Mul tuli üle pika aja isu kirjutada. Seda juhtub Eestis olles nii harva. Ju on ikka probleem selles, et kõik kellest Sa midagi kirjutad, võivad Sulle tänaval vastu jalutada ja näo täis sõimata. Mitte, et ma kriitiline oleks, aga vahel siiski. Ja muud asjad on nii värsked, et enda rahu nimel, ei tasuks neid asju siin lahkama hakata, mõne aasta pärast on seda kindlasti palju turvalisem teha.
Käisin täna noorte tantsustuudio kevadshowd vaatamas ja kuigi laval oli palju nooremaid ja vanemaid andekaid tantsulisi, siis minu pilku püüdis hoopis üks u 3 aastane väike roosas kleidis tüdruk. Kes hüppas ja tantsis niimoodi kaasa, et teda oleks võinud otse lavale saata.
Kui vahepeal tundubki tulevik tume või sa mõtled, et milleks üldse pingutada ja vaeva näha, et vb kooli lõpetad ära, siis on ainult võlakoorem ja tööd pole ning vb 40 aastaselt oled ka reuma käes vaevlev keskealine vanamoor, siis lapsed on justkui lootusekiir tulevikku.
Ma läksin seda etendust vaatama ühe oma parima sõbraga ja niimoodi seal istudes me mõtlesime, et ühel päeval käime oma lapsi siin vaatamas. Temal tuleb muidugi käia ka kõigil minu laste üritustel, sest Härra Varik on minu tulevaste laste ristiisa.
Aga jah, see väike tüdruk tekitas minus tohutu titeisu. Hakkad nagu mõtlema, et tahaks ikka elus midagi püsivat ja väärtuslikku.
Ma kohtasin ükspäev bussis mustlaseite, kes väevõimuga mulle ennustada tahtis. Muidugi ma üritasin sellele vastu seista. Mitte, et ma kardaks tulevikku kuulda, aga esiteks mul polnud vaba raha ja teiseks mind eriti ei eruta see abielu ja 3 lapse jutt. Elu sees ma ei taha 3e last, siis võid juba mehe armukese ka perre arvestada ja psühhiaatri kulud oleks ka ilmsed liig mis liig.
Igatahes rääkis mutt mulle, et mu elus pidi mingi mees olema, keda ma armastan(tohohh, väga põnev) ja keegi nelja tähega sõbranna pidi sellele vastu olema. No nelja tähega sõbrannasid on mul ainult üks – LIIS :D No ja selleks, et Liis vastu oleks, peab mu armastatu küll viimne supilontrus olema, kuigi jah, ma ei tea ühtki meest v silmarõõmu, kes Liisule väga meeldinud oleks :D Tema meelest meeldivad mulle egotsentrikud ja müstikum-mehed. Ja muidugi ta loodab, et leian endale mõne kongusnina ja hakkan rätiga mööda Egiptust tuulutama.
No igatahes ütles mustlaseit, et 10 päeva pärast ootab mind mingi suur muutus… ohoo-ohoo – jalutan uue mehega ringi, mersu on perse all, töötan Eesti tippajalehes, söön hommikuks kalamarja saia ja rockin Saku Suurhalli laval? Ahjaa, ja saan pühast vaimust emaks - see viimane juhtub kindlasti, sest süda on mul küll ülepäeviti paha ja viimane kord viskas juba pildi taskusse. Mina olengi Neitsi Maarja, Jeesus on tulekul :D Kahju, siis et ma pojast pole unistanud, damit, rockibeebi Kathriini jaoks on ikka meest vaja.Kõik see vb minuga juhtuda küll, aga ilmselt 10 aasta jooksul :D Ok, Neitsi Maarjat minust vist siiski ei saa.
No tore, igatahes kolmapäeval saab 10 päeva täis ja kui ma Pulleritsu eksmile pole pääsenud ja polegi oma elus midagi võimast kogenud, otsin mustlasmuti üles ja ütlen, et valetamise eest maksad mulle peale hoopis.
Aga tegelikult ega elu pole väga kehv viimastel aegadel olnudki, koolis läheb kenasti, tööd ka veel EV leidub, kui kinni haarata, muusikalises mõttes paistab valguskiir, vana sõber teeb väga head rockbändi pluss tutvusin just uue kitarristiga, kellega peatselt vaatame kas koostöö sujub. Nälga pole ka veel surnud, kuigi vahepeal oli nuudli üledoos, aga ma kurjam ju muud ei söö nagunii. Ühesõnaga kõik on bueno, vigisemine on nõrkadele.
Varsti sõidan veel kultuurireisile sankt peterburgi kah!
Ma küll ei oma väga kindlat sihti oma elus ja kui keegi minult midagi küsib vastan ma viimastel aastatel pidevalt „Ma ei tea!” Aga siiski sisetunne ütleb, et tulevik on helge…
Käisin hiljuti vene kirjaniku Anatoli Nekrassovi seminaril ja see oli päris põnev, usun, et tegelikult olen ma vaimselt oma ea kohta juba päris kaugele jõudnud. Paljud sünnivad vaimselt alles 40ndates, aga siis kipub hilja olema, infarkt on juba ülekäinud, elu on raisatud materiaalsete väärtuste kokku kuhjamisele. Vaimsed eesmärgid tuleb seada juba noorelt. Nekrassov rõhutas, et kui me teeme asju, mida me armastame, siis see tagab heaolutunde ja kindlustab materiaalse kindlustatuse. Tuleb lihtsalt leida see oma tee.
Ma olen mõelnud, et praegusel ajal, kus töötus on väga raske issue ühiskonnas, võiks inimesed koduspassimise asemel vabatahtliku tööle mõelda. Ma elan Tartus lastekodu kõrval ja mõtlen tihti, et tegelikult võiks leida selle aja ja käia seal ja uurida, äkki saan kuidagi aidata, äkki kellelgi on vaja suurt õde. Samamoodi ma mõtlen endiselt vanglasse vabatahtlikuks minemise peale, nägin ka sellekohast saadet, mind tõesti tõmbab. Aga UK kogemuse põhjal võin öelda, et iga asi tuleb ise Sinu juurde kui on õige aeg, siis tuleb võimalus. Ma võtan asja rahulikult, võib olla pole praegu veel õige aeg.
See on hea oskus õppida asju võtma rahulikult. Me ei pea nagu näljas koerad jooksma millegi järel, vaid me peame kulgema ja kõik tuleb ise. Iga asi on millekski hea, ka iga igavikuna tundunud tund.
Teate, ma avastasin midagi uut enese jaoks…naiseliku intuitsiooni kõrval on olemas ka väga tugev mehelik intuitsioon… Kõik mehed polegi puupead, kes millestki aru ei saa… HÄMMING!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar