Mul on üks hea sõber, kes kuulub Eesti tippjuhtide sekka. Ühel hetkel hakkas ta tundma, et tal on oma senisest tööst tekkinud küllastumine. Otsid pidevalt justkui vabandusi, et mitte tegeleda selega, millega sa parasjagu tegelema peaks. Ja ühel hetkel tegi ta otsuse, et vaatamata sellele, et tal on väga hea positsioon ja ta on oma valdkonnas tipus, loobub ta sellest tööst sellisel kujul. Mõni aeg hiljem ta tunnistas, et lõpliku otsuse eest peab ta tänama oma abikaasat. Just tema naine oli see, kes kõrvalt nägi, et mees teeb kuidagi vastumeelselt, ei naudi enam ja ütleski talle, et kui see enam Sind ei rahulda, siis ära passi, tee see samm ära. Ja sellel hetkel mulle meenus see vana tõde, et iga eduka mehe taga seisab tugev naine.
Mehed on ambitsioonidad, orienteeritud eesmärkidele, tahavad palju saavutada, aga naise roll ongi hoida meest selles osas maapeal, et mees ei unustaks olla õnnelik, nautida hetke, teha siiski seda, mis pakub talle rahuldust. Meile, naistele kahtlemata meeldivad edukad mehed, töökad mehed jne, aga samal ajal peaks naise suurim rõõm olema see, kui tema kõrval pole lihtsalt saavutustejanus karjerist, kellel pole pere jaoks aega ja kellel on kõigest kopp ees, vaid me soovime siiski näha, et mehe elus on tasakaal. Ja just seda tasakaalu ja harmooniat peaksimegi meie, naised, pakkuma. Tuletagem meelde oma mehele, et me ei armasta teda mitte palganumbri ega staatuse pärast, me armastame teda tema enda pärast. Et meile on oluline, et inimene meie kõrval saaks nautida oma tegemisi. Iga tubli mees vajab head naist, kes talle pakub mõistmist, hellust, head nõu, kuid ei muutu sealjuures targutajaks, nõudjaks, kontrolliks või konkurendiks.
Üks väga armas naine saatis mulle hiljuti lõigu ühest artiklist, mis esmapilgul võib tunduda kuidagi naist mahasuruvana. Aga ma tõesti tunnen, et isiklikult olen hakanud aastate jooksul tajuma, et ma tõesti ei taha olla suhtes see püksikandja pool. Selleks, et suhe toimiks, peab mees olema piisavalt selgrooga ja naine piisavalt alandlik. Naise roll on luua tingimused, et mees saaks olla mees – juht, liider, autoriteet (see on mehe olemus) ja mehe asi on luua need tingimused, et tema naine saaks end tunda naisena - olla hoolitsev, olla oma mehe sotsiaalne ning vaimne südametunnistus, olla imetleja, tunnustaja, muusa - pehmet ning armastusväärne (see on naise olemus).
“Actually, a woman is supposed to be the energy of the man. Historically, in the background of every great man there is either a mother or a wife.” The spine gives the main support to the entire body and keeps it upright. But the spine is in the back - not visible from the front. Women who know the art of being the auspicious source of energy to men are like the backbone of society: they keep things together and upright. Men could be compared to the face of society. Just imagine what would happen when the spine wants to be in the front….! It seems to be a forgotten dignity and honour to serve in the background. „
Põhiprobleem seisneb selles, et naised saavad kogu sellest poindist valesti aru. Üks osa arvab, et silmas on peetud seda, et ma ei tohi ise saavutada, ma ei tohi olla tark, ma pean olema alandlik, sõnakuulelik ori. See pole ju nii, see, et ma sütitan oma mehe, panen ta särama , ei tähenda, et ma olen tema katlanaine, kes puid alla pillub, vaid see tähendab, et ma olen oma olemuselt tuli, mis sulatab mehe südame.
Teine vale tõlgendus minu hinnangul on see, et kujutatakse ette, et mehe asi ongi rabada, töötada ja meie oleme need lillekesed koduseinte vahel, kes vilju naudivad. Ma olen kohanud väga palju naisi, kes on kodused ja nad sõna otseses mõttes ei liiguta lillegi. Kui Sinu mees võimaladb Sulle elu, kus Sa ei pea hommikust õhtuni rabama, siis oska seda väärtustada. Paku ka midagi vastu. See on privileeg, mida mees on Sulle läbi armastuse pakkunud. Ja küsimus pole ju vaid tööl käimises või rahateenimises, vaid igal inimesel peab olema mingi väljund. Kõik aeg või võimalused, mis on Sulle pakutud, kasuta seda ratsionaalselt ja headel eesmärkidel. See pole õige suhtumine, et mees peab kõike, aga mina ei pea mitte midagi. Mees ei pea midagi. Sina ka ei pea. Aga küsimus ongi selles, et kuidas leida tasakaal ning harmoonia. Mõtle alati sellele, et mis mul on? Kas ma oskan seda hinnata? Kas ma näitan välja oma tänu? Mida on minul pakkuda? Oletame, et mul on ilus kodu, minu mees maksab kõik arved, ma saan elada kunglikku elu. Kas ma võtan seda iseenesest mõistetavana? Aga kas see on iseenesestmõistetav? Milline oleks mu elu siis, kui neid hüvesid poleks? Kas need muudavad mind sõltuvaks, kas minu suhe baseerub valedel asjadel? Aga mida ma saan vastu pakkuda? Mis tuleb otse minu südamest, kui olen selle kõigepealt täitnud tänutundega? Ehk saan ma valmistada õhtusöögi, ehk saan ma pakkuda võimaluse mehel lõõgastuda peale tööd? Kuidas ma loon harmooniat ning tasakaalu, mida iga suhe oma olemuselt nõuab?
Või vastupidised näited. Mees on diivanikaunistus, naine möllab kolmel töökohal, tuleb koju, peseb pesu, teeb süüa. Kas see on minu kui naise kohustus? Ei ole. Aga miks ma lasen sel sündida? Miks ma ei nõua, et mind väärtustataks, et suhtesse, milles ka mina üks oapool olen, panustaksid mõlemad – oma võimte ning kokkulepete alusel. Kes on loonud lontruse kodudiivanil? Sina ise, sest Sa teed tema eest kõik ära! Sa oled võtnud mehe rolli!
Naise roll pole olla mees, ega lill, naise roll on olla naine, teha kõik selleks, et mees tunneks end mehena, et mees võtaks vastutuse. Sinu asi on teda selle eest tänada ning julgustada olema päev päeval parem. Nii nagu Sa isegi püüdled igapäev paremuse poole.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar