"Our fingerprints don't fade from the lives that we touch." - Gandhi
Mõelgem sellele lausele korra sügavamalt. Me jätame jälje iga inimese ellu, kellega me kokku puutume.
Milline on see jälg, mille tahaksime endast maha jätta? Milline on see tempel, mille lööme teise inimrese hinge oma tegemiste ning tegemata jätmistega?
Ma saan iga päev väga palju kirju. Inimesed tahavad jagada oma lugusid. Ma olen lugenud väga hingeminevaid ridu teemal kuidas keegi on matnud oma õe või venna, ema või isa, oma lapse... Need kirjad meenutavad mulle alati, kui kaduv on elu.
Juhtusin täna nägema üht filmi, mis rääkis ühest perekonnast, kus pereisa oli väga töökas ja tema graafik nõnda tihe, et pere jaoks suur aega ei jäänudki. Peretütar aga uskus siiralt, et isa ei armasta teda, sest teda polnud kunagi kohal, sest vaatamata sellele, et tema tööarvuti taustapildiks olid türe pildid, siis reaalset aega temaga rääkimiseks, sel mehel polnud.
Kas ta olete kunagi mõelnud, kui palju on neid lapsi meie ühiskonnas tegelikult, kelle vanemad pole neile mitte kunagi öelnud, et nad neid armastavad? Kui tihti on Teie ema või isa seda öelnud? Kui tihti ütlete Teie oma lastele, et te neid armastate? Me kõik teame, mis on emaarmastus, mis on isaarmastus, jah, teoreetiliselt me teame, et enamik vanemaid oma lapsi armastavad, aga miks seda nii raske on välja öelda?
Tulles tagasi sõrmejälgede juurde, mille inimeste ellu jätame, siis mina püüan mõelda nii, et kui ma kohtan kedagi oma elus, siis ma teen kõik endast oleneva, et see kontakt jääks positiivne, sest see viiv või aastaid viis võib kedagi mõjutada terve elu. Võib-olla ma ei kohta seda inimest enam kunagi, aga mulle on oluline, et talle jääks midagi ilusat meelde. Sest kujutage ette, et kasutame meile antud aega selleks, et kritiseerida, hukka mõista ja kui kui järsku teeb elu oma keerdkäigu ja meil pole enam kunagi võimalust oma sõnu või tegusid tagasi võtta, kas te tahaksite seda oma südametunnistusele? Mina küll ei tahaks.
Iga Sinu mõte, tegu ning sõna mõjutab selle inimese elu, kellega Sind kokku on viidud. Olgu Sulle antud ema, armsama, sõbra või kolleegi roll. Sa oled seotud ja Sinu kätes on võim muuta midagi. Sinu sõna võib sisendada eneseusku, Sinu tegu võib kinkida rõõmu, Sinu kingitud aeg võib luua turvatunnet.
Täna ühele vaesele mehele süüa andes ja üht andekat tänavamuusikut toetades mõistsin, et ARMASTUS võib täita kõhu, armastus võib täita kaabu, armastus võib luua naeratuse, tuua päikese pilve tagant välja. Meil ei pea olema palju, et luua hetki, mis loevad. Vahel piisab heast sõnast, vahel paarist eurost.
Sõbrad, need on lihtsad asjad, mis loevad. Armastada pole raske, see ei nõua teilt muud, kui tahet - tahet pakkuda parimat. Tahet avada süda, tahet muuta maailm paremaks paigaks.
Märka inimest enda kõrval!
Lugesin täna üht artiklit, kus üks munk räägib, kuidas ta kohtus vanapaariga, kes olid 70a abielus olnud. Ja munk küsis neilt, et mis on hea abielu saladus. Ja nad vastasid kui ühest suust, et see tähendab pakkuda alati rohkem kui nõuda (võtta).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar