esmaspäev, jaanuar 14, 2013

Imed ja imelised inimesed




Olen ikka öelnud, et see, kes unistada ei julge, ei saa  kunagi nautida ka oma unistuste elu. Mina olen lapsest saadik julgelt unistanud ja ka omajagu riskinud, ise samal ajal veendunult uskudes, et kõik läheb nii, nagu minema peab. Ma pole astunud suvalisse suhtesse, uskudes, et saan kord kogeda, mida tähendab kohtumine tõelise hingesugulasega, ma pole võtnud vastu palgatööd, uskudes, et löön kirjanikuna kord läbi ja ma olen paljudel hommikutel hõljunud peadpidi pilvedes ja mõelnud, et ükskord saan seda, teist ja kolmandat kogeda või omada – olgu see siis kohtumine mõne mind inspireerinud isikuga, mõni konkreetne automudel või mõni muu vahva elamus või kogemus.

Eelmise aasta lõpus kirjutas mulle üks fotograaf, kes teatas, et sooviks mulle kinkida fotosessiooni. Tegelikult on neid fotograafe olnud lausa mitmeid. Edev nagu ma olen, siis muidugi see rõõmustas mind, aga olin veendunud, et ju see ikka jutuks jääbki. Üks fotograafidest veel ütles, et hetkel kiired ajad, võtab uuel aastal uuesti ühendust. "Nojah, ehk järgmiste jõulude ajal kuuleb midagi, kui hästi läheb," mõtlesin mina.


Uus aasta saabuski... Algas mingi tohutu vaimse stressiga ja ausalt öeldes tundus, et see aasta küll enesega midagi head kaasa ei too. Ka tuttavad kurtsid, et aastavahetusel keerati kas partneriga tülli, juhtus mõni õnnetus või suri mõni lähedane. Ka mina tundsin, et midagi on valesti ja läksin kolmeks  päevaks pagulusse. Lülitasin telefoni välja ja olin täiesti inimtühjas kohas, kus ainult linnud laulsid ja internetti võis unes näha. See oli nagu õnnistus. Mõte sai nii selgeks ja hing kergeks – aeg iseendale.


Tagasi tsivilisatsiooni naastes ootas mind närveldav kohtumine onkoloogiga ja ühesõnaga endiselt tundus, nagu aasta on hukule määratud. Nagu te teate, siis arstilt sain siiski positiivsed uudised. Särasin!

Siis saabus kiri sellelt samalt fotograafilt, Merikeselt, kes uuris, et kuidas mulle kuupäev sobib, et tal on kõik valmis ehk siis mind ootab fotosessioon Palmses koos mõisaproua kleitide, meigi ja soenguga. Isegi sefiirikorvid ja transpordi oli Merike organiseerinud. Milline naine ei unistaks sellisest võimalusest? Mina olen küll unistanud ! Lisaks sellele osutus Merike ise imeilusaks inimeseks nii seest kui väljast. Ta oli kõik organiseerinud, pluss kogu päev toimus tema kulul – ta lihtsalt soovis mulle sellist kingitust teha. Merikesega oli veel kaasas üliäge Maia, kes pika päeva vältel mind õues pildistades kinnaste ja šokolaadiga varustas, prožektorit hoidis, minu kleite sättis jne. Meil oli super meeskond ja see päev oli lihtsalt üliarmas ja tore! Aitäh! 





Aga imed polnud selleks korraks veel läbi. Juba järgmisel päeval ootas mind kohtumine Lainega.  Laine Randjärv on taaskord üks hiigelsuure südamega naine, kelle puhul tunnen, nagu mul oleks teine ema, kes mul silma peal hoiab ja jõu ning nõuga aitab. Veel enne, kui Lauriga lähemalt tutvusin ja raamatuplaan tuli, oli just Laine see, kes mind julgustas hoolega kirjutama, tunnistades, et tahaks väga näha minu raamatut enda öökapil. Endise kultuuriministri suust midagi säärast kuulda oli loomulikult kompliment ja suur rõõm.




Edasi viis tee mind ja Laurit  kirjastaja, Tiina Ristimetsa jutule, kel jätkus ka vaid häid uudiseid – Testament ilmub juba märtsis!!! Tiina on kõik juba läbimõelnud ja meile jääb puhas loomerõõm. Juba oodatakse minu uut raamatut, mis tegelikult poole peal on, lihtsalt vahepeal tuli Testament valmis kirjutada. Mulle jätkub tööd, lugejale ootusärevust. Aitäh Tiinale, kes on üks tõeline südamega tegija, siiras ning otsekohene inimhing! 




Ja loomulikult aitäh veel kord Laurile, kes algusest peale uskus minusse ja oli valmis selle suure töö koos minuga ära tegema, kes usub sellesse, et maailma saab paremaks kohaks muuta. Vähe on missioonitundega mehi siin väikses Eestis, mul on siiras rõõm, et ühe sellisega sain luua miskit, mis toob rõõmu ja hingerahu põlvest põlve.  






Kõik on lihtsalt super! Inimesed minu ümber on võrratud, minu unistused lihtsalt täituvad ja hirmud, negatiivsus ja viltuvedamised on minu mõtetest kadunud ja seetõttu ka minu elust peaaegu haihtunud. 


Sõbrad, Teie loote oma maailma. Olge julged, unistage julgelt, lubage elul pakkuda endale parimat, sest just parim on Teile valmis pandud, et õigel ajal Teieni toimetada. Ja ärge unustage neid Dyeri sõnu: “You dont get what You want, You get what You are!” 


PS! Minu laupäeva hommiku tegi eriliselt eriliseks üks noor naine, keda kohates taastus minu usk armastusse täielikult. Kujutlege ette miljoni dollari naeratust ja selle naeratuse tõi tema näole võimalus üle pika aja tõusta inimese kõrval, keda ta kogu oma südamest armastab. See on lihtsalt nii ilus, kui teineteist on leidnud kaks inimest, kes elavad selle nimel, et teisel oleks hea, kel pole kahju ühestki sendist ega minutist ja see on nii ilus!   Kui lihtne on tegelikult ühte naist õnnelikuks teha - lihtsalt kohtle teda kui kuningannat, austa teda, armasta teda ning Sinust saab tema kuningas, kelle heaks pole tal iial millestki kahju. Armastus elab! Ma soovin Teile kõigile neid inimesi, kes panevad Teid siiralt särama. Kelle jaoks on Sinu unistus ka tema unistus, kes toetab Sind nii raskel hetkel, kui elab kaasa rõõmujoovastuses. Need samad inimesed olid kord unistajad, nüüd on see nende reaalsus. Sina lood oma maailma! 

Kommentaare ei ole: