Olles ise tegev poliitikas ja nähes kuidas teatud süsteemid toimivad, siis püüan ka Teie silmi pisut avada. Ma ei ütle, et kõik otsused on alati 100% õiged, et poliitikud on eksimatud või, et kõik on korras nagu Norras, aga palun mõelge minuga veidi kaasa ja püüdke asju näha ka teise mätta otsast.
Mind ründas mõniaeg tagasi vihane erakonnakaaslane, et riigikogu liikmete palka olevat tõstetud ja mis see siis olgu!? Miks see mind ei häiri? Sest isegi kui nad kõik teeniksid vaid 100€ kuus, siis ega mina seda ülejäänud raha oma taskusse ei saaks - seda lihtsalt ei jätku.Ja näidake mulle seda inimest, kes oleks nt 300€ nõus iga päev tööd tegema ja selle eest piltlikult öeldes poolte eestlaste käest peksa saama? Teine asi, kui nt teie naaber töötab Soomes koristajana ja saab umbes sama palka, mis meie riigikogu liikmed, siis keegi ei kaaguta ajalehes, et no küll ikka teenib palju lihtlabase harjaliigutamise eest. Kas Sa ikka tead, kui lihtsalt Soomes töötavatel eestlastel see raha tuleb? Või kas sa pead normaalseks oma naabri palga kallal ilkumist, sest Sinu meelest tundub see ebaõiglane - mis Sa vingud, mine ka koristajaks, töö on ju lihtne ja palk hea! Miks te arvate, et poliitiku elu on meelakkumine? Enamik neist inimestest on läinud sinna selleks, et midagi paremaks muuta. Loomulikult on igas kollektiivis ju erandeid, mõni Soomes resideeruv koristaja ainult magab luua otsas ja mõni parlamendiliige näeb ka enamikel istungitel vaid und, aga erand ei ole enamus!
Täna juhtusin lugema järgmist postitust FB´s:
"Olin Nõmme keskuse poes, valmistoodete
leti taga ja ootasin oma järjekorda. minu eest oli umbes 75-80 aastane
mutike. Kui järjekord temani jõudis siis küsis ta ühele
sooduspakkumises olevale keeduvorstile osutades - kui palju maksab 300
grammi seda toodet. Müüja vastas: " Umbes 1,20 euri". "See on liiga
kallis minu jaoks...", vastas mutike. See äratas minu
tähelepanu.... Järgmisena võttis mutike ühe sooduspakkumises oleva
grillkanakintsu ja arutles omaette, et kui ta selle kõrvale riisi
keedab, siis peaks kõhu täis saama küll. kui ma olin omad tellimused
kätte saanud ja letist eemaldunud, asusin mutikest jälitama. leidnud
sobiva momendi, küsisin: "Kas teil on rahaga väga kitsas?" Ta vaatas
mulle otsa ja ütles:"Mul on pensionipäevani jäänud umbes 10 päeva ja
20 eurot." Selle peale võtsin ma rahakotist 10-eurose ja ulatasin
temale. Ja teate mis? Ta keeldus! Ta vaatas mulle otse silma ja ütles
järgmised sõnad:" Ma pole elus laenanud ega kerjanud! Kogu oma elu
olen ma tööd teinud. Ma tänan, et teil jätkub kaastunnet minu jaoks,
kuid ma ei saa seda vastu võtta! Ma tänan!" Ta läks kassasse ja maksis
arve metallrahas. Ma vaatasin talle järele ja tundsin uhkust. Uhkust
selle üle, millised vanaemad meie maal on. Õhtul ma nutsin patja, mina
- 42 aastane mees, selle üle, kuidas meie riik neid mõnitab.
Solidaarsus Kreekaga? Itaaliaga? MINGE P....E, ORAVAD!!!" Lugesin seda
ja mul on häbi! Häbi oma riigi ja poliitikute pärast. Krt!
Väga emotsionaalne tekst, aga milliseid nõuandeid jagab Härra autor, kel ei jätku niipalju lugupidamistki vanema generatsiooni vastu, et ei nimetaks hädas olnud pensionäri mutikeseks.Ka mina olen poes pisaraid valanud vaest pensionäri nähes, aga ma valan pisaraid ka nälginud Aafrika laste pärast,aga samas, kas ma olen ise läinud nt vabatahtlikuna Aafrikasse? EI! Kas Sina oled läinud poliitikasse, et midagi muuta? Vaevalt! Aga olukord saab paraneda vaid seal, kuuhu me ise panustame!
Minu vasusõna teksti autorile kõlaks nii:
Ma siiralt loodan, et tänu sellele solidaarsusele ja selle laenu
intressidele saavad ka meie pensionärid parema elu :) Mõistan
täielikult inimeste emotsioone, aga kui tausta analüüsida, siis isegi
kui me tõstaks pensioneid KOHE ja võtaks selleks laenu, siis oleksime
ise Kreeka - riik, mida ähvardab pankrot. Ja kui mõne teise
valitsemise ajal peaks nii minema (KE´s on ju vanad laenuvõtjad),
siis meile näidataks ka fucki... Nagu meie tahame praegu teha. Kreeka
kaotus, et neil pole selliseid juhte nagu meil. Jah, nad elasid korra
hästi, aga mis tulemus on? Olukord on neil sitt! Ja kannatavad ka
nende lapsed...Meie laste tulevik on helgem, sest meil on just nimelt need säästvad esivanemad. Ka meie riigiisad on säästupoliitikat
õppinud nendelt samadelt esivanematelt.Kui mul pole söögiraha, siis ma ei lähe panka ega võta laenu, vaid üritan säästlikult palgapäevani vastu pidada. Miks peaks riik teisiti talitama? Võtma laenu, et korra kalamarja süüa ja hiljem võlgades vireleda. Tänased rumalad otsused mõjutavad meid ja meie järeltulijaid aastaid. Täna võetud laenude eest Teie lapsed Teile tulevikus AITÄH ei ütle, seevastu arukate investeeringute eest võite lausa pai saada :)
Mõistkem, et poliitikud pole mustkunstnikud, nad ei trüki keldris eurosid, vaid üritavad olemasolevat õiglaselt jagada ja targalt investeerida, et seda raha juurde toota. Palun, astuge poliitikasse, nähke vaeva, kandideerige ja muutke maailma :)) Lihtne on kritiseerida, aga minge ja vaadake,kui lihtne on miljardeid jagada, kui KÕIK tahavad saada - pensionärid, üksikemad, töötud, ettevõtjad. Kõik ju väärivad, aga RAHA EI KASVA PUU OTSAS! Valikud, mida need inimesd päevast päeva tegema peavad EI OLE lihtsad. Kui Su haige vanaema ja töötu ema mõlemad tahavad su viimasest 15 € osa saada, siis jaga seda, seda enam, et enam, et talv vb osutuda külmaks ja natuke oleks tarvis tallele panna...Ikka püüad ju mõelda, et kõigile saaks natuke ja samas mingi osa ka kuskule kasvama panna - vähemalt arukas teeks nii...Mitte arukas ainult kulutab ja just sellepärast paljud meist ei olegi riigikogus!
Sa ei suuda oma 300€ palgaga ära majandada, riik ei oska oma eelarvet ka ideaalselt jagada - nad on inimesed nagu meie, aga neid on mitu ja koondatud on helgemad pead. Mina ei kahtle, et Jürgen Ligi on maailma parim rahandusminister.Mina ei kahtle ka, et Urve Palol pole ilusad mõtted ja soovid. Aga kui Ligi ei ürita säästa ja investeerida, ei saa Urve mõtted kunagi teoks.
Olgem tolerantsemad! Teie ju valisite need inimesed parlamenti, usaldagem neid siis ometi!
2 kommentaari:
Ma pole kunagi kibestunud inimene olnud. Pigem vastupidi. Olen ehk liigagi positiivne ja usaldav. Näen alati tulevikku helgena ja proovin inimestest aru saada. Ja saangi. Aga isegi minul viimasel ajal tõsiselt tekkinud kahtlusi, et meie riigis on midagi mäda...
Sa räägid, et eestlased teenivad Soomes head raha ja ma vastu ei vaidlegi.Üldiselt teenivadki, muidu nad seda ei teeks. Aga mis elu see seal on? Iga nädalavahetus näen ma toimetuse fotograafi tehtud pilte kuidas sajad noored mehed ja naised Soome vahet traalivad. Nad on isad, emad, vennad, õed, keda nende perekond näeb kui kuuvarjutust. Neid ei oota õhtuti soe söök ja armastav perekond, neid ei oota õhtuti oma armas voodi, neid ei oota õhtuti oma laste kilked. Ma ei tea mitte ühtegi teist riiki maailmas, kust nii massiliselt naaberriiki tööl käiakse. Minu arust see ei ole normaalne.
Pensionidest. Olen tähele pannud et nii Tartu kui Tallinna tänavatele on tekkinud juurde kerjavaid vanureid. Mõtle, Sa oled terve elu selle maa heaks siin tööd teinud, lapsed üles kasvatanud ja kõik mis sa saad on külm tänav Viru Keskuse ees ning möödujate kalk pilk. Minu arust see ei ole normaalne. Näitena naasisi hiljuti Austraaliast mul üks tuttav, kes peale aastat seal töötades sai juba välja võtta pensioni, mis oli sisuliselt sama suur kui tema teenistus seal aasta jooksul. Seega sisuliselt saab seal lisaks palgale samasuure pensionilisa igaks aastaks.
Viimaseks mõistan täiesti et poliitiku elu ei ole kerge. Ausõna mõistan. Aga minus on ilmselt siis niipalju küünilisust arvamaks, et seda on veel vähem noorel pereisal, kes pisarsilmi (olen oma silmaga seda näinud) kallistab sadamas oma 2 aastast tütart keda ta sünnist saati näinud kokku niipalju päevi, et võib neid ühe käe peal kokku lugeda...ja ta ei tee seda suure raha pärast. Tal ei ole suuri laene, suuri liisinguid, ta pole kunagi mõtetult kulutanud. Ta teenib seal SÖÖGIRAHA. Jällegi ei tea ma mitte ühtegi arenenud riiki, kus inimene peab söögi pärast muretsema. Sul võivad olla suured maksud, sul võivad olla suured elamiskulud aga süüa jõuavad osta ilma mureta nii kreeklased, itaallased kui ka teised...
Ma tegelikult olen ka väga ratsionaalne ja arusaaja inimene ja mõistan, et mu kommentaar sisaldab suuresti emotsioone, aga paraku nähes ise pidevalt meie riigisaadikute suhtumist ning eluviisi on mul raske uskuda, et neil sama raske on kui paljudel kaasmaalastel...
Nagu ma oma kirjatöös ütlesin, siis lihtne pole olla ei koristaja Soomes ega riigikogu liige Eestis. Olen 100% kindel, et nii mõnigi koristaja ainult magab luua otsas ja nii mõnigi valitu suigub laua taga selle asemel, et oma palga eest ka vastavalt panustada. Aga sp ongi meie, kui valijate asi vastutada selle eest, et sinna pääsevad ainult need, kes tõesti meie heaolu eest seisavad. Ja oma tutvusringkonna põhjal võin öelda, et paljudel saadikutel polegi peresid, sest neil pole selleks lihtsalt aega. Ega nutavad ka riigikogu liikmete lapsed - issi saab lubada seda, et lapsel on parim nukk, aga mitte kvaliteetaeetaega isaga. Nii nagu pole lihtne olla ausalt teeniva ehitaja tütar, pole lihtne olla ka Eesti rahvast teeniva poliitiku võsuke. Need inimesed riigikogus töötavad ju iga päev selle nimel, et see pereisa ühel hetkel ei peaks enam üle lahe tööle käima. Kui RE ei seisa ettevõtluse edendamise eest, kust siis need uued töökohad tulema peaksid? See poliitik on jätnud unarusse oma pere, et aidata seda pere, kellele me kõik kaasa tunneme, aga kes poliitikule kaasa tunneb? See pingviinikostüümis paraade mööda töllerdamine pühapäeva õhtul, selle asemel, et keskmise eesti mehe moel kodus õlut libistada pole ka teab mis ÄGE elu.
Postita kommentaar