Ma pidin mingi teksti kuhugi raamatusse kirjutama- baah!
"Las Kadri kirjutab, tema on ju see ajakirjanik", lausus Kurusk ja Liloson haaras sõnast...
Ja ma ei oska kunagi ei öelda...Enivei: Txt tuli selline...
Põlva Keskkool on andnud lisaks haridusele mulle ka väga põnevad ja edasiviivad huvid. Lisaks kirjutamisepisikule, sain arendada muusikalisi andeid. Algkoolis tegeles pisikeste lauljatega Mare Urban, 5-st klassist altes moodustus tütarlaste ansambel, mille juhendajaks sai Ülle Kurusk. Alguses oli seltskond päris kirju ja õpetajal oli parasjagu tegemist, et meid ohjata, iga oli ka selline, et konflikte ikka tekkis, kuid hiljem kujunes kindel seltskond, kes ei kartnud rasket tööd ja armastasid just muusikat. Alates viiendast klassist on ansamblis laulnud mina ( Kadri Luik ) , Triin Teresk, Liis Helme, Kerstin Kütt ja Margis Sulaoja. Kuuendas klassis liitus meiega Liis Varkki. Pikka aega kuulus ansambli koosseisu ka Mairit Vikat, kes nüüd õpib Põlva Ühisgümnaasiumis.
Meie esinemisi on nähtud peamiselt kõigil aktustel ja jõulupidudel, viimastel aastatel oleme astunud üles ka Põlva Päevade raames. Samuti oleme üles astunud matustel. Sest nii nagu elus ikka, tuleb vahel ette ka raskeid aegu ja just muusika on see, mis meid kõiki on neist aegadest läbi viinud.
Meie pikaajalise koostöö saladuseks peame häid suhteid ja oskust leida kompromisse, edu trumbiks häälte sobivust, viimast on kõikjal kus esinenud oleme ka mainitud. Seda nimetatakse vist harmoonikaks - lisaks häältele on harmoonilises kooskõlas hinged.
Oleme koostööd teinud ka Võru-Põlva Noorte Meeste Kooriga ja sel kevadel sai tehtud ühiskontsert Põlva Muusikakooli orkestriga. Suurimaks kordaminekuks on olnud 3. koht Jõgeval toimunud Alo Mattiiseni lauluvõistlusel.
Need aastad on kandnud endas rõõmu ja raskust, solvumist ja leppimist, kuid ometigi on see kõik jätnud meile kustumatu mälestuse. Kõik need koos selgeks õpitud laulud. Seda tunnet ei saa kirjeldada, kui laval sõnad meelest lähevad ja sul piisab vaid pilgust teise suule ja kõik on jälle korras. Me läksime alati lavale rõõmuga, sest muusika oli meile nauding. Vahel oli raske, kuid see kõik vääris vaeva. Kord mainis Ülle, et mida ta küll ilma meieta peale hakkab, sama küsiksin mina, mida meie temata teeme, kes meile nüüd viisid selgeks teeb ja imelise kerglusega keerukaid klaverikäike mängib.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar