui tegemist oli korviga, siis no hallo, Sa ei ütle naisele, et see svipsis peaga rooli istuks, vaid tellid härrasmehena takso. Kui ma viisakalt vihjasin, et asi pole mitte selles, et ma temaga nüüd siin jube hirmsasti tahaks veel aega veeta, vaid küsimus on selles, et ma ei istu täis peaga rooli, vastas tema:<b>”Sa ei ole ju purjus, sa jõid kõigest pool pudelit veini ära!” See oli küll see hetk, kus ma mõtlesin, et nüüd on vist kõik normaalsed mehed maamunalt otsa lõppenud. </b><br />
<br />
Ma pean tunnistama, et minu lemmikdeidid on olnud läbi aegade need, kus mees esimesel kohtingul avab end juba sel määral, et tutvustab nt oma mingit kirge või hobi. Tegelikult on see hästi vajalik, kuna siis Sa näed ära, kas mehe elustiil üldse sobib Sulle. <b>Võib-olla see tundub kummaline, kui mees veab Su nt kalale kaasa, aga see võib-olla üks kõige romantilisemaid kohtinguid, pealegi viitab see tema soovile Sind lubada enda maailma. Ja kui on kalamees, siis ta ju selleks ka jääb, seega on hea, kui oled kalamaailmaga veidi kursis, las ta siis kiitleb oma oskuste ning teadmistega, mees ju ikkagi. </b>Muusikud on mind nt kutsunud oma kontsertitele, tantsuinimesed on mind viinud tantsima, lumelaudurid jt spordisõbrad on mind mäele või skateparki kaasa võtnud jne. See asi ei peagi mulle meeldima hakkama, aga see annab inimesest väga selge ülevaate ja kiired vastused, kas meie elustiilid sobivad. <b>Kui mees kutsub teid rattamatkale ja teie tegelikult nagu vihkate jalgrattasõitu, siis on üsna selge, et ühine tulevik võib ka komplitseeritud olla. Parem siis tõele kohe alguses otsa vaadata. Aga võib-olla siiski lähed ja proovid ja hakkabki meeldima!? Tihtilugu hakkavad meile meeldiva inimese kõrval meeldima asjad, mis senini külmaks jätsid. Peaasi, et selles osas endale lihtsalt ei valeta. </b><br />
<br />
Üks asi mis veel on kogemusega tulnud, on ikkagi see, et ära hinda raamatut kaane järgi. <b>Ma olen käinud väljas ka selliste meestega, kelle kohta nii mõnigi sõbranna on öelnud, et:”Hull oled peast või?” Ja hiljem on selgunud, et tegemist oligi kas eelarvamuse või kellegi teise kogemusega. Ükskord ma nimelt läksin välja mingi kurikuulsa kriminaaliga ja mind hämmastas, kuidas ta kohtles mind, kuidas ta kohtles teenindajat, kuidas ta end üleval pidas ja kui huvitav inimene ta tegelikult oli. Mind polnud tükk aega ükski nn eliitmees ka sellise austusega kohelnud, nagu see nn kriminaal. </b><br />
<br />
<b>See sama kutt, kes minu deidile hilines, võib mõne teise naisega olla kuninga täpsusega, see, et mulle ei sobinud maailmaparandajaga kasse puuotsast päästa, ei tähenda, et keegi teine ei võiks temaga maailma paremaks muuta. Suurim viga, mida teha saab, on oma valikutes lähtuda kellegi teise kogemusest. Maksab Teie enda kogemus ja tavaliselt see esimene või esimesed deidid panevad asjad paika, see annab Teile juba korraliku ülevaate, iseasi, kas te tahate seda tõde näha või mitte. </b><br />
<div>
<br /></div>
</div>
Kadri Luik http://www.blogger.com/profile/15525544985684431221noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-29288962.post-77998286066321163432014-09-17T13:57:00.001-07:002014-09-17T14:18:43.607-07:00Selline naine, tahan kord olla! <div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Keegi tark on kord öelnud midagi säärast, et<b> see, mille pärast me kord kellesegi armume, on kord põhjuseks, miks teda vihkama hakkame</b>. Täna saan ma sellest mõttest aru. Täna ma mõistan, et paljud abielud ning suhted leiavad oma lõpu just sellel samal põhjusel, miks kord kokku tuldi. Ja kõige hullem on see, et selle vastu ei saagi midagi tegelikult teha.<br />
<br />
Mäletate, kirjutasin surfarist, kelle naine polnudki hiljem enam nii õnnelik, kui mees andunult tuule järgi jooksis? Ja teate ju küll muusikuid, kes on võitnud oma heliseva häälega oma kaasa südame, kuid kelle kuldne kõla võlub hilistel öötundidel ka paljude teiste naiste südameid ja seda aastakümneid järjest. Aga mis kõige hullem, kui teie mees poleks see, kes ta on – vapper, julge, flirtiv, siis ilmselt ei kuuluks Teie süda talle.<br />
<br />
<b>Meid võlub see hulljulgus, kuid elada pidevas surmahirmus, et kas teie armastatu elusana õhtul koju saabub, on piin. Aga mida siis teha? Keelata kedagi? Kuidas Sa elad inimesega, kellelt on võetud luba tunda, kogeda, nautida? Kuidas ma vaatan naisena peeglisse, teades, et mina olen aee paha inimene, kes teise puuri pistis? Kuidas ma panen teist inimest dilemma ette, kas ma ise tahaksin selliseid valikuid teha? </b><br />
<br />
<b>Mõistsin täna, et ka mina elan üsna ohtlikku elu, ka minu sõbrad ja pere on pisar silmil istunud minu haiglavoodi äärel ning vaikides anunud, et ma lõpetaksin tulega mängimise. Just nimelt vaikides on nad seda palunud. Keegi ei julge seda iialgi välja öelda, sest nad teavad, et kui minu tiivad maha raiuda, kärbub mu hing.</b> Ma mõistan nende ahastust ning hirmu, kuid ma ei suudaks olla tüdruk pehme vati sees, kes elul mööda laseb voolata. Kas see teeb minust egoistliku inimese?<br />
<br />
Ma mõistsin täna sedagi, et <b>kui Sa päriselt armastad, pead olema valmis ka päriselt vabaks laskma. Sul on valida, kas Sa seisad uksel ja ta läheb kibe tunne rinnus, süütunne painamas või Sa aitad tal pakkida kohvri ja saadad ta teele armastusega silmis, teadmisega südames, et ta on hoitud ning armastatud. Iga mees tahab võtta riske, tõestada iseendale, et ta on suuteline end ületama, et temas on sitkust ning ürgmehelikku julgust, sõdalase vaprust. Keelud vaid tapavad mehe. Ja lõpuks ei pea Sa ka ise enam sellest diivanikaunistusest päriselt lugu. </b><br />
<br />
Alati, kui ma tahaksin öelda, et ära mine, ära tee, ma ju kardan, ma ju igatsen, annan endale aru, et kui mees kaotab elu sõjas või tehes seda, mida ta armastab, siis sureb ta vähemalt kangelasena ja iga mees ju soovib olla kangelane. Kui minu mees on surres õnnelik, siis midagi enamat ma ei soovigi. Sest ega surm pole ka veel lõpp. <b>Ja kui minu aeg on kord lahkuda, siis eelistan ka lahkuda naeratus näol, tehes seda, mida ma armastanud olen. </b><br />
<br />
Pole ju vahet, kuidas me sureme, vaid oluline on, kuidas me elanud oleme. Ma olen mõelnud ka sellele, et ega siis surm pole ainuke traagika siin maailmas. Kas Sa oled valmis lükkama ka kellegi ratastooli? Kas Sa päriselt armastad seda inimest ja teed seda ka siis, kui ta ongi pidevalt tuulte lummuses või saabub sõjast kord haavatuna?<br />
<br />
Need on küsimused, mida mina esitaksin igale tulevasele abielunaisele või mehele. <b>Mida ja mis ulatuses oled Sa valmis aktsepteerima, mis küsimustes Sa oled valmis jõudma kompromissideni? Sa ei saa kedagi muuta ega keelata, Sinu armastus peab olema vaba ning tingimusteta. Või kas Sa soovid oma lähedastele tekitada pidevat hirmu ning stressi või oled valmis millestki siin elus ka pereõnne ning hingerahu nimel loobuma?</b> Need on need küsimused, mida inimesed enda sees peavad suutma selgeks mõelda.<br />
<br />
<b>Ma siiralt loodan, et minus on nii palju naist – tõelist naist, et suudan ka siis armastada, kui tarvis on pakkida moonakotikest ja ukselävel lehvitada, et minus on nõnda palju naist, et armastada nii jäägitult, et teine end vabana tunneb, et minus on nii palju naist, et lubada olla mehel mees ja olla kaljukindel seljatagune, kes alati usub oma sõdalase vaprusesse, mitte ei külva hirmu ning süütunnet. Ja loodan sedagi, et minu armastus kestab ja säilib ka siis, kui kui vapper sõdalane haavatuna koju naaseb. See naine, kes mina olla tahan, ei kuku siis tänitama, vaid tohterdab ja aitab oma sõdalase jalule ja jääb tema kõrvale ka kõige hallimatel päevadel. Selline naine, tahan kord olla! </b><br />
<div>
<br /></div>
</div>
Kadri Luik http://www.blogger.com/profile/15525544985684431221noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-29288962.post-44246760230720664362014-09-17T01:17:00.003-07:002014-09-17T01:17:54.907-07:00Kui Sinu Ise läheb suhtes kaduma <div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Ma olen mõistnud, et areng ning muutused saavad alguse just teavustamisest. Olgu selleks mingit sorti mustri teadvustamine või mõne kriisi teadvustamine või hoopis enese jaoks allasurutud tõe teadvustamine.<br />
<br />
Maailmas on miljoneid eneseabiõpikuid, aga ma ikka näen nii enda, kui oma tutvusringkonna inimeste puhul pidevat takerdumist konkreetsetes küsimustes või situatsioonides ja eks see olegi see arenguteekond. Mitte kõiki teadmisi pole alati kõige lihtsam omandada. Mäletate, ka kooli ajal oli ju nii, et mis ühele oli selge juba põhikoolis, sai teine selgeks alles heal juhul keskkooli viimases klassis.<br />
<br />
Ja elus on täpselt samamoodi, et <b>Universum pritsib infot, mis on kättesaadav kõigile, mõistetav vaid edasijõudnutele ning reaalsus vaid valgustunutele.</b> Mina nt väga selgelt tunnen, et ma küll mõistan, millest väga paljud raamatud räägivad, ma mõistan seda infot, mis minuni ka otsekanalitest tuleb, aga mitte alati ei suuda ma oma teadmisi praktikas kasutada. Ja mulle tundubki, et minu roll antud hetkel on liikuda ihaldatud valgustumise suunas, aga enne tuleb paljusid asju kogeda ning mõistma õppida, et tekiks taipamine. Ja nagu varemgi öelnud olen, siis <b>tõde on taipamise kaugusel</b>.<br />
<br />
Ma näen ja adun, et minust on märksa targemaid inimesi ja nad võivad ka oma kogemusi jagada, aga paraku mitte keegi ei saa minu eest elada minu elu, läbida minu õppetunde, kogeda minu kogemusi. See, mis mõnele sai selgeks 80 aastaselt, võis olla minul selge juba 20selt ja paljugi, mida teavad ning tajuvad paljud minuealised on mulle veel siin elus paras kadalipp.<br />
<br />
Üks asi, mida ma olen hakanud teadvustama inimsuhetes on see, et nüüd ma reaalselt tajun seda punkti, kus suhete algusfaasis ma hakkan end ära kaotama. Kui Sa ikka 10 korda järjest ühte ja samasse ämbrisse astud, siis lõpuks ikka jõuab kohale. <b>Minu suurim möödalask suhetes on olnud asjaolu, et ma püüangi olla liiga meelepärane.</b> Ehk siis kui vanasti oleks mulle meeldinud mees öelnud, et talle meeldib metsajooks, siis mina oleks läinud ostnud jooksutossu ja hambad ristis metsa vuranud. Tänasel päeval ma julgen öelda, et sorry, minul tekitab jooksmine stressi, mulle ei sobi see. <b>Olles meelepärane kellelegi teisele, oled Sa iseennast juba kaotanud.</b> Mul oli kunagi juhus, kus üks tüüp õiendas keset ööd, et millega ma tegelen. Vastasin, et kirjutan. Tema vastu:”Ma ei saa magada!” Mille peale mina teatasin, et siis vist kirjaniku kaasaks väga ei sobi. See oli lihtsalt piltlik näide sellest, et tulebki kohe alguses jääda iseendaks ja näidata seda inimest, kes te tegelikult olete. Kui see ei sobi, siis see suhe on nagunii hukule määratud. <b>Suhe pole nagu autoost, et 14 päeva on aega pretentsioone esitada ja siis vigade ilmnemise korral tagasi anda. Inimsuhetes kedagi ei koti Sinu hilisemad pretentsioonid – ise oled Sa kõigega nõus olnud, tihtilugu püüdes olla lihtsalt teisele meelepärane.</b> Üks minu surfarist sõber rääkis hea loo sellest, kuidas tema sõbra naine oli suhte alguses rääkinud, et teda mehe hobi ei häiri ja käigu mees merel nii palju kui hing ihkab. Paraku kui kolm päeva tuul uhkelt puhus ja mehest kodus lõhnagi polnud, läks selle ülimõistva naise nägu ikka krimpsu. Tasub ikka hoolikalt läbi mõelda, millega või kellega te end tegelikult seote ja kas suur armastus ja meelepära ka argirutiinis toimivad. <b>Olen mõistnud, et toimiv suhe nõuab jäägitut ausust iseenda ja oma partneri suhtes. Kas te päriselt suudate aktsepteerida teise inimese elustiili, harjumusi, kombeid, traditsioone, põhimõtteid jne või elate kuskil roosas illusioonis ja püüate olla meelepärane? </b><br />
<br />
Teine asi, mida olen õppinud on see, et kärsitus ei vii kunagi sihtpunkti. Targad ütleks vist selle kohta, et kes aeglaselt sõuab, see kohale jõuab. Nüüd ma saan sellest mõttest ka aru. <b>Kiiruga tehtud otsused viitavad ebakindlusele, seda just suhete osas. Kui asjad toimivad, siis pole ju vaja kedagi kiiresti raami suruda. Just ebakindlus on see, mis sunnib meid kiirustama, et saak nö koju kahmata. Tegelikkuses on see jälle järjekordne reha, mille otsa saate end vigaseks kukkuda, et pärast oma haavu lakkuda. </b>Vaadake ükskõik millist kriisiolukorda. Lahendus saabub alati siis, kui inimesed säilitavad kaine mõistuse ning jäävad rahulikuks. Kui tulekahju korral kõik määramata suunas tormama kukuvad, siis tallatakse üksteist vaid surnuks ja kahju on rohkem, kui kasu. Suhetes sama lugu. <b>Kui Sa oled kärsitu, kergelt ärrituv, pinges, siis see ei kutsu kedagi Sinu lähedusse. See on järjekordne märk enesekaotusest. Tavapäraselt oled sa ju märksa helgem inimene, aga see tohutu ebakindlus sunnibki Sind asjatult rapsima. </b><br />
<br />
Aga olgem mureta, sest kõik me õpime ja nagu näitavad minu käsilolevad ujumistreeningud, siis <b>meistriteks ei sünnitagi üleöö, aga tahtejõu abil on võimalik elus ära õppida palju selliseid asju, millest te unistadagi ei osanud. Alustuseks tuleb lihtsalt teadvustada, et ma veel ei oska ja ma väga tahan ning seejärel julgelt härjal sarvist haarata. Ja kui lähebki vahel veidi vett kurku? Never give up! Kui kord hõljud nagu kala vees, vaatad tagasi ja saad aru, et see hetk oli kõike seda väärt.</b><br />
<br /></div>
Kadri Luik http://www.blogger.com/profile/15525544985684431221noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-29288962.post-70015356207971854802014-07-09T00:25:00.004-07:002014-07-09T00:42:12.239-07:00Kas allutada või armastada, selles on küsimus ... <div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Ma taipasin ühel hommikul, et olla naine, see pole üldse mingi naljaasi. See, mida üks naine suudab on müstiline. Olla naine, on tõeline privileeg. <b>Paraku on enamik naisi unustanud, milline vägi neis tegelikult peitub. Kui naine avab oma piiritu südame, siis see võib muuta tervet maailma, rääkimata ühe mehe elust. Armsad naised, vähem vingu ning hukkamõistu, vähem vigade otsimist, Teie käes on need võluvitsakesed, millega hinged helisema panna ja maailm paremaks kohaks muuta. </b><br />
<br />
Rääkides suhetest, siis ühel naisel on võim ja vägi mees põrmuks teha ja sel samal naisel on vägi ka mees tuhast tõusma panna. Küsimus on ainult selles, et mis on naise eesmärk. <b>Kas eesmärk on allutada, alistada, luua endale alandatud ja kompleksides käsualune või eesmärk on oma naiseliku väega anda mehele tiivad. </b><br />
<br />
<b>Mees kaotab väe, kui naine on teda alandanud, olgu või mõttetasandil. Kui naine ei armasta südamega, kui naine otsib vigu, mõistab alatasa hukka, esitab nõudmisi ning tingimusi, siis mees kaotab lõpuks oma meheliku väe – temast saab alandatud käsualune, kes otsib lohutust pudelipõhjast või üritab end kehtestada läbi vägisõnade või füüsilise üleoleku. </b><br />
<br />
Kui harva me tegelikult kohtame naisi, keda me imetlusega saame vaadata ja öelda, et see naine ongi armastus.<br />
<br />
Ma lihtsalt saingi ühel ilusal hommikul aru, et kõik mida ma siin elus otsin, on tegelikult minu enese kätes. Naine ongi saadetud selleks siia ilma, et ta looks harmooniat ning armastuseruumi. Meie ego on see, mis ei luba meil olla päris naised. See on ego, mis ütleb, et aga see mees pole piisavalt ilus või piisavalt tark või rikas ja üldse ta on liigne viinanina või käib liiga tihti macis burgerit söömas. <b>Enamik naisi kujutab ette, et nad on täiuslikkuse etalonid – kõige ilusamad, targemad jne. Selles kaunis illusioonis luuakse utoopilisi tingimusi ka vastassugupoolele. </b><br />
<br />
Minu sõbranna ütles kuldsed sõnad, et tema ei mõista nt alkohoolikuid hukka, sest alkohoolik joob ju ka siis, kui tal on emotsionaalselt miskit paigast ära. <b>Enamik naisi kurvastades või vihastades haaravad šokolaadi järgi. See on samasugune sõltuvus. Kujutlege nüüd ette, et mees tuleb tänitama, et mida sa sööd siin, vaata, kuidas pekk nüüd vohab ja kui sa veel tükikese võtad, siis jätan su maha.</b> Mis tunne teil oleks? Reaalsuses te ju tahate, et see mees tuleks ja kallistaks Teid ja ütleks, et ta teid armastab. <b>Just armastus on see, mis aitab leevendada kurbust, just armastus on see, mis viha lahustab. Paraku aga jääb just armastust tänapäeva ühiskonnas vajaka. Ikka nõudmised ja hukkamõist. </b><br />
<br />
<br />
<b>Kõik naised on ilusad ja erilised, aga minu silmis teeb naisest naise ikkagi oskus oma süda avada.</b> Meie ellu saadetakse väga ohtralt erinevaid “pähkleid”, mida pureda ja enamik naisi takerdub iseenese suutmatusse päriselt armastama õppida. <b>Niikaua kui Sinu armastus on omakasupüüdlik või tingimuslik, ei saagi asjad toimida. </b><br />
<br />
Ma tabasin end hiljuti mõttelt, et ma ei saa luua suhet inimesega, kelle peale ma ei saa loota. Ja siis ma jäin mõtlema, et aga miks ma pean lootma siin elus kellegi teise peale? <b>Kas ma iseennast saan alati 100% usaldada? Kas ma ise alati olen kindel, et ma homme viitsin või homme tõusen hea tujuga või homme tunnen end hästi? Ei saa ju, aga miks ma siis eeldan, et teine inimene peab minu jaoks 24/7 valmis olema, et minu soove täita? </b><br />
<br />
<br />
Mul meenus seda kirjatükki kirjutades, et olen absoluutselt kõigilt meestelt, kellega ma olen suhtes olnud, nõudnud suitsetamisest loobumist ja kõik on ka päeva pealt suitsetamise maha jätnud. Naljakas on aga see, et pärast lahkuminekut on kõigist saanud taas suitsetajad.<b> Sellele mõeldes sain ma aru, et ma pole suutnud kedagi neist ju tegelikult aidata või muuta, ma olen lihtsalt oma käsukepiga neid ohjeldanud. Kes ma siis olen? Mitte naine, vaid lapsehoidja ja valvekoer. Kas ma tahan olla terve elu valvekoer? Kas mu mees tahab, et tal on kodus karjus või soovib ta enese kõrvale naist? </b><br />
<br />
Ma olen naisena teinud elus väga palju rumalaid vigu ja peamine neist on see, et ma tegelikult pole mitte kunagi olnud suuteline inimest aktsepteerima nii, nagu ta on.<b> Kõik millega Sa võitled, võimendub. </b><br />
<br />
Ma ei muudaks midagi ja ma ei kahetse miskit, sest see on olnud minu teekond ja elukool, kuid <b>mul on siiralt hea meel, et ma olen lõpuks jõudnud naiseks olemise tuumani. Ehk esmakordselt ma tunnen, et ma ei pea kontrollima, muutma, rabelema, tingimusi looma ja muretsema, vaid minu asi on armastada. Nii lihtne see ongi. Ava oma süda,! Armastus on alati egost kõrgemal. </b><br />
<div>
<br /></div>
</div>
Kadri Luik http://www.blogger.com/profile/15525544985684431221noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-29288962.post-80681835625692798282014-07-02T06:58:00.002-07:002014-07-02T07:09:57.834-07:00Kust pahad poisid tulevad & miks nad naistele meeldivad <div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<!--[if gte mso 9]><xml>
<o:OfficeDocumentSettings>
<o:AllowPNG/>
</o:OfficeDocumentSettings>
</xml><![endif]-->
<!--[if gte mso 9]><xml>
<w:WordDocument>
<w:View>Normal</w:View>
<w:Zoom>0</w:Zoom>
<w:TrackMoves/>
<w:TrackFormatting/>
<w:PunctuationKerning/>
<w:ValidateAgainstSchemas/>
<w:SaveIfXMLInvalid>false</w:SaveIfXMLInvalid>
<w:IgnoreMixedContent>false</w:IgnoreMixedContent>
<w:AlwaysShowPlaceholderText>false</w:AlwaysShowPlaceholderText>
<w:DoNotPromoteQF/>
<w:LidThemeOther>EN-US</w:LidThemeOther>
<w:LidThemeAsian>JA</w:LidThemeAsian>
<w:LidThemeComplexScript>X-NONE</w:LidThemeComplexScript>
<w:Compatibility>
<w:BreakWrappedTables/>
<w:SnapToGridInCell/>
<w:WrapTextWithPunct/>
<w:UseAsianBreakRules/>
<w:DontGrowAutofit/>
<w:SplitPgBreakAndParaMark/>
<w:EnableOpenTypeKerning/>
<w:DontFlipMirrorIndents/>
<w:OverrideTableStyleHps/>
<w:UseFELayout/>
</w:Compatibility>
<m:mathPr>
<m:mathFont m:val="Cambria Math"/>
<m:brkBin m:val="before"/>
<m:brkBinSub m:val="--"/>
<m:smallFrac m:val="off"/>
<m:dispDef/>
<m:lMargin m:val="0"/>
<m:rMargin m:val="0"/>
<m:defJc m:val="centerGroup"/>
<m:wrapIndent m:val="1440"/>
<m:intLim m:val="subSup"/>
<m:naryLim m:val="undOvr"/>
</m:mathPr></w:WordDocument>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml>
<w:LatentStyles DefLockedState="false" DefUnhideWhenUsed="true"
DefSemiHidden="true" DefQFormat="false" DefPriority="99"
LatentStyleCount="276">
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Normal"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="heading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="35" QFormat="true" Name="caption"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="10" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" Name="Default Paragraph Font"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="11" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtitle"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="22" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Strong"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="20" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="59" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Table Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" UnhideWhenUsed="false" Name="Placeholder Text"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="No Spacing"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" UnhideWhenUsed="false" Name="Revision"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="34" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="List Paragraph"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="29" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="30" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="19" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtle Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="21" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="31" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtle Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="32" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="33" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Book Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="37" Name="Bibliography"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" QFormat="true" Name="TOC Heading"/>
</w:LatentStyles>
</xml><![endif]-->
<!--[if gte mso 10]>
<style>
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:"Table Normal";
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-priority:99;
mso-style-parent:"";
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin:0cm;
mso-para-margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:12.0pt;
font-family:Cambria;
mso-ascii-font-family:Cambria;
mso-ascii-theme-font:minor-latin;
mso-hansi-font-family:Cambria;
mso-hansi-theme-font:minor-latin;}
</style>
<![endif]-->
<!--StartFragment--><span style="font-size: 12pt;"><span style="font-family: Times, Times New Roman, serif;">Üks minu hea sõber kargas mulle hiljuti kõrri
umbes sellise väitega:<b>”Mis Sul viga on, kõik korralikud ja head mehed heidad Sa
üle parda ja sahmerdad mingite
hipsteritega.”</b> <b>Istusin seal siis peedirisoto kurgus kinni nagu tõrelda
saanud paha laps. Kugistasin kahvlitäie kiirelt alla ja püüdsin end kuidagi
õigustada, aga ühtegi vabandust ka ei tulnud pähe.</b></span></span><br />
<span style="font-size: 12pt;"><span style="font-family: Times, Times New Roman, serif;"><br /></span></span>
<span style="font-size: 12pt;"><span style="font-family: Times, Times New Roman, serif;"> Hiljem kodus jäin mõtlema, et
mis on nn heade ja korralike meeste miinus? Ja kes need “hipsterid” õigupoolest on? <b>Pahadeks
poisteks saavadki need, kes on naiste käest haledalt “peksa” saanud ja üritavad
end nüüd kehtestada. Ehk siis iga
hipster on kord olnud nn hea mees</b>. Nad on kunagi olnud alndlikud teenrid oma
fuuriatele, kes on neile halastamatult peale astunud ja siis järsku üritatakse
mängida seda bad boy’d. <b>Veider, et etteheite tegi mulle sober, kes ise on
põrandamati rollis olnud ja kelle esimene abielu läkski selle nahka, et ta oli mehena liiga hea.</b> Ja siis ta küsib minu käest, et
miks ma nn häid mehi ei vaata. Sellepärast ei vaatagi, et ma juba tean ette,
mis sellises koosluses juhtuma hakkab. Mehest saab ümardaja ja mina harjun
sellega ära. Aga lõpuks hakkab see ajudele, sest minu jaoks on see ju puhas
mugavustsoon. Ma ei arene sellises suhtes mitte üheski suunas, sest ma ei pea
pingutama, rääkimata sellest, et väga kergelt tekib rutiin, kuna kõik on
etteaimatav ja motivatsioon pingutamiseks puudub. Asja teeb muidugi koomilisek
see, et mehed (vähemalt need, kellega mina olen kokkupuutunud) üritavad siis
järgmises suhtes olla nö targemad ja olla jõulised machomehed, kellel on naise
käekäigust sügavalt pohhui. Selline teeseldud kalkus on alati läbinähtav.<b> Kui
Sa ikka südames sitapea pole, siis on selle rolli väljamängimiseks ilmselt vaja
enne lavaka katsed läbida.</b> <b>Ja siit tuleb küsimus- mida siis naised tahavad?
Ilmselt küsiksid seda kõik mehed, kes kord on liigse headusega vastu pükse
saanud ja hiljem oma teeseldud macholikkusega ka lõppkokkuvõttes ikkagi normaalsed
naised minema peletanud.</b></span></span><br />
<span style="font-size: 12pt;"><span style="font-family: Times, Times New Roman, serif;"><br /></span></span>
<span style="font-size: 12pt;"><span style="font-family: Times, Times New Roman, serif;"><b>Naistele meeldib küll põnevus, aga üle vindi keeratud
jobu mängimine ka nüüd pole päris see, mis hullutab ja hurmab. </b>Mina näen ainsa
lahendusena kahte asja - a) meestel tuleb leida iseendas üles see eneseväärikus
ning selgroog, mis ei laseks muutuda tallaluseks b) Valige väga hoolikalt,
kellele te oma headust serveerite. <b>Kui Sa ikka pärlid põrsa nina alla viskad,
siis ta paar korda songib kärsaga ja siis viskub neile peale. Siga pärlikeed
kaela ei pane! </b>Põhiviga, mida mehed teevad ja millega nad oma abielud ise lõhki
ajavad ongi see, et alandlikult küll teenitakse ja teenindatakse, aga kui Sa
näed, et partner ei oska seda hinnata või lihtsalt veel vastu võtta, siis on
see Sinu enda viga, et Sa valesse kohta investeerid.<b> Naisel on mugav ja kellele
ei meeldiks mugavustsoon, aga paraku on mugavustsoon ka igav.</b> Seega ei saa
mõista ka naisi hukka. <b>Suhted on nagu lastekasvatamine – kui sa päevast päeva
ainult präänikut annad, siis hellitab see lapse ära ja ta ei õpi kunagi seda
präänikut väärtustama, vaid nõuab ainult lisa. Kui inimesel puudub tänutunne ja
ümardajal eneseväärikus, siis selle kombo peale sajab iga abielu kokku. </b><br />
<br /><b>
Minu viimaste aegade suhted kätkevad endas üht väga kindlat põhimõtet: Ma ei
investeeri kunagi sinna, kus minu pakutavat väärtustada ei osata või suhtesse,
mis mulle mitte midagi vastu ei paku.</b> Kõlab ehk mõnele osale egoistlikult, kuid
olgem ausad, kui mina iseennast naisena ei väärtusta, siis miks peaks seda mõni
mees tegema? Kehtib samamooodi vastupidistes rollides. <b>Ehk siis ma ei lasku
mingisse halastaja õe või Ema Theresa rolli ja vehi tolmulapiga mööda tuba ja
pese mehe jalgu, aga samal ajal ma pole ka mingi printsess hernetera, kes
sülitab mehe pingutuste peale ja teeb kõik enesest oleneva, et oma võimu
näidata ning teist alandada. Me kõik oleme ilmselt olnud nii teenija rollis,
kui selle bitchi või hipster rollis, me kõik oleme sinna sattunud pärast seda,
kui liigse headusega kõvasti kõrvetada saime. Aga siit tulebki põhimoraal:
Armasta iseenast, väärtusta iseennast, loo suhe iseeendaga ja siis suudad Sa
olla kütkestav, iseteadlik partner, kes armastab ja hoolib, kellega on alati
huvitav ja põnev, ning kes annab võimaluse suhtele, kus mõlemad osapooled pingutavad,
väärtustavad ja pakuvad teineteisele arenguvõimalusi. Miks mehed petavad, kui
kodus on liiga hea naine? Sest see on igav, sest see suhe on mugavustsoon, kus iialgi ei pea
pingutama selle nimel, et see väärt naine kodus püsiks. Inimesed, hakake end
väärtustama ja näidake oma partnerile, et te pole mingi hullude päevade
sooduspakkumine, vaid kvaliteetne naine/mees, kes oskab Teid kätel kanda küll,
aga kelle nimel tuleb ka oma jalad pepu alt välja kraapida.</b></span></span><!--EndFragment--></div>
Kadri Luik http://www.blogger.com/profile/15525544985684431221noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-29288962.post-43626773474847515442014-06-28T12:17:00.000-07:002014-06-28T12:17:06.281-07:00Võtame koos laenu ja teeme lapsed, aga Sina vastutad! <div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<div class="MsoNormal">
<span style="font-family: Times, Times New Roman, serif;"><b> </b><span style="background: white; color: #37404e;"><b>Mulle
hakkab järjest enam tunduma, et Eesti naised ei otsigi armastust, vaid
ülalpidajat enesele. Keegi ei taha ise oma elu eest vastutada, tulgu mees ja
tehku mind õnnelikuks. Ja siis vingutakse, et mehed on logardid, sead ja
joodikud - vaadake peeglisse, armsad naised, ise te oma aegunud mentaliteediga
seda seakasvatust arendate. </b><o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="background: white; color: #37404e;"><span style="font-family: Times, Times New Roman, serif;">Enamik naisi räägib sellest, kuidas tahaks
kohata meest, kes restorani viib ja pangalaenu võtab, et siis ühiselt saaks
kamina ees jalakesi soojendada. Miks meest selleks vaja on? Tee ise tööd ja näe
vaeva! Paljud räägivad sellest, kuidas mehed hiilivad vastutusest eemale, on
laisad logardid ja ei viitsi midagi ära teha. Aga need on Teie enese
peegeldused, veel hullem, Sinu enese valik! <b>Kas Sina ise üldse vastutad? Või loodad ka, et teine tuleks ja
maksaks või teeks Sind õnnelikuks. <o:p></o:p></b></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="background: white; color: #37404e;"><span style="font-family: Times, Times New Roman, serif;">Olgu mees või naine, mitte keegi ei jaksa kanda
mitme inimese koormat. <b>Mitte keegi ei taha olla see ribadeks tõmmatud rahakott.
Mis tunne Sul oleks tulla õhtul töölt koju, kui hea sõna asemel ootab ainult
pikale venitatud käsi ja käratab, et: “Hapukoort ei toonudki! Ja ma tahan uut
kleiti ja see korter on ikka liiga väike!” Mis tunne Sul oleks, kui Sinu
väärtus seisneb vaid selles, mida koju tood?</b> Millist meest see peaks
motiveerima? Milline mees tunneb end pärast sellist suhtumist oodatu ja
armastatuna? <br />
<br /><b>
Ma ei tunne isiklikult ühtegi meest, kellel oleks kahju oma armastatut
printsessina tundma panna, aga ma tunnen mitmeid mehi, kellest ongi saanud
joodikud või logardid, sest nad väsisid ära sellest, et ainult nõuti miskit. </b><br />
<br />
Kui naine istub kodus ja mees rabab kolmel kohal, siis on see justkui väga
normaalne, kui mees kodus lilli kastma hakkab ja naine peret ülal peab, siis on
kisa taevani. Aga miks peaks keegi kedagi ülal pidama? <b> </b><b>Lapsed ei sünni ju Eesti peredes vägistamise
tagajärjel, vaid ma eeldan, et tegu on olnud kahepoolse otsusega… On naisi, kes
väidavad, et nemad ju ainult lastega tegelevadki – aga kes käskis sellise
mehega laps teha, keda pereelu üldse ei koti? </b>Muidugi kui titekari on väike,
siis on emal rohkem tööd ja tegemist lastega ja mehe poolne materiaalne toetus
võiks ikka maksimaalne olla, aga selle eest tuleb osata ka tänulik olla. Mehena
tuleb mõista emarolli olulisust ja naisena mõista, et see töötav mees vajab ka
tunnustust. <b>Te mõlemad panustate sellesse, mille te koos olete loonud. <o:p></o:p></b></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="background: white; color: #37404e;"><span style="font-family: Times, Times New Roman, serif;">Nii nagu te paarina vastutate oma ühiste laste
eest, vastutate te ka tegelikult indiviidina oma elu eest, oma õnnetunde ning
oma katuse eest peakohal.<span style="mso-spacerun: yes;"> </span><b>Kodu loovad
kaks inimest. Lapsi teevad kaks inimest. Suhtes on kaks inimest. Ja kui me
kahekesi loome ning vastutame, siis me anname ka aru, et vahel me suudame luua
terviku sellega, et pakume ja panustame erinevaid väärtusi, aga me hindame
üksteist ning üksteise pakutavat, me ei võta seda iseenesestmõistetavalt. </b><o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<br /></div>
<!--[if gte mso 9]><xml>
<o:OfficeDocumentSettings>
<o:AllowPNG/>
</o:OfficeDocumentSettings>
</xml><![endif]-->
<!--[if gte mso 9]><xml>
<w:WordDocument>
<w:View>Normal</w:View>
<w:Zoom>0</w:Zoom>
<w:TrackMoves/>
<w:TrackFormatting/>
<w:PunctuationKerning/>
<w:ValidateAgainstSchemas/>
<w:SaveIfXMLInvalid>false</w:SaveIfXMLInvalid>
<w:IgnoreMixedContent>false</w:IgnoreMixedContent>
<w:AlwaysShowPlaceholderText>false</w:AlwaysShowPlaceholderText>
<w:DoNotPromoteQF/>
<w:LidThemeOther>EN-US</w:LidThemeOther>
<w:LidThemeAsian>JA</w:LidThemeAsian>
<w:LidThemeComplexScript>X-NONE</w:LidThemeComplexScript>
<w:Compatibility>
<w:BreakWrappedTables/>
<w:SnapToGridInCell/>
<w:WrapTextWithPunct/>
<w:UseAsianBreakRules/>
<w:DontGrowAutofit/>
<w:SplitPgBreakAndParaMark/>
<w:EnableOpenTypeKerning/>
<w:DontFlipMirrorIndents/>
<w:OverrideTableStyleHps/>
<w:UseFELayout/>
</w:Compatibility>
<m:mathPr>
<m:mathFont m:val="Cambria Math"/>
<m:brkBin m:val="before"/>
<m:brkBinSub m:val="--"/>
<m:smallFrac m:val="off"/>
<m:dispDef/>
<m:lMargin m:val="0"/>
<m:rMargin m:val="0"/>
<m:defJc m:val="centerGroup"/>
<m:wrapIndent m:val="1440"/>
<m:intLim m:val="subSup"/>
<m:naryLim m:val="undOvr"/>
</m:mathPr></w:WordDocument>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 9]><xml>
<w:LatentStyles DefLockedState="false" DefUnhideWhenUsed="true"
DefSemiHidden="true" DefQFormat="false" DefPriority="99"
LatentStyleCount="276">
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Normal"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="heading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="35" QFormat="true" Name="caption"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="10" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" Name="Default Paragraph Font"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="11" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtitle"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="22" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Strong"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="20" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="59" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Table Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" UnhideWhenUsed="false" Name="Placeholder Text"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="No Spacing"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" UnhideWhenUsed="false" Name="Revision"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="34" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="List Paragraph"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="29" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="30" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="19" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtle Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="21" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="31" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtle Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="32" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="33" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Book Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="37" Name="Bibliography"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" QFormat="true" Name="TOC Heading"/>
</w:LatentStyles>
</xml><![endif]-->
<!--[if gte mso 10]>
<style>
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:"Table Normal";
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-priority:99;
mso-style-parent:"";
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin:0cm;
mso-para-margin-bottom:.0001pt;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:12.0pt;
font-family:Cambria;
mso-ascii-font-family:Cambria;
mso-ascii-theme-font:minor-latin;
mso-hansi-font-family:Cambria;
mso-hansi-theme-font:minor-latin;}
</style>
<![endif]-->
<!--StartFragment-->
<!--EndFragment--><br />
<div class="MsoNormal">
<span style="background: white; color: #37404e;"><span style="font-family: Times, Times New Roman, serif;"><b>See, kuidas inimesed oma koduseid rolle
jaotavad, on nende vaba valik, aga minu meelest tuleks enesele aru anda, et me
ei saa mõelda, et sätime end mugavasti diivanile ja teine tõmmelgu selle ühise
õnne ja armastuse nimel või, et teeme lapsed valmis ja siis üks rabagu hing nööriga
kaelas, et pangalaen saaks makstud ja teine vaadaku, et trussikute virn oleks
triigitud ja siis tänitame teineteise kallal, et piisavalt pole tehtud ja
võrdleme, kelle panus justkui suurem on.</b> Kõik saab ikka alguse kokkulepetest,
lugupidamisest, tänutundest, ühisest vastutuse võtmisest, austusest ning soovist
ühiselt panustada. <br />
<br /><b>
Hallo, on naisi, kelle mehed on saanud üleöö raskes avariis surma, nad ei käi
halisemas, et alimendid pole piisavad ja lapsed on näljas. Tullakse toime. On
mehi, kelle kõrvalt on raske haigus naise viinud, nad ei käi virisemas, et küll
on raske üheaegselt tööl käia ja lastele ka armastust jagada. Inimesed peaksid
kokku tulema selleks, et ühiselt veel suuremat väärtust elule anda, mitte
selleks, et nõuda ja kiruda. </b><br />
<br />
Õpi armastama, väärtustma ja hindama ja siis Sa näed, et tegelikult on Sul
palju rohkem, kui iial varem näha oskasid. Vastuta oma elu eest ja kui koos
luuakse elu, siis ära unusta, et Sina ise valisid inimese, kelle Sa oma
voodisse lubasid. Sa ei saa teda tagantjärgi muuta, aga muutes iseennast võib
temagu muutuse läbi teha. <b>Ta ei hinda Sind? Aga kas Sina teda tegelikult
hindad? Ta ei vastuta, aga kas Sina oma valikute eest vastutad? Ta ei panusta piisavalt? Aga milline on Sinu
reaalne panus? Kas seda, mida ootad partnerilt, oled ka ise valmis pakkuma? </b></span><span style="font-family: Arial;"><o:p></o:p></span></span></div>
</div>
Kadri Luik http://www.blogger.com/profile/15525544985684431221noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-29288962.post-35488303562374816702014-06-24T10:45:00.000-07:002014-06-24T12:08:33.545-07:00Armastus on vabadus! <div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Kas te olete vahel mõelnud seoses mõne inimesega, et te tõepoolest sooviksite teda mõista. Mida ebaratsionaalsemalt keegi käitub, seda sügavam huvi teil tegelikult tekib selle vastu, et mis inimese kupli all päriselt toimub. Minu kiiks ilmselt seisnebki selles, et ma olen roninid elus igale poole ja suhelnud ikka väga veidrate kodanikega ja seda kõike sellepärast, et õppida inimesi päriselt mõistma, tunnetama, tajuma ning armastama. Aga mida enamik inimesi teevad? Õhtul lähevad magama, mõtlevad, et vot seda Tarmot, Maiet või tädi Mari tahaks hirmsasti mõista, aga kui järgmisel hommikul elu pakub selleks mõne võimaluse, siis tegelikult joostakse saba jalge vahel minema. “Ei mina taha seda näha, kuulda, tunda teada.” Hirm ongi see, mis meid inimestena teineteisest lahutab ja mis ei luba meil tegelikult lõpuni mõista. <b>Mõni tahab kohtuda oma päris isa või poolvennaga, aga poes teda nähes jookseb riiulite vahele peitu. Mõni vaevab oma pead, mida mees uues ja nooremas naises leidis, aga lihtsam on meest seaks sõimata ja naise suunas susistada, kui dialoogi alustada, mõni kritiseerib oma lapse töid ja tegemisi, aga pole tütre töökohast isegi läbi astunud. Nii lihtne on targutada, veel lihtsam on olla ignorantne, aga kui sa tõepoolest tahad kasvada paremaks inimeseks ning päriselt asja tuumani jõuda, pead olema vapper. </b>Võib-olla Sinu mees ei kannata lapsi, aga miks ta neid ei kannata? Võib-olla Sinu sober on viimased 10 aastat joonud, aga miks ta jooma hakkas? Võib-olla Sinu kolleeg on pidevalt ärritunud ja pritsib kibestumisest sappi, aga miks ta on kibestunud? Võib-olla Sinu laps ei täida ühtki Sinu käsku, aga miks see on nii? <b>Kui Sa küsid igakord hukkamõistu ning tänitamise asemel lihtsa küsimuse MIKS, oled jõudnud palju lähemale tõele ning inimlike suheteni. </b><br />
<br />
Mul oli nt sober, kes absoluutselt igas olukorras käitus täiesti mitte ootuspäraselt. Ma ütleks lausa, et loogika puudus. Ühel hetkel hakkasin ma mõtisklema selle üle, et mis temas säärast lapselikku trotsi tekitab. Tegemist polnud ajukääbikuga, aga enamikes olukordades käitus ta nagu kloun ja mul tekkis tunne, et sel inimesel kupli all küll kõik korras vist pole. Kuid siis tajusin selgelt, et tegu on protestiga. Mida rohkem inimest suunata, paluda, kontrollida, käskida, seda hullemaks läks protest. Ja ühel päeval kohtusin ma selle inimese emaga. <b>Proua isegi ei tundnud mind ja üritas mind juba vaikselt peenraid rohima suunata. No kujutage ette, et lähete võõrasse elamisse ja keegi ütleks teile, et:”No nii, väga hea, et tulite, põrand on vaja kohe ära pesta.” Hallo! Ma ütleks selle peale, et mul on kodus ka põrandad pesemata, tuled äkki tõmbad homme mopiga üle.</b> Ma sain kohe aru, et sõbra ema on tohutu käsutaja ja kontrollfriik. Ükskõik, kes tema ellu saabub, ta kohe hakkab neid kontrollima ja suunama. Aga nüüd kujutage ette, et olete seda tüüpi inimese järeltulija. “Miks Sa selle naisega abiellud?” “Miks Sul on veel õunapuud lõikamata?””Miks Sa annad lastele seda poemahla?” Terve elu kuuled tänitamist ja etteheiteid. Mul võtaks ka eluisu ära.<br />
<br />
<b>Kõik see trots ja tola mängimine tulenebki lapsepõlvest ehk sellest, et inimene üritab meeleheitlikult karjuda:”Ma olen inimene, ma olen indiviid, ma olen vaba, ma teen, mis mina tahan, ma tahan ise elada oma elu.” Ja kui seda õigel ajal ei aktsepteerita ja kui inimene ise pole ka loomult parim kehtestaja, siis me seisamegi silmitsi probleemiga, kus inimene kaotab iseennast ära</b>. Isegi kui keegi läheneb heatahtlikkusega, näeb "protestija" teda ikkagi kellenagi, kes üritab seda vabadust piirata. Lõpuks ta ongi kloun, kuigi saab ise ka aru, et asjad on kontrolli alt väljunud, aga ta ei oska seda pinget ja valu endas niimoodi lahendada, et ta üheaegselt suudaks end kehtestada ja samaaegselt jääda mõistlikuse piires koostööaltiks. Ta ongi kas tuhvel või protestant, aga äärmused ja pendeldamine ei vii inimest tasakaalupunktile ning harmooniale lähemale. Paraku ainult enesega harmoonias elav inimene saab olla õnnelik ja rahul.<br />
<br />
Iga inimene tuleb meid õpetama ja selle sõbra puhul ma kahtlemata õppisin üht olulist asja tulevaseks emarolliks ja ka paarisuhete kohta. <b>Vähem keelde, käske, kontrolli ja rohkem mõistmist ning armastust. </b>Minul isiklikult on olnud alati tohutu vajadus inimesi kontrollida ja kui ma nüüd nägin, et minu lastest võivad saada nii katkised hinged või see võiks olla minu abikaasa, kelle katusealune ajama paneb, sain ma aru, et ma ei soovi olla selline kontrollfriigist ema või kaasa. <b>Igal inimesel on õigus ise elada oma elu, teha oma valikud, planeerida oma aega, armastada oma äranägemise järgi. Inimene sünnib vaba hingena ja see vabadus tuleb säilitada igas suhtes – olgu see ema-lapse suhe, abikaasade vaheline suhe, sõprade vaheline läbikäimine. Armastus on vabadus! </b></div>
Kadri Luik http://www.blogger.com/profile/15525544985684431221noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-29288962.post-10440892499802051422014-06-14T05:45:00.003-07:002014-06-14T09:09:17.624-07:00Pane mõistus enda kasuks tööle! <div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Hästi palju räägitakse tänapäeval sellest, et kuula oma südant ning mõistusest räägitakse nagu vaenlasest, kes meid teelt eksitab. Aga kas on ikka nii? Mina avastasin ühel hetkel, et mitte asjata pole inimesele antud nii aju, kui süda. Olen minagi teinud pelgalt kõhutunde baasil päris suuri otsuseid, mis on tol ajahetkel olnud mõistusevastane. Need otsused on alati end õigustanud, kuid siiski-siiski inimesele on antud ka mõistus ja seda ei tohiks alahinnata. <b>Minu jaoks on mõistus justkui kõrgem intelligents, õigemini kõrgem intelligents on oskus mõistust ning head vaistu käsikäes kasutada. </b>Ma toon näite: miski teie sees ütleb, et teie suhtega on midagi paigast ära. Intuitsioon annab märku, et midagi on valesti. Sel hetkel te veel ei mõista, mis toimub, kuid tajute seda tunnet ja see ei anna rahu. Seda tunnet ei tohi eirata, enamjaolt see tunne ei peta. Õigemini tunne ei peta kunagi, aga me võime seda signaali valesti tõlgendada. Nüüd jõuame punkti, kus me vajame vastuseid. Siin tuleb appi mõistus, keda kõik alati eksiteele viimises süüdistavad. Lihtne analüüsivõime ja psühholoogia baasteadmiste omamine aitab tegelikult jõuda meil selleni, mida vaist on öelda üritanud. Nt tajute, et teie partner on pidevalt hajevil või eemalolev, lausa närviline. See on taju, aga põhjusteni te selle taju abil siiski ei jõua. Nüüd olete jõudnud punkti, kus pidevalt olete partneriga tülis. Teie teete justkui kõik, et kenasti läbi saada, aga ikka on tüli majas. Tajute, et miski on valesti, aga aru ei saa, mis toimub. Nüüd annabki mõistus teile vastused. <b>Kui partner kisub teiega pidevalt tüli, siis sellel on alati põhjus. Ta provotseerib teid. Teie Ego asub kaitsepositsioonile ja ründate vastu. Teine pool aga seda just ootabki, et siis saaks minna sinna või teha seda, mida ta teha tahtis.</b> Pange tähele enda umber toimuvat. Kui mees läheb jooma või kui tal on armuke, siis tegelikult on ta suutnud enne seda kodus korraliku sõjasituatsiooni tekitada täiesti tühjast kohast. Õppige analüüsima ümberringi toimuvat. Toon näite elust enesest. Sõidame härraga punktist A punkti B. Järsku hakkab mees rääkima ühest naisest. Ta ei ei vali kõnealust naist suvaliselt, vaid toob teemasse inimese, kelle puhul ta eelneva kogemuse põhjal teab, et see ärritab mind. Jään rahulikuks, sest olen otsustanud, et seekord ei lange konflikti, vaid olen vaatleja. Mees näeb, et ma ei võta tuld. Teema vaibub. Jõuame esimese söögikohani. Mees, kes tavapäraselt iial väljas söömas ei käi, hakkab rääkima, et kui mul on kõht tühi, võiksime kohe sööma minna siia. Vastan, et kodus on süüa küllaga, pole tarvidust. Sõidame edasi. Järgmise pubi juures teatab mees, et siin pubis töötavad tema sõbrad, siin saab lausa tasuta süüa, lähme siia. Vastan, et kodu on ju siinsamas, lihad lähevad kapis vanaks, teeks need ikka ära. Mees vaikib. Jõuame poeni. Mees teatab, et poodi on vaja minna. Vastan, et kodus on kõike, just käisin poes, pole vaja minna raha raiskama. “Kas paprikat on?” “On”, vastan mina. Järgmine küsimus, mis pole sugugi suvaline:”Kas kaunpipart on?” Mees teab väga täpselt, et ma ei kasuta kaunpipart. Sain kohe aru, et need on otsitud vabandused, et poodi pääseda. Tegelik tõde oli see, et mehel olid neelus alkoholi järele ja sealt tulid ka need veidrad käitumismustrid. Kui ma poleks võtnud jälgija rolli, oleks tema esimene katse kohe õnnestunud. Miks mees räägib teistest naistest, tavamees ei hakka ju lambist võõrastest naistest vatrama. Igal käitumisel on alati põhjus. <b>Mees teadis, et ma ärritun, viskan ta kuskil kraavipervel maha ja ta saan pudeli juurde lipata.</b> Miks oli vaja järsku välja sööma minna? Sest mees teadis, et tavapäraselt ma armastan väljas söömas käia ja kodus alkoholi pole. Ta lootis taas klaasikese taha saada. Miks mees tahtis poodi minna? <b>Miks tal oli järsku kaunpipart vaja osta keset ööd? Sest mehel oli vaja veiniriiulist miskit kaasa haarata.</b> Läbi mõistuse ja analüüsi näeb sellised asjad kõik läbi. Või võtke mehed, kes petavad. Need totrad peretülid ei tule niisama. <b>Selleks, et armukese juurde pääseda, oskavad mehed ikka ulmetülisid genereerida. “Sul on põrand korralikult pesemata, Sa ei hooli meie kodust ja oled kehv naine!” “Miks see supp juba jahedaks on läinud?”</b> Just sellised väärastunud etteheited tulevad nende suust, kes otsivad põhjust tüliks, selle asemel, et ausalt ära rääkida, et mind ootab keegi teine. Seda, et mees on alkoholilembene või mehel on armuke, aitab meil taibata meie sisetunne, kuid selleks, et faktidega argumenteerida on vaja teravat mõistust.<br />
<br />
Naised on väga emotsionaalsed ning lähevadki selle manipulatsiooniga kaasa ja seeläbi annavadki mehele võimaluse oma tahtmine saada. <b>Ütlen ausalt lausa huumorinurgaks muutub kogu draama, kui me õpime säilitama sisemist rahu ning ei allu provikatsioonidele. Kõik see, mis ajas muidu mu pea valutama ja tekitas ahastust oli järsku nii selge ja nii odav, et huvi säärase mehe vastu kadus üleöö. </b>Sama lugu petjatega - kui naised on läbi hammustanud, mis tegelikult toimub, on need mehed jäetud kiiresti ja igavesti.<br />
<br />
<b>Vaadake, mitte keegi ei taha koos olla manipulaatoritega, inimestega, kes mängivad, valetavad, terroriseerivad ning ei suuda teist austada või ausad olla. Selliste terroristidega saate eluaeg draamat ja jäätegi end süüdistama, et äkki ma olengi paha naine, et tuba korrlikult ei korista või äkki ma olengi liialt armukade ja ei lase mehel isegi teistest naistest rääkida jne. MANIPULATSIOON! PROVOKATSIOON! MÄNGUD! </b><br />
<br />
<b>Täiskasvanud inimesed selliseid mänge ei mängi. </b><br />
<br />
<b>Kogu minu jutu point on siiski see, et nii nagu koomas olevat inimest on raske nimetada täiselujõuliseks, kehtib sama ka inimese kohta, kes kuulab vaid südant või sisetunnet. Inimesele on põhjusega loodud ka aju ning mõistus ning seda ei tasu alahinnata või anda mõistusele negatiivset alatooni.</b> Minu meelest on mindud liiale vaimsusega, kus rõhutatakse, et mõistus eksitab ja mõistus on paha. Ei ole. Minu kogemus ütleb lihtsalt, et sisetunne annab impulsi ja mõistus aitab protsesse lahti mõtestada. Nt äritehingute puhul olen jätnud tehinguid viimasel minutil ära, sest sisetunne on ristid ette löönud. Mõistus suudab seda otsusta adkevaatselt hinnata ning argumenteerida alles mõned päevad hiljem, kui on kogunud piisavalt infot. <b>Kuulake om sisetunnet, see annab teile aegsalt märku ning jätab mõistusele aega info töötlemiseks, et sünniksid parimad otsused. </b><br />
<div>
<br /></div>
</div>
Kadri Luik http://www.blogger.com/profile/15525544985684431221noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-29288962.post-7655139101370264752014-06-11T09:13:00.001-07:002014-06-11T09:13:03.569-07:00Kui prints ei saabu ballisaali, vaid ilmutab end prügiämbrit välja viies<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<b>Ükskõik kui vaimseteks või elukogenuteks me end ise ei peaks, siis inimeseks olemise juurde kuulub siiski inimlikkus ja keegi meist ei suuda tavaelus käituda nii, nagu eneseabi raamatud ette kirjutavad. Need on ideaalid, mille poole me päevast päeva püüdleme.</b> Paljude elutarkuste puhul tuleb leppida tõsiasjaga, et samasse auku tuleb enne kümme korda kukkuda, kuni reaalselt õpime seda sama jama vältima. Elu ongi õppetund ning areng.<br />
<br />
Minu sõbrad on mind võrrelnud tulekeraga. Minus on palju energiat, kirge ja ma olen ebaeestlaslikult temperamentne. Üks Eesti tuntud nõustaja ütles kunagi, et ma olevat pidevas võitlusvalmiduses – pesuehtne sõdalane. Ma ei tahtnud selle väitega nagu väga nõustuda, kuni ühe õhtuni, kus ma uste paukudes ühe inimese juurest lahkusin ja sajatasin, et siia majja ma oma jalga enam ei tõsta. Ja kui ma oma viimaseid suhteid analüüsima hakkasin, mõistsin, et see on korduv muster. <b>Minu ego saab löögi, mulle käib miski vastukarva ja ma asun kaitsesse ning samal ajal ründan. Ja siis kihutan kummivilinal minema. Paar päeva läheb mööda ja ma tunnen, et selline “ärajooksmine” on ikka ebaküps ja üldse nii vaimse inimesena, nagu mina seda olen, peaks ma õppima igasugu inimloomadega toime tulema.</b> Minu egotasand taandub ja süda hakkab mind kõnetama. See kõik näeb välja nagu yo-yo effekt.<br />
<br />
Ma olin teinud endaga aastad justkui tööd, aga rohkem kui iial varem oli minus esile kerkinud omandihimu, armukadedus jne. <b>Fassaad nagu toimis juba väga hästi, aga kuskil sügaval olid peidus need niidid, mis nagu majavamm mind salaja sõid ja teatud situatsioonides end ka ilmutasid. Kõige hullem oli see, et selle tunnistamine tundus mulle nii räige feilina isiklikus arengus, et ma ei tahtnud seda teha. Õpetan teisi elama, aga ise panen hullematesse ämbritesse, kui iial varem.</b> <b>Tundus liiga karm ning alandav. Paraku muutused just läbi alandlikkuse toimuma saavadki … </b><br />
<br />
Ühel päeval, kui ma tajusin, et teine inimene käitub taaskord mulle ebasobival moel, otsustasin, et seekord käitun teisiti. <b>Kaua ma paugutan neid uksi ja kaua ma rooman siis alandlikult tagasi. See lihtsalt ei tööta ja imeb mu lõpuks tühjaks, sest nagu ka meditsiinis öeldakse, et stabiilselt normist kõrgem näitaja pole nii hull, kui suured kõikumised. </b>Ma võiksin täiesti paralleeli tõmmata oma vererõhu ja emotsioonide vahel. Nii nagu mu vererõhk on teinud müstilisi hüppeid, on ka minu suhted pideavas armastan/vihkan muutuses. <b>Ma võin olla ühel hetkel nagu turteltuvi ja siis muutuda tõeliseks fuuriaks. See näitab ilmsekalt, et tasakaal pole paigas, aga seda tasakaalu ei saa minu sees paika panna mitte keegi teine peale minu enda.</b><br />
<br />
Õhesõnaga jätsin uksed paugutamata ega teinud jälle mingit emotsioonidel baseeruvat draamaetendust, vaid otsustasin, et ukse panen küll kinni, aga lihtsalt selleks, et olla mõnda aega iseendaga. <b>Kui Sa lõpetad vigade otsimise teistes, teiste analüüsimise, muutumise ja keskendud ainult enesele, siis sünnivad lahendused märksa kiiremini. </b>Miks ma olen armukade? Miks mulle kellegi sõnad haiget teevad? Millest tuleneb omandiinstinkt? Mida ma kardan? Mida ma tegelikult tahan? <b>Sisemine konflikt ei saa kunagi algust teisest inimesest, vaid on seotud alati sellega, et me ei taha endale midagi tunnistada. </b><br />
<br />
Kõige klassikalisem näide sellest on see, kui naine kohtub mehega, kes ei vasta tema ideaalmehe listile. Paljudel naistel onju mingit sorti illusioon või visioon oma unistuste partnerist. Midagi stiilis ilus, rikas ja targem kui Bill Gates. Ja ühel päeval kohtuvad nad tavalise Peetriga, kes näeb välja nagu keskmine Eesti mees, teenib miinimumpalka ja on keskharidusega. Ometi tunned Sa end selle Peetriga kole hästi. Ja siis tulevadki need käärid.<b> Süda kisub nagu ühes suunas, aga mõistus hoiab kinni sellest ideaalist. Inimenene läheb stressi, sest ta on keelanud enesele tunda ja samal ajal püüab meeleheitlikult leida sedan nö unistuste partnerit. </b><br />
<br />
Ja kui nüüd see naine ja Peeter Paunverest siis koos on, tekibki selline eriskummaline ja pingeline situatsioon, kus justkui nauditakse ja samal ajal püütakse antud olukorrast põgeneda. <b>Sa ei anna Peetrile tegelikult kunagi päriselt võimalust, sest Sa hoiad kinni millestki, mis on pesuehtne illusioon. Sa oled loonud mingi stsenaariumi ja kui elu ei mängi Sulle kaarte nii kätte, nagu Sina tahtsid, siis tekib trots, viha, kibestumine, pidev põgenemine, ahastus ja lõpuks ka depressioon. </b><br />
<br />
Alustada tulebki sellest, et unustame ära kõik illusioonid ja ootused. <b>Kui Sa lootsid, et kohtud oma printsiga aastavahetuse ballil ja ratsutate koos uude aastasse, siis on päris vastumeelne tunnistada, et tegelikult oli Sinu prints hoopis see naabrimees, kes Sinuga samal ajal prügi välja viima läks ja kellega õhtuhämaruses pilgud esmakordselt kohtusid.</b> Ma tean miljoneid lugusid, kus kõige totramast kohtumisest on kasvanud välja suur armastus. Ma tean lugusid, kus naised on öelnud, et see seljakotiga kiilakas vana pole küll minu maitse, rääkimata sellest, et ma sellisega ühe katuse all elaks, aga oh üllatust järsku on 10a abielus oldud ja see kiilakas on Sinu kõige kalleim vara.<br />
<br />
<b>Sa ei tea, milline on Sinu lovestory ja Sa ei saa seda ka iial teadma, kui Sa pole endaga aus ja ei tunnista, mida Sa tegelikult tunned või tahad. </b><br />
<br />
<br /></div>
Kadri Luik http://www.blogger.com/profile/15525544985684431221noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-29288962.post-8895211289748675272014-06-09T01:08:00.002-07:002014-06-09T02:58:46.978-07:00Kui mees hakkab naisi vihkama <div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Nagu ikka siis sarnaste muredega inimesed juhtuvad minu juurde ikka ühel ja samal ajaperioodil. Olen seda võtnud nii, et ju siis on mul antud nähtuse osas tarvis tuua selgus majja. Alati pole see lihtne ja teatud käitumismustrite osas tunnen lausa, et jään esialgu jänni, kuid usaldan siinkohal oma sisetunnet ning püüan märke märgata. <br />
<br />
Viimasael ajal ma olen mõtisklenud selle üle, et miks inimesed omavahel üldse lävivad. Situatsiooninäide: <b>Mees kutsub naise külla. Naine ilmutab end Eesti teisest otsast kohale, tuleb ekstra mehe palvel ja teeb seda rõõmuga. Kohale jõudes aga ootab teda ees ebameeldiv üllatus. Mehel on hilisõhtusse venivad tööpäevad, õlleke, tegemised oma pojaga ehk siis teisisõnu kohale kutsutud naishinge jaoks ei jätku ei aega ega tähelepanu. Küsimus: Miks ta selle naise siis sinna üldse kutsub? </b>Taolised olukorrad pole juhtunud vaid ühe naisega, näited varieeruvad seinast seina – mõni läheb mehe juurde ja peab siis kuulama heitusi eksist või naise imelistest sõbrannadest või konkureerima spordi, laste, mehe sõprade, alkoholiga jne. Ühesõnaga kõik on alati tähtsam, kui see naine. Ometigi on ta sinna pisar silmis palutud.<br />
<br />
<b>Iga mees on vaba ja vähemalt mina olen seda küll alati aktsepteerinud. Kui mees soovib, siis tal on õigus veeta oma aega kellega ta soovib, olgu selleks Sille või Pille või sõbrad või jalgpall. Palun, pole probleemi! Aga koht, kus minul nende näidete puhul kinni on kiilunud, on see, et miks mehed </b>(jällegi vb kehtib ka naiste puhul, aga käsitlen siiski naise vaateinklist seda teemat) <b>kutsuvad ja tunnevad huvi ühe konkreetse isendi vastu, aga kui see inimene on kohal, siis kätutakse temaga nagu kaltsuga? </b><br />
<br />
Kas inimesed suhtlevadki selleks, et teisele haiget teha? Tunnen üht naist, kes iga kord mehe kutsele vastab ja alati mesijutu peale kohale läheb, lootes, et seekord on mehel aega, seekord ta kaasab naist, seekord ta ei hakka teistest naistest laterdama, ega taha õllepurki voodisse kolmandaks võtta.<b> Iga jumala kord tuleb see naine sealt ära ja on rohkem katki kui enne. </b><br />
<br />
Kas see on nende naiste eneseväärtustamise õppetund? <b>Olgu, mitte just lihtne, kuid teostatav on, et naine tõmbab ukse seljataga kinni ja astub igaveseks minema. Tundes neid naisi, ma tean, et selle jõu nad leiaks eneses, aga mina tahan alati teada algpõhjust. Ma tahan teada, miks teatud mehed nii käituvad? Kas need inimesed vajavad enese kõrvale kedagi, kelle peal oma ülemvõimu näidata? Kas nad saavad mingi doosi energiat, kui nad näevad kedagi vihastamas? Kas nad naudivad teise pisaraid? </b><br />
<br />
Üks mees ütles oma “kiusatavale” kord väga hästi, et:”Keppi saab igalt poolt”. Aga nii ongi, vaevalt siis asi seksis on. Aga mis see siis on? Mis nende meeste peas toimub? Mida nad tahavad? Mida nad kardavad?<br />
<br />
Ma tean inimesi, kes on sellises “suhtes” olnud aastaid. Lihtne on hukka mõista, öelda, et mees on tropp ja naine selgrootu ja naiivne, aga see ei anna vastest küsimusele, miks sellised mustrid sünnivad?<br />
<br />
<b>Minu loogika ütleb, et kui mees on aus inimene, heatahtlik inimene, kui ta tõesti igatseb, armastab või hoolib, siis ta teeb kõik, et naine tuleks ja veel rohkem pingutaks selle nimel, et see sama naine jääks. Ja kui tal on sellest naisest savi, siis austusest teise inimese vastu ta ei mängi ega õrrita, ei tee teisele haiget ega kasuta teda ära.</b><br />
<br />
<b>Lugusid ja näiteid on miljoneid. On jäetud naisi kuskile keset pärapõrgut vedelema, on sihilikult jäetud vedelema teise naise juuksekarvu, on arvuti displayle pandud naise sõbranna pilte jne. Ehk siis kõik on tehtud selleks, et naine tunneks end võimalikult ebamugavalt, haavatult, madalalt. Ükskõik kui palju ma üritan mõista, ma ikkagi ei saa aru, miks on vaja kellelegi sihilikult haigt teha? Need naised on tihtilugu nende meeste jaoks kõik teinud, tõsi olnudki liiga head. Kas see siis on tänutunne? </b><br />
<br />
Üks asi, mis ühendab kõiki neid mehi, kelle puhul sama muster kordub, on see, et nende süda on kunagi olnud murtud ja korralikult. <b>Aga kurb on see, et kellegi teise patud nuheldakse nüüd süütute hingede peal. See on viha terve naissoo suunas. Olgu see teadlik või alateadlik, aga need mehed tegelikult vihkavad naisi.</b> <b>Lihtsalt sellepärast, et kuskil kunagi oli keegi, kes nende südame katki astus. Teine ühine joon, mida olen märganud on see, et kõigil neil meestel on plnud väga domineerivad või kalgid emad. Ma tean juhtumit, kus ühe sellise mehe ema ei võtnud oma last iialgi sülle ega teinud pai. Või on ema terve elu poega surunud raamidesse, otsustanud tema eest, sekkunud tema ellu ja sellest on saanud taas alguse allasurutud viha, mis kandub kogu vastasoo peale. Kurb on see, et ühel päeval võivad need naised, kes on nüüd saanud karistada teiste tehtu pärast, hakata vihkama mehi ja neist võivad saada omakorda südametud emad. Kas sellist ühiskonda me soovime?</b> <b>Palun kallid inimesed, mõelge enne, kui te kellegi katki teete ja ja kui teid kord on katki tehtud, siis ärge karistage selle eest süütuid, vaid lubage armastuse väel end taas terveks teha. Need on Teie inglid, kes on tulnud Teid aitama, ärge murdke nende tiibu ... </b><br />
<div>
<br /></div>
</div>
Kadri Luik http://www.blogger.com/profile/15525544985684431221noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-29288962.post-65557518295404000392014-06-03T04:06:00.001-07:002014-06-09T02:53:58.366-07:00Kes tegelikult teeb meie elust Mehhiko seebiseriaali? <div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Tavaliselt kui sõbrannadega trehvame ja läheb suuremaks jutustamiseks, näeb see välja umbes nii, et igaüks räägib ca 5-10 minutit ja sisu on umbes selline, et tutvusin uue tüübiga ja kõik on nii tore. Või siis, et:”Minul pole midagi muutunud, elame ikka Pauliga koos ja võtsime kassi” vms. Ja siis jõuab järjekord minuni ja minu jutt kestab tavaliselt tund aega, kuigi võtab kokku märksa lühema ajaperioodi, kui teistel. Ja ma ei kohtunud kunagi Pauli või Rauliga, kellega on kõik lihtne ja loogiline. Never! Minu lood on alati sellised, et sõbrannad kasutavad väljendeid:”Ei saa olla!”, “Sellised asjad juhtuvad ainult filmides”, “Uskumatu”, “Santa Barbara” jne. <b>Võiks arvata, et ma olen lihtsalt andekas jutuvestja ja suudan oma halli argipäev lihtsalt põnevamalt ette kanda, kui teised, aga nii see pole. Oli aeg, kus ma uskusin, et keegi on mulle needuse peale sajatanud. See, mis kaasnes nende meestega, kellega elu mind kokku viis, tundus lihtsalt nii kreisi, et isegi ebausklikuna hakkasin juba lõpuks mõtlema, et äkki ikka eksisteeribki ebaõnn ja äkki see lapsepõlves kildudeks kukkunud peegel ongi mind viinud punkti, kus kõik suhted näevad välja nagu järjekordne stseen Mehhikol seebisetiaalist.</b> Koguaeg oli mõte, et ehk kuskil on mingid õlekõrred, millest haarata, enamasti oleks tahtnud helistada mõnele nõustajale ja karjuda, et: ”Ma ei saa aru, mida see inimene mõtleb!” Tavaliselt ei saanud minu meestest aru ka minu lähikondlased, kes tavacase’ide puhul kõik maru eksperdid olid. Vahel jälle oleks tahtnud helistada mõnele selgeltnägijale ja küsida, et ütle nüüd ära, kas see pähkel tulebki lõpuni järada või võib ehk nurka vista ja uusi hazelnute korjama minna, kas mind ootab midagi paremat ees või mitte?<br />
<br />
Aga ühel päeval toimus minus mingi mõistmine. Ma sain aru, et paganama lihtne oleks armastada täiuslikku meest täiuslikes tingimustes. Aga sellisel puhul ei areneks ma inimesena, vähemalt mitte sellel tasandil, nagu seda antud hetkel olen teinud. Ole oma soovidega ettevaatlik pole sõnakõlks. Minu moto oli juba varajases nooruses, et ma tahan õppida tingimusteta armastama. Elu ei jäänud mulle võlgu ja on pakkunud mulle võimalust tõestada, et kas ma seda ka praktikas suudan.<b> Ma mäletan kui aastaid tagasi tutvusin ühe paadunud petisega, kes rääkis sellest, kuidas mitut naist saab korraga armastada. Kui keegi sulle sellist juttu oma tegude vabandamiseks räägib, siis tahaks kulbiga vastu kolbi lajatada, mitte eriliselt armastada sellist.</b> Või kui elu viib Sind kokku mehega, kes on väga konservatiivne. Sinu tahaks seksi, aga tema tahab vaimset suhet või pühapäeval kirikus käia. Ronid mööda seinu ja kirud. Või kui Sa kohtad oma unistuste meest ja elu keerab Sulle vingerpussi ja selgub, et ta on paadunud sõltlane või tal on kodus hästi varjatud rase naine. Sellistes olukordades ei ole just väga kerge näha head ja kedagi armastada või kellestki siiralt hoolida, sest Sinu ego on näinud Sulle sobivat meest või olukords pisut teisiti.<br />
<br />
<b>Oli aeg, kus ma kirusin, et iga korraga tuleb mingi uus ja hullem versioon minu vaatevälja, tänaseks ma ütlen, et see kõik on armastuse tuleproov. </b>Kõik meie kogemused näitavad meile elu erinevaid tahke. Kõik meie kogemused kasvatavad meid. Kõik meie kaaslased peegeldevad meile meid ennast, kõik keerulised väljakutsed arendavad meid. Varem või hiljem tuleb Sul õppida, mida tähendab lahti laskmine praktikas, seda enam, kui oled sellest teoorias rääkinud. V<b>arem või hiljem tuleb Sul mõista, et armastada ei saa ainult heas, vaid seda tuleb praktiseerida ka raskustes. Ükskord saad ilmselt ka kogemuse, et ideaalseid inimesi pole ja kui oled kord pettumisemaitset tundnud, mõistad, et pettuda same vaid enda loodud illusioonides. </b><br />
<br />
<b>Kõik inimesed on täiuslikud, ebtäiuslikuks muudavad nad meie peas olevad kriteeriumid. Sellepärast ongi hästi raske piiritult armastada.</b> Minu elus ongi sellepärast väga rasked inimtüübid ja keerulised situatsioonid, et ma areneksin ja neid filtreid oma peas vähendaksin. Tegelikult on armastada lihtne ja iga inimene on armastusväärne, kuid selleks, et selle tõdemuseni jõuda, tulebki vahel enne oma põikpäiselt valitud kadalipp läbi lohiseda. Väga raske oli õppida armastama. Ma pidin seda tegema, sest ma olin unustanud oma loomuliku algolemuse, kus ma armastasingi ilma tingimusteta. <b>Kõigepealt lõin tingimuliku ideaali inimesest, keda ma saaksin, tahaksin või suudaksin armastada ja siis jõudsin koju tagasi ning mõistsin, et tingimused viivad mind armastusest vaid kaugemale,</b> sest kõigis leidub ju midagi, mis justkui ei väärinud armastust. Armastus sügavamal tasandil aga ei kadunud, armastus oli edasi, aga minu tingimused olid jäänud ja sealt tulidki sisse käärid. Ma pidin läbi raskuste ja valu armastama, kannatades armastama. Elu kirudes armastasin. <b>Armastus on südame vaba vorm.</b> <b>Tundeid ei saa kontrollida, aga mõistis püüab olla meie kaigas kodarates.</b> Mõistusega me püüame kontrollida, luua filtreid. Mõistus ütleb ju südamele, et:”Kuule, ära tunne, see inimene on selline, selline, selline, situatsioon ei ole sobilik” jne. Ma ei käinud südamerada, ma olin oma mõistuse vang. <b>Ma puresin kõiki mehi oma elus mõistusega analüüsides, hinnanguid andes, diagnoosi pannes, lahendusi otsides, selle asemel, et lubada armastusel vabalt voolata.</b> Ehk siis ma tahtsin õppida tingi,usteta armastama, tahtsin õppida kõiki armastama, aru andmata, et juba sündides ma seda oskasin. Seda ei pea õppima, vaid meelde tuletama ja praktiseerima. <b>Armasta, lihtsalt armasta ja Sa oled vaba. </b><br />
<div>
<br /></div>
</div>
Kadri Luik http://www.blogger.com/profile/15525544985684431221noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-29288962.post-35224058550807683642014-06-02T10:01:00.002-07:002014-06-02T16:03:41.148-07:00Kui rõõmuoaas asub pudelipõhjas <div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Ühel hetkel ma taipasin, et minu ellu päris tihti ilmuvad inimesed, kellel on probleemid alkoholiga. Ja ma ei saanud kunagi aru, et miks see nii on, sest ma ise tarbin väga minimaalselt, samuti oli minu lapsepõlve kodu turvaline paik, kus alkohooliprobleemi ei esinenud ning baarikapis püsis kraam aastaid. Olen selle eest väga tänulik. Ometigi need inimesed järjepanu minu ellu kuskilt imbusid ja ühel hetkel ma hakkasin analüüsima, et millest see tuleneda võiks ja mis võiks olla selle ilmingu point või õppetund.<br />
<br />
Just lapsepõlvest ongi tegelikult ilmselt asi alguse saanud. <b>Kasvades kodus, kus alkohol oli tabu, siis minus kerkis esile mõistmatus ning hukkamõist. Kuna minu eeskujud olid väga tugva selgrooga ja põhimõtetega inimesed, siis tegelikult ma esimese asjana kohates alkoholiprobleemiga inimest, kippusin hukka mõistma, süüvimata tegelikult tagamaadesse.</b> <b>Lihtne oli kasti peksta inimesi. Nõrk. Selgrootu. Lontrus. Sest niimoodi oli mulle sisendatud. Minu lapsepõlve kangelane ei olnud lõbus viinanina, pigem vastupidi - lõbus küll, aga siiski väga hukkamõistva suhtumisega nendesse, kes ei suutnud end nii hästi kontrollida. </b><br />
<br />
See kriitilisus sai ka minu üheks osaks ja <b>kui ma siis 20a suhtes olles taipasin, et olin end sidunud alkohoolikuga, oli see minu jaoks täielik müsteerium, sest ma ei olnud näinud, et keegi tuleb koju ja ei jaga mast ega ilmast midagi, ma ei olnud kursis, et keegi võib öösel minu kõrvalt üles ärgata ja “viinajahile” minna. Kui mind esimest korda AA-Kliinikusse oma boyfriendile järgi kutsuti, olin shokis. </b>Ma ei osanud selles olukorras mitte kuidagi käituda. Ma ei joonud väga pikka aega mitte ühtegi drinki, ainult sellepärast, et olla moraalselt toeks inimesele, kes vaatamata mitmetele viinaravidele tegelikult oli ikkagi põhjas.<br />
<br />
Ma tunnistan, et ei osanud sel hetkel adekvaatselt seda olukorda lahendada. Ja ma pole veendunud, et seda tänaselgi päeval teha oskaksin, kuid see inimene ei jäänud ju viimaseks pähkliks ja kui ka sõbrannadega on hiljem jutuks tulnud, siis nii mõnigi on seisnud sama küsimuse ees, et <b>mida teha, kui Sinu kaaslasel on sõltuvusprobleem? </b>Kas kiiresti põgeneda või astuda võitlusesse? <b> Oma esimeses suhtes tegin ma ühe väga tõsise vea selle näol, et võtsin vastutuse teise inimese elu eest enese kanda. </b>Ma olin sõna otseses mõttes elav laip lõpuks. Mul on hea meel, et selle kogemuse sain. Sama viga ma enam ei teeks. Aga mis on siis joodiku probleem, lisaks sellele, et alkoholism on haigus ja sõltuvus on sõltuvus?<br />
<br />
Ühel hetkel ma tajusin, et alkoholiga kimpus olevaid inimesi ühendab üks sarnane joon. Jättes kõrvale pehme iseloomu, mis teeb EI ütlemise keerulisemaks, on neil tegelikult ka tohutu tunnustuse vajadus. Väga tihti näen ma, et inimene, kes tarbib ohtralt alkoholi, on samaaegselt kimpus ka madala enesehinnanguga. Selle enesehinnagu võivad olla alla viinud nii valed partnerivalikud, kriitilised või liigidomineerivad vanemad jne. Inimene ei saa või julge mingil põhjusel olla tema ise ja see pikapeale tapab sisemiselt ära. Tagasivaatavalt julgen ma väita, et kõige enam probleeme ongi neil inimestel, kelle vanemad on väga rangelt üritanud oma lapsi suruda raamidesse. Luuakse ideaalid, mida siis järeltulija peab järgima, aga see tekitab trotsi, viha, valu, ebamugavust. Sarnane lugu onju paarisuhetega - kui ühelt inimeselt hakatakse nõudma liiga palju või üritatakse teda jõuliselt kujundada kellekski teiseks, siis see tekitab sisemise uskumuse või konflikti, et Im not enough ... Sealt saabki alguse käegalöömine, reaalsuse eest põgenemine, enesekehtestamine läbi vaägivalla, ükskõiksus jne. Kõik see, mida alkohol asjaosalisele lihtsamaks teeb, aga kõrvalvaatajatele seda hullust kuubis veel võimendab. A<b>lkoholiga on paraku ka see kuri lugu, et kui Sa kord juba libastud, siis sellised minusugused või minu esivanemate sarnased hukkamõistjad on väga kiiresti kohal. Lõpuks Sinus nähaksegi vaid seda selgrootut viletsat vennikest, kes nagunii millegagi hakkama ei saa ja kui seda Sulle 100x päevas korrutatakse, siis Sa automaatselt võtadki selle rolli. Motivatsioon pingutada kaob ära, tõele au andes Sa ei mäletagi enam, kes Sa tegelikult oled, millised on Sinu tegelikud väärtused. Sinust saabki see mõtetu vend, keda kellelegi tarvis pole. Ja mida rohkem Sind tõrjutakse, seda enam Sa tõmbud oma roosasse võltsmaailma, kus veini või viinauimas saad elada kasvõi roosas valeski, et keegi Sind ikka armastab ja Sinust hoolib.</b> See on pesuehtne reaalsuse eest põgenemine. Kujutage nüüd ette, et olete oma nõrkusega üksi ja see aeg on veninud väga pikale. Ilmselt olete kaotanud töö, pere, kodu. Hukkamõist aina kasvab. Kõik on teisse usu kaotanud, usaldusest rääkimata. Aga usaldus on töösuhetes ja eraelus nr 1. Võib-olla Sa väga tahaksidki sellest nõiaringist välja tulla, aga <b>mugavam on oma roosas vales elada, sest kõik ootavad midagi, kõik ootavad imet, et Sa tõuseks hommikul üles ja oleksid uus inimene. Et Sul oleks järsku töö, et Sa enam iial ei libastuks, et Sa suudaks olla hea isa ja partner. Mõelge milline tohutu pinge see on ühe inimese jaoks. Me ootame, et sellel katkisel hingel oleks üleöö võime supermaniks saada – kas teie suudaksite homme olla uus inimene, seda olukorras, kus kõik äärepeal ootavad ja tegelikult nagunii väga sellesse enam ei usu, olukorras, kus igaüks ütleb Sulle, et Sa oled sitt mees. Ja kui ka tuleb keegi, kes tahab aidata, kes usub Sinusse, siis meenuvad kõik need korrad, kui Sulle öeldi, et Sa pole väärt ja sa jätkadki oma vanas mustris, sest Sa usud seda, mida Sule räägitud on. </b><br />
<b><br /></b>
<b>Nähes ühel hetkel, et kannan enesega hukkamõistu mustrit, mõistsin, et minu elukoo ei seisne oskuses põgeneda, kedagi aidata või ümberkasvatada, sest sarnase probleemiga inimesed kordusid, ükskõik kui kiirelt ma ei jooksnud, kui palju ma ei püüdnud aidata, või ei targutanud. Minu elukool seisnes selles, et mul tuli õppida mõistma ja armastama neid inimesi. Armastada alkohoolikut!? Tahaks ju küsida, et mida neis armastada on, eksole? Aga ma ei räägi siinkohal ainult paarisuhtes olevast armastsest, vaid mõistmisest ja armastamisest üleüldisemalt.</b><br />
<b><br /></b>
<b>Väga tihti on alkoholiga kimpus inimesed väga kuldsete kätega, äärmiselt intelligentsed või heasüdamlikud inimesed, aga me ei taha seda näha, sest me oleme justkui programmeeritud vigade otsimisele, mõistmata, et me me loome seda juurde, mida me inimeses näeme või näha soovime, mõistmata, et me ise surume ta oma raami. </b><br />
<br />
<b>Kedagi armastada ei tähenda seda, et me peaks heaks kiitma kõik tema valikud või õi otsused, kedag armastada tähendab, et me püüame mõista tagamaid miks on asjad nii läinud. </b>Kedagi armastada, tähendab näha head, keskenduda heale, mis ei tähenda, et me peaksime panama ette roosad prillid või võtma kanda teise inimese koorma. <b>Fakt on see, et meie võimuses pole muuta kedagi ja meie ei saa kedagi aidata, kui ta end aidata ei soovi. Aga meie roll pole ka hommikust õhtuni näpuga näidata ja süvendada teise inimese usku, et ta ongi lootusetu lontrus, keda kellelegi vaja enam pole. Igas inimeses on midagi ilusat ja head, märka seda, tunnusta seda ja armasta seda kõige isetumal moel.</b> Võib-olla pole sellest abi ja tolku, aga võib-olla Sinu soe sõna aitab ka alkohholikul endal näha, et tegelikult ma olen väärt, tegelikult ma suudan ja tegelikult ma ei pea elama promilli uimas, et tunda end armastatuna, vaid mind päriselt armastatakse, hinnatakse ning väärtustataksegi. <b>Äkki ta soovibki olla parim version iseendast, aga ta vajab lõputu hukkamõistu asemel piiritut mõistmist. </b><br />
<div>
<br /></div>
</div>
Kadri Luik http://www.blogger.com/profile/15525544985684431221noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-29288962.post-53348199712903903742014-05-24T10:58:00.002-07:002014-05-24T12:08:55.850-07:00Kui naisest saab rongaema<div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Ma olen alati lapsi armastanud ja minu jaoks tundus üks jõhkramaid kuritegusid see, kui naine oma lapsed hülgab. Teine suur probleem on ka naiste vasakule heitmised, mida ühiskond veel eriti jõhkralt taunib. Ei salga, et olen isegi olnud kriitiline selliste asjsade suhtes, kuniks tutvusin ühe mehega, tänu kellele hakkasin teatud tüüpi petvaid naisi ja lausa rongaemasidki mõistma.<br />
<br />
<b>Kujutlege, et kohtute mehega, kes on ideaalne isa. Milline on ideaalne isa? See, kes alati mängib lastega, kes õpetab neid, suunab neid, tegeleb nende mähkmete ja teismea kriisidega. Mees, kes on alati unistanud suurest perekonnast ja ei jäta teid iial titekarjaga hätta või maha. Kõlab hästi, kas pole? </b><br />
<br />
<b>Aga nüüd kujutlege, et see ideaalne isa on nii ideaalne, et lubab lastele kõike. Olgu selleks hilistundideni koos mängimine ja müramine või iga nukk, mis poeriiulilt vastu vaatab. Lastest saab järsku A ja O. Härra tahab oma väikeste sõdalaste ja printsesside kõrval uinuda ka, sest siis on süda ikka rahul. </b><br />
<br />
<b>Mida te naisena sellises olukorras tunneksite? </b>Teie mees on nagu gängi liige. Nii kui te vihjate, et lastel oleks aeg magama minna, teevad tited ja nende pealik nägusid ja teist on saanud rahvavaenlane nr 1. Kui julgete lapsi korrale kutsuda ja väikestel nutt lahti läheb, olgu see või manipuleeriv, on härra kohe teie kõri kallal ja tekib ringkaitse – te olete vaenlane.<br />
<br />
Kui te tahate päeva lõpuks olla oma mehe jaoks NAINE, on Teil juba üks suguõde ees ootamas voodis. Pole väga romantiline, seda enam, et Hr. Ideaalne isa on väga mures, et võite printsessi und häirida.<br />
<br />
Lõpuks võtaks tõesti armukese! Ja lapsed jätaks ka vist mehele ja astuks minema, sest teist on tehtud laste silmis üks kole vaenlane ja üldse miks peaks üks nõid kodus korda nõudma. Kui seksi ka enam ei saa on juba päris tuuga.<br />
<br />
<b>Härra Ideaalne Isa ei pruugi mõistagi, et mitte kõik naised ei suuda olla 24/7 mõistvad mänguhobused ja superemad, vahel tahab naine ka olla NAINE.</b> <b>Tegelikult see probleem pole meile ju võõras, kui rollid ära vahetada. Kas mitte tihti ei juhtu nii, et kui perre lisa sünnib, saavad naistest täiskohaga emmed ja mehed jäävad unarusse? </b>Nüüd oli mul aga võimalust kõrvalt näha, kuidas tegelikult sama võib juhtuda ka meespoolega – järsku on need armsad tegelased kõige olulisemad ja mida sel vaesel naisel muud üle jääb, kui oma osa otsida mujalt. Tahab ju naine ka kordki naine olla ja kordki tunda, et ka temaga perekonnas arvestatakse ning mees tedagi toetab.<br />
<br />
<b>Kes see tahab olla sünnitusmasin või taustaviiul, kellest on tehtud mingi virisev ja vinguv tujurikkuja, kes tahaks öötunde oma mehega veeta, mitte olla 24/7 emme ja mängukaaslane. </b><br />
<br />
<b>Mehed on alati väga kärmed kommenteerima ja halvustama oma partnerit, kui asjad viltu kisuvad, eriti need Härra Ideaalsed Isad, aga ei tasu unustada, et igal mündil on kaks külge. Ja kui Sinu naine on roninud luua selga, siis ilmselgelt on ka Sinul selles loos roll. </b><br />
<br />
Muidugi me otsime mehi, kes tegelevad lastega, armastavad lapsi ja meeldivad lastele, aga lapse seisukohast on siiski kõige olulisem mitte omada vanemat, kes jube semu on, vaid näha harmoonilist paarisuhet, kus esikohal on alati armsam ja siis tulevad lapsed. Pole midagi hullemat, kui üks vanem loobib teist mudaga või kodus käivad bad and good cop mängud. Erinevad seisukohad tuleks enne omavahel läbi vaielda ja arutada, mitte hakata laste ees maid jagama. <b>Ma leian, et distsipliin ja reeglid annavad lastele turvatunde, samasuguse turvatunde, nagu ema/isa piiritu armastus ning julgus seda välja näidata. </b><br />
<br />
P<b>araku, mitte kõik meist pole ideaalsed ja mitte kõik ei suuda, julge ega oska selge sõnaga välja öelda, et kuule, tore, et sa meie lapsi armastad, aga kas Sa minust ka veel hoolid või mind armastad? Nii mehed, kui naised ei lahku kodunt ja lastest põhjuseta, see on siiski millegi puudujääk. Ja need on asjad, mida saaks kahekõne abil lahata ning lahendada. Fakt on see, et Peeter Paan oli cool tüüp, aga tema suurim probleem oli see, et ta ei tahtnud kunagi suureks saada ja paraku mulle näib, et tänapäeva ägedad isad, keda lapsed loomulikult nii väga fännavad, ongi Peeter Paanid, semud ja kamraadid, aga mitte enam mehed oma naistele ja autoriteedid oma lastele. </b><br />
<div>
<br /></div>
</div>
Kadri Luik http://www.blogger.com/profile/15525544985684431221noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-29288962.post-91044842940931705752014-05-17T21:53:00.001-07:002014-05-17T22:27:48.508-07:00Valitud armastus <div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Elus on mingid tõed, mille tunnistamine on kole keeruline. Nagu näiteks see, et ega ikka ei lähe küll elu ainult paremaks, vaid paratamatult, tuleb leppida elu olemusega ning loksuda läbi erinevad etapid.<br />
<br />
<b>Ka suhete osas näib mulle, et on paljugi roosat, millest kinni on hoitud lihtsalt sellepärast, et ilus on uskuda, et asjad nii käivad.</b> Mõni aeg tagasi jõudis mulle nt kohale kurb tõsiasi, et inimesed elavadki tihti koos majanduslikel põhjustel. Tundeid pole, aga jagatud üür on pool üüri. See on muidugi midagi, mida keegi ei sooviks, et temaga juhtub, kuid tegelikkuses võib see juhtuda meist igaühega.<br />
<br />
<b>Teine uskumus on seotud sellega, et tuleb mingi ainus ja õige mees, kelle sa fanfaaride saatel ära tunned. Ja kui üks pastor kord mulle rääkis, et:”Kadrike, armastus ja abielu on otsus”, siis ma muidugi pidasin papit peast soojaks. Heal juhul olin ma nõus sellega, et ma saan otsustada asjaolu, et ma vasakule ei pane, aga mis otsus see armastus olla saab. </b><br />
<br />
Seda aga, et armastus on otsus, hakkasin ma taipama siis, kui üks minu lähedal seisev isik näis mitte iialgi mehele saavat.<b> Ei sähvinud ühtegi välku ja vaikisid fanfaarid, ometigi 50a ta lõpuks kooselu alustas ja pereinimeseks sai. See oli otsus. Ühe jalaga hoidis ta tagaust veel mõnda aega lahti, no nii igaks juhuks. Aga fakt oli see, et kui ta poleks ühel hetkel ikka valinud, oleks ta siiani üksik ja väga õnnetu. </b><br />
<br />
Ja kui ma mõtlen sellele pastorile, siis kahtlemata oleks tema tutvusringkonnas olnud mitmeid väga häid naise kandidaate, ka tema oleks võinudki jääda valima või üldse mitte kedagi valida. Ometigi ta tegi oma valiku. Tagantjärgi vaadates ka õnnestunult.<br />
<br />
Mis puutub abielusse, siis jällegi. Kui palju kordi me oleme näinud, kus abielumees kohtab kedagi, kelle kohta võiks öelda, et näe, komistas oma printsessi otsa alles abielus olles. <b>Ometigi tihti valitakse oma abikaasa. Rõhutan väljendit valitakse ja tihti see otsus ka õigustab end – nii mõnigi paar on oma kuldpulmani jõudnud läbi oma tarkade valikute. </b><br />
<br />
<br />
On ka valitud teisiti, kuid lõpuks on see ikkagi olnud otsus ja valik ja see toimub alati millegi põhjal, a’la oma endise naisega ikka ei kannata reaalselt ühe katuse all elada või uue isendiga on tõesti palju rohkemast rääkida. <b>Neid inimesi, kellega sa teoreetiliselt koos võiksid elada on miljoneid ja ilmselt nii mõnegagi fanfaarid mängivad alguses, nüüd on küsimus, kas sa teed otsuse ja valid midagi või jäädki otsima ja ootama. </b><br />
<br />
<b>Mul on seda enese teooriat muidugi päris keeeruline tunnistada, sest ma olen kasvanud inimeste keskel, kes ootavadki püha ilmutust ja usuvadki, et ideaalsed inimesed on olemas. Paraku ootavad nad siiani.</b> <b>Ja ühel hetkel ma taipasin, et mind ootab täpselt sama saatus, kui ma tõele otsa ei vaata ja ei tunnista, et kõik see maailm seisab minu enese uskumuste taga ja kui ma keeldun mõnele olulisele arusaamale otsa vaatamast, siis ei saa sündida ühtki muutust. </b><br />
<br />
Kõige keerulisem ongi see, et enamik inimesi ei tea, mida nad tahavad ja sinna kõrvale on neil veel ülimalt kõrgendatud ootused. Ja kui siis ka suudetakse leida väga hea partii, siis mõne aastaga tüdinetakse ära. See, et üks abielu kuldpulmani välja veniks on tõepoolest otsus. <b>Keeruliseks teeb asja see, et suhetes peavad kaks inimest otsustama. Ei piisa ju sellest, kui mees abieluettepaneku teeb, naine peab jah ka ütlema. </b><br />
<br />
Mul meenus seda kirjatükki kirjutades üks meestuttav, kes suhtes olles kohtas teist naist ja neil tekkis tuline ning kirglik suhe. <b>Ometigi otsustamishetkel valis mees oma naise, sest see ebamaine olen tundus talle ikka liiga tšillipipar olevat – liiga kuum ja ohtlik. Hing justkui ihaldas küll, aga hirm oli suurem. See oli valik, see oli otsus. Aga ega siis sellepärast jäänud see naine vanatüdrukuks, tema abiellus ikka – teise mehega. Ja ei saa öelda, et see nüüd õnnetu abielu on. See oli valik, otsus. </b><br />
<br />
Ja kuidas me ka ei tahaks vastutust iseendalt eemale peletada ja öelda, et ma ootan oma härra õiget, siis fakt on see, et<b> õigeks saab ta alles siis, kui Sina oled niimoodi otsustanud, enne seda on ta kandidaat nagu iga teine. </b><br />
<br />
Ma vahel mõtlen oma isale, kes on keskmisest eestlasest märksa rohkem kordi abiellunud ja lahutanud. Inimlikul tasandil ma mõistan teda, ilmselt on see päris hea tunne, kui Sa leiad jälle midagi uut ja põnevat ja saad jälle ehitada üles midagi, mille puhul uskuda, et vot nüüd töötab. Tutkit ta töötab, kolistad ikka ämbrist ämbrisse. <b>Toimib ikka see abielu, mille sa ise toimima paned, aga paraku ükski kooslus pelgalt registreerimisest loorbereid ei anna. </b><br />
<br />
<b>Seega kui keegi ütleb, et ära oota ja ära otsi, siis ega ta väga pange ei panegi. Otsides ei leia ja oodates jäädki ootama. Öeldakse, et toodad juurde seda, mis Sul hetkel on – igatsust tundes toodad igatsust, puudust tundes toodad puudust. Oodates lood ootust ja otsides aina otsidki. Ehk on aeg silmad lahti teha ja tõdeda, kõik on olemas, aga kui Sa kunagi ei vali, siis ei saa sündida ka valikut. Kui Sa ühest sähvakast lõket üles ei puhu, ei hakkagi fanfaarid iial mängima. </b><br />
<b><br /></b>
<b><br /></b>
<b>Kaminasse ei saa ka tuld, kui tikku tõmmata kardad või esimese ebaõnnestumise peale kohe alla annad. Mõni käib iga päev lõkkeplatsil harjutamas, aga ei midagi. Konks ei seisne ju selles, kui tihti Sa tuled ja proovid lõket püsti saada, konks on selles, et millal sa jääd lõkkeplatsile niikauaks, kuniks tuli päriselt üleval on. Inimsuhetes on samamoodi - mõnel on elu jooksul miljon partnerit, kuid mitte ühtegi õnnestunud paarisuhet, miks? Sest ei jätku julgust, tahet, otsusekindlust minna lõpuni välja... </b><br />
<b><br /></b>
<b><br /></b>
Ega ma ei tea, kas mul on õigus, seda näitab aeg, aga mulle näib, et vahel on vaja roosast maailmast välja astuda, olla enese vastu brutaalselt aus ja loota, et läbi valusate taipamiste jõuame triumfini.<br />
<div>
<br /></div>
</div>
Kadri Luik http://www.blogger.com/profile/15525544985684431221noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-29288962.post-11235334844859410652014-05-12T00:58:00.001-07:002014-05-12T01:00:02.498-07:00Surf elumerelainetes <div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
Juhtusin hiljuti nägema telesaadet ühest andekast Eesti muusikust, kellest sisuliselt üleöö sai invaliid, kes nüüd sõltub oma kaasa vastupidavusest ja Eesti riigi kesisest sotsiaaltoetusest. Elu ei vali.<br />
<br />
Viimasel ajal olen palju mõelnud sellele, kuidas ja kui kiiresti kõik meie umber muutub. Transpordifirma tegevdirektorist saab palgatöölisest autojuht ja edukast sportlasest töötu eluheidik. Need on lood elust enesest.<br />
<br />
Noor õnnelik naine, kes on saanud äsja emaks ja uskunud, et nüüd algab tõeline elu, saabki tõelist elu maitsta – üleöö on saanud temast üksikema. Olgu siis põhjuseks kaasa traagiline hukk või teine naine. Põhjuseid on erinevaid, kuid tagajärgedega tuleb meil siiski kõigil tegeleda.<br />
<br />
<b>Ühel hetkel ma taipasin, et kõik on nii kaduv, nii etteaimamatu, nii muutuv.</b> See, kes täna supleb rahas võib homme olla püksinööp, see, kes täna on elujõuline, võib homme olla vaid vari.<br />
<br />
I<b>nimesed unistavad ja teevad plaane, ostavad suuri krunte, kuid tihti ei jõua vundamentigi ära valada, sest enne kaob töö või tervis või hoopis see, kellega koos unistati. </b><br />
<br />
Jah, ma tean, see kõlab nii muserdavalt, aga see on elu. Ma olen kohanud viimasel ajal väga palju inimesi, kes eile olid veel kuulsad, edukad, terved, rikkad, mõjuvõimsad ja täna … Täna pole enam miski endine. Loomulikult on ka neid, kes eile olid heidikud koolinurgas, kuid täna populaarsed ja säravad, edukad ettevõtjad või pereinimesed. <b>Lugusid on igasuguseid, kuid üht olen õppinud – mitte milleski siin elus ei saa kindel olla ning miski pole igavene või jääv. </b><br />
<br />
Olles olnud terve elu kontrollfriigi kiiksuga oli selle tõe mõistmine ja sellega leppimine mulle esialgu kontimurdev. <b>Ideaalide poole püüdlejana uskusin alati, et ainult paremaks saab minna. Tegelikult ju nii pole, lihtsalt mugavam on endale näkku valetada ja elada selles roosas maailmas, kus me usumegi, et rikkus kasvab, suhted kestavad igavesti ja edukas iiial ei komista. </b><br />
<br />
<b>Me kõik teame edulugusid, me näeme neid säravaid hetki, sest just neil hetkedel lülitatakse sisse prozektorid, aga kogu selle edu taha jäävad valusad kukkumised, marraskil põlved ja hingepiin. </b><br />
<br />
Mu enese elu on elav näide päris elust. Enamik on tunnistajaks loorberite lõikamisele, aga keegi kunagi ei küsi, et mis on saavutuste või edu hind. Paljud tahaksid välja anda raamatuid, aga kui paljud oleksid valmis läbi tegema kogu selle kadalipu, et nende teadmisteni jõuda, milleni ma olen jõudnud? <b>Minu looming on minu kannatuste vili.</b> Iga kord, kui midagi on väga hästi läinud või õnnestunud, on sellega kaasnenud ka lõiv.<br />
<br />
Jah, ma teangi inimhingedest ja suhetest päris palju, sest ma olen koperdanud kõik ämbrid ise läbi. Ma teangi valgusest nii mõndagi, sest ma olen seal kõiksuses nii mõnedki korrad kolanud. Ma olengi omal alal edukas, aga sellel on hind ja tavapäraselt seda osa elust inimesed ei taha näha.<b> Nii nagu ei taheta näha rikka mehe armutult pikkasid tööpäevi või eduka sportlase veremaitse suus tehtud treeninguid. Me tihti imetleme kellegi hästi kasvatatud lapsi, mõistmata, et nende laste vanemad on ka näinud vaeva, et kombeid, väärtushinnanguid ja teadmisi oma lastele edasi anda. </b><br />
<br />
<b>Kõige selle valguses olen õppinud väärtustama seda, mis mul on. Eeskätt väärtustan ma elu ennast, seejärel kogemusi ja lõpuks kõik neid klassikalisi või vahel esialgu ebaolulisena tunduvaid elemente – töö, leivaraha, sõbrad, pere, armastus, kodu, tervis jne. Miski pole iseenesestmõistetav, aga ükskõik mis ühel hetkel ära võib kaduda, fakt on see, et elu läheb ikka edasi ja meil tuleb muutustes kohanduda. See ongi tänapäeva inimese kõige suurem väljakutse – õppida toime tulema ka siis, kui kõik on muutumises, kui kõik väline tuleb ja läheb. Olla sõltumatu materiaalsusest, inimsuhetest, see ei ole lihtne, aga me peame seda õppima, sest meil reaalsuses puudub kontroll. Sinu saatus on paika pandud, küsimus on selles, kui targalt Sa suudad kätte antud situatsioonides hakkama saada. Võidavad need, kes õpivad elumerelainetes surfama. </b><br />
<br />
<br /></div>
Kadri Luik http://www.blogger.com/profile/15525544985684431221noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-29288962.post-66252962066985009812014-05-11T21:34:00.000-07:002014-05-12T00:38:03.239-07:00Projekt: Titetegu <div dir="ltr" style="text-align: left;" trbidi="on">
<br />
Emadepäeva melus tärganud ühiskondlik debatt teemal “Eesti naine ei sünnita, sest eesti mees ei vastuta”, sundis mindki sulge haarama. Ausalt öeldes jäi Ilvese-Pakosta sõnavõtte lugedes mõru maik suhu.<br />
<br />
Ilves: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-president-eesti-rahva-kestmise-pohikusimus-ei-ole-see-miks-eesti-naine-ei-sunnita-vaid-see-miks-eesti-mees-ei-vastuta.d?id=68648535<br />
<br />
Pakosta: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/liisa-pakosta-kaitsekone-eesti-meeste-toetuseks-ja-vastulause-president-ilvesele-uldistus-meeste-vastutustundetusest-on-kohatu.d?id=68650427<br />
<br />
<br />
Laste saamisest räägitakse nagu projektist. Eriliselt jäi see kõlama Pakosta üllitist lugedes, kus ta viitas uuringutele, et miks iive on pidurdunud.<br />
<br />
<b>Eesti mees tahab ilusamat naist ja eesti naine targemat meest. Säärane oli väide. Peatage maailm, ma tahan maha! Laste saamisest on tehtud ajujaht ja missivõistlus, 2 in 1! Vanasti sündisid lapsed ikka armastuse krooniks ja lapsevanemate rõõmuks, nüüd on tegemist geeniprojektiga, millele pärast läbi pikkade kohtuprotsesside rahastajat otsitakse. </b><br />
<br />
Minu hinnangul pole asi ei vastutustundetutes isades või liignõudlikes emades, vaid probleem on märksa sügavam ning valusam. Minu tutvusringkonnas on palju väga vastutustundlikke mehi ja mõistlike nõudmistega naisi, ometigi pole neil ei paarisuhet ega lapsi. Miks? Sest inimesed on katki! <b>Kogu selles ühiskonnas, kus näitamine ja fassaad on saanud peamiseks, ei teatagi enam mis on reaalne ja tõeline ning mis on meelepete. Lastest on saanud vanemate aksessuaarid – mida nutikam, atraktiivsem ja “müüdavam”, seda parem. Partneritega umbes sama teema - keegi ei julgegi südame järgi valida, vaid võrreldakse naabrinaise ajugeeniuse või naabrimehe missiga. </b><br />
<br />
<b>Keskmisest eesti suhtest on saanud reality show, mida sotsiaalmeedia vahendusel jälgitakse, et kes kauem vastu peab ja millistest geenidest kõige parema resultaadi saab. Fotograafidel pole ilmselt iial nii palju tööd olnud, kui tänapäeval, kus FB päisefoto ütleb rohkem kui tuhat sõna. Mummud seatakse ritta ja ette manatakse võltsnaeratus, pärast fotosessiooni ootab aga pereterapeut või psühhiaater oma leivaraha. </b><br />
<br />
<b>Kurb on, lihtsalt kurb on, kuidas oodatakse, et Eesti iive tõuseks ja inimesed kohusetundlikult oma osa ka annavad, aga paraku on see kõik projektipõhine – rahastaja otsustame hiljem, aga kannatajateks on paraku vaid lapsed. Ei, asi pole selles, et neil kõhud tühjad oleks, vaid asi on nendes sadades ja tuhandetes närvilistes lapsevanemates, kes nende sentide pärast miljon närvirakku kaotavad, et oma õigust taga ajada. Pole veel näinud, et ühegi lahutava paari laps söömata oleks, aga nutvaid ja meeleheitel emasid ning vihast põlevaid isasid jalutab vastu igal sammul. Ja see on ühiskond, mille sarnasest loodame eluterveid inimesi üles kasvatada … </b><br />
<br />
Asi pole meeste ajudes või naiste seelikusaba pikkuses, asi on katkistes inimestes, kes on meie enda loodud maailmas end ära kaotanud. Inimkond elab suures vales ja uskumuses, et armastus ongi see, mida me pildil näeme. Paraku ei saa titetegu olla projektipõhine ja laps ei tohiks olla aksessuaar, keda käest kätte visatakse, küsimusega: kes maksab?<br />
<br />
<b>Jah ma tean, et toit maksab, mähkmed maksavad ja jalkatrenn maksab kah, aga hoidkem siis sent kokku fotograafi pealt, sest ega pereelu pea olema väljanäitus ja lõpetagem hala, et pole piisavalt tarkasid mehi ja piisavalt ilusaid naisi. Alustaks sellest, et lõpetame võltselude propageerimise ning õpetame lastele maast madalast õigeid väärtushinnanguid ja aabitsa tarkusena sedagi, et armastus lihtsalt ON ja lapsed on armastuse krooniks, siis võib isegi asjast asja saada. </b><br />
<br />
<b>Kes siis tahab lapsi sünnitada maailma, kus keegi enam isegi armastusse ei usu. Ühiskond on täis inimesi, kes on enda ära kaotanud, inimesi, kes ei oska ennastki armastada, rääkimata vastassugupoolest. Ma ei taha elada maailmas, kus mehed otsivad ilusaid naisi ja naised tarkasid mehi, ma tahan elada maailmas, kus armastus ON – tingimusteta. Ma ei taha elada maailmas, kus lapsed on projektipõhised, ma unistan ühiskonnast, kus lapsed sünnivad sinna, kus armastus ON – ikka tingimusteta. </b><br />
<div>
<br /></div>
</div>
Kadri Luik http://www.blogger.com/profile/15525544985684431221noreply@blogger.com2