pühapäev, mai 31, 2009

"Sina tegid selle võileivatordi?" JAH "aa.ok, siis ei ole midagi"

Vahel on ikka ütlemata tore mõista, et Sinu elus on inimesi, kes Sind läbi ja lõhki tunnevad. Meil oli siin väike sünnipäeva pidu ja minu sõbranna tuli minu juurde ja näitas mulle mingit pilti. Ütleme nii, et ma polnud tõesti just väga thrilled, oli ja ei olnud kah, suht mõttetu jäädvustus. Ja kui ma siis seal mingi mhmh suunurgast ära ütlesin, siis teatas mu sõbranna, et : „ Teate, Kadriga on alati nii, et kui talle miski meeldib, siis ta kohe ütleb seda ja kiidab takka ja kui talle ei meeldi, siis ta on lihtsalt vait.” Ja ma tõdema, et mitte keegi pole suutnud mind nii hästi iseloomustada, sest see vastab 100% tõele. Ma ei ole selline, kes hakkaks lahmima väga, mulle ei meeldi halvasti öelda, aga ma ei suuda kunagi midagi kiita, kui ma seda südamest ei mõtle. Seega ongi nii kujunenud, et kui ma millestki vaimustun, siis ma kohe pean kiidukõne maha ja samas kui miski pole minu maitse, siis ma lihtsalt olen vait. Nagu nt söögilauas, kui ma ei kiida Teie valmistatud sööki, siis ma ilmselt pean seda keskpäraseks ja ma ei vaevu pidama kõnet teemal, et see pastaroog käib kah. Ma lihtsalt söön oma toidu ära ja ütlen aitäh. Aga kui te olete valmis saanud millegagi, mis on imehea, siis ma muidugi seletan terve õhtu, kui fantastiline kokk te olete. See on üks kõige skorpionlikumaid tunnuseid üldse. Muidugi, nüüd ilmuvad kõigi silme ette need hetked, kus ma olen keset ühisüritust käratanud, et miks sa nii nõmedaid sokke kannad ja kes sulle need vanakooli kingad ostis jne. See tuleneb lihtsalt sellest, et kui keegi midagi ei ütle, siis Sa jäädki neid vanu põlvini ulatuvaid kanapasa värvi froteesokke kandma ja seda juba minu maitsemeel välja ei kannata. Ma olen detailide friik ja ma ei saa sinna midagi parata.


Nii arvavadki inimesed et nii mina, kui teised skorpionid oleme nagu klaasid, millest kõik läbi näevad. Aga ma olen avastanud enda juures tõsiasja, et ma olen kohati kõige karmimat maski kandev naisolevus ever. Ma võin oma jääkülma suhtumise ja kurja pilgu taha peita terve lõputu sisemaailma. Eile ajas üks inimene mind paganama närvi, mitte enne kui ta mulle 3m raadiusesse juhtus, issand ma vannun, et ma oleks tahtnud sealt minema joosta või vähemalt midagi öelda. Mulle ei meeldi inimesed, kes minus selliseid emotsioone tekitavad. Mulle ei meeldi inimese, kes on mul nagu needus kaelas. Ma kutsun neid inimkummitusteks, Sa ei pruugi nendega isegi mitte suhelda, aga ometigi jäävad nad sulle igal sammul ette.
.



Muideks, ma vaatasin üks öö filmi „He´s just not that into u „ – see peaks olema naistele kohustuslik. Üks parimaid linateoseid, mida ma hiljuti vaadanud olen. Nii julmalt pannakse ära. Meie naised ikka üritame meeste tegudele vabandusi leida, a´la ta kaotas mu numbri ära, tal on kiire, tal pole arvet jne. Siit tuleb tõde: KUI MEES TEILE EI HELISTA, SIIS TA POLE LIHTSALT HUVITATUD! Kui mees teiega peale 10a kooselu ikka ei taha abielluda, siis järelikult pole ta endiselt kindel, et just Teie olete see õige. Äärmiselt elutruu film sellest, kuidas mehed käituvad ja mida naised mõtlevad. Kui mees magab kahe naisega korraga, siis on ju fakt, et ei armasta ta tegelikult kumbagi. Kui mees peale kohtingut ei helista, siis te ei meeldinud talle. Ja siit tuleb parim pala: On Teile kunagi keegi öelnud, et „Küll see mees, kes Sinu kord saab on õnneseen”. Hhaahah. See on vana nõks korvi andmiseks, sest mõelge loogiliselt, kui see mees nii õnnelik oleks, siis ju seda ütlev mees peaks Teid juba naiseks paluma.
Et nüüd mitte naiste tuju päris ära rikkuda, siis ma võin öelda, et filmilõpus toodi ka välja siiski mõned juhtumid, kus mehed tõesti kardavad ja sellepärast saba jalge vahel minema jooksevad ja teid vältima hakkavad. Nii nagu meie naised, kardavad ka mehed lasta mõnikord inimesi ligi… ka nemad kardavad haiget saada, kardavad end siduda jne. Elu on üllatusi täis, vaadake filmi, väga hea ja mõtlemapanev on.

reede, mai 22, 2009

Kevade luule

Ahistav igatsus krohvis ta südameseinu,
pole akendki millest õhku oleks imbunud,
ei siin hapnikku leidu.

Üks mõte kannab viha ta ajju,
ei leia keegi leegi eest varju.
Ta tunded on kirglikult kuumad,
ta kadeduse nöörid teda surmavalt poovad.

Ta süda jääb seisma kesk vaevalist tõusu,
kas pikk on neil samm
või ongi temast saanud tunnete vang.

Ta pilku ei tõsta, ta vaikib kui tumm,
ta mõtteis pole miskit selget,
on vaid ahastus, millel voolamise
peatamiseks puudub tamm.

Ta vaikselt nüüd kustub igatsuse embuses,
kaob vaikselt tal usk ja lootski hääbub.
Ehk viha tal enese vastigi kaob,
küll kõik laabub ja süda vaiksemalt siis taob.


/Kathriin 2009/

pühapäev, mai 17, 2009

AIDSI ajastu

Teate minu jaoks jääb ikka mõistatuseks see Eesti ühiskonnas toimuv. Krt, me oleme Euroopas HIV levikult esikohal, aga kõik panevad kõiki.

Kevad on eriti hull aeg, mehed on nii kiimas, et see paistab hõõguva „olen näljas” aupaistena nende peakohal. Ma küsin mis toimub?

Kas tõesti tuleb „EI” näkku maalida ja seljale tätoveerida pikk nimekiri veel tingimustest…

Ma ei facki Sinuga, kui…

a) Sa oled mu sõbranna mees
b) Sa oled olnud 10a mu sõber
c) Kui ma Sind ei tunne
d) Kui Sa tahad lihtsalt kellegi peal harjutada
e) Kui Sa tahad lihtsalt end suvalise peal rahuldada

Tore, kui kõik tahavad sexi, druge ja rocknrolli eksole, aga me ei ela enam lillelistel 70ndatel, kus seksrevolutsioon möllas, me elame aidsiajastul. Ja mitte süstivate narkomaanide aidsi ajastul, vaid ajal, kus ka täiesti korralikuna näiv mees või naine võib kanda enesega kaasas karmi saladust.

Ma lähen täiesti närvi meeste peale, kel on kodus ilusad, targad naised. Ok, vb see naine on vähe kitsi, no ok, võtad armukese, saan sellest veel mingi tasemeni aru, aga mida hekki sul on vaja igale teisele naisolevusele ettepanek teha?

Noored plikad tulevad linna peale hängima: „ Õo, kuulete vä, sa ei tea kust ma praegu tulen, ma tulen … juurest!” Tegemist on näitega elust enesest, Põlva linnast, ma ei hakka nimesid nimetama, kes oli see pisut tuntum persoon, kelle linade vahelt ilmselt siis saabuti.

Ma ei ole ka mingi selline, kes ütleb, et jah abielluge 16 aastaselt ja seksige siis nii, et seinad värisevad ja naabri Maie kepiga põrandat peksab, aga ma imestan seda „Kõik panevad kõiki” suhtumise järjepidevat tõusu.

Ja ma imestan sedagi, kuidas püsisuhte väärtus hakkab aina langema, milleks seda suhet siis üldse vaja on? Milleks elada kellegagi koos ja siis talle sellega haiget teha, et austusest pole raasugi. Jäta see naine siis maha ja vehi oma anakondaga palju tahad.

Meeste puhul mind paneb imestama see suhtumine. Tean isiklikult üht meeskodanikku, kes ütles, et ta vajab vaheldust, et kui ta võõrsil ära käib ja võõrast liha mekib, siis on jubedalt hea koju tagasi oma moori juurde pöörduda. Nojah, sul kuradima jobul vb ju hea olla, aga sel naisel, kes sinu edasi kantud herpest või süüfilist peab ravima, küll väga tore pole. Hea kui on veel süüfilis, halvimal juhul elad hiv-iga, sest su armas ja tore mees, kellele sa oma JAH sõna andsid vajas veidi vaheldust.

Ütleme nii, et viimasel ajal ma olen hakanud järgmima mis pick up linedega siis voodisse ka üritatakse sebida, viimase aja hit oli muidugi see, kui üks kodanik X teatas, et äkki peale seksi tärkab meie vahel armastus, et prooviks. Ja muidugi, ma fackiks kõigi ettejuhtuvate meestega, äkki tekib armastus… Get lost nigga!

Mul on kodus igav, naine tööl, ma olen pikalt kuival olnud ( ilmselt 12h) , tuled ehk külla. No mida, get a life, värdjas!


No kurikuulsaim on muidugi: „ Mis põed, Sul on on hea ja mul on hea.” Nojah, laula oma regivärssi kellelegi teisele… Mida see emotsioonitu nühime „3 korda ettepoole, 3 korda tahapoole” annab?

Vastik vaadata kuidas mehed nii madalalae langevad, et tulevad nuruma sinu käest seda öökest. Kellele sellist haledat venda vaja on? Normaalne mees saab nagunii ja päris normaalne mees ei kepi aidsi ajastul ringi, vaid kasutab oma riista kõrval ka ajusid.


Ma olen viibinud meeste seltskonnas, erinevatel põhjustel väga erinevates ja mind huvitab, kui need naised teaksid, mida neist räägitakse, kas nad siis ka nii uljalt jookseksid otse ööklubist „Võrratu virvendusega” iga suvalise jorsi linade vahele…eiei, sry, linade vahele saab vist harva, tavaliselt viiakse sellised toredad tüdrukud kännu najale ja siis järgmine päev saadakse õlle klaasi taga kokku ja räägitakse sellest pikemalt. „Tra, tead seda Kase Tiinat vä? Võttis eile peale lifet mul mammaste tankla juures suhu, täis lits ikka, aga hea oli.” Palju õnne Teile kallid naised! Sellise maine juures tahab iga mees teiega abielluda !

Ammu pole enam litsmehed moes, vanasti veel vaadati, et OOO, tal on palju naisi olnud, kindlasti voodis vastupandamatu ja hea, nüüd tahaks krt meest, kes valida ka oskab. Mehed tahavad ka ju naisi, kes oskavad stiilseid rõivaid valida ja ei kipu iga kohaliku parmuga suksutama, miks me naised ei peaks tahtma meest, kes oskab naist valida, mitte ei pane kõike mis liigub. Naisena tekib parem tunne, kui Sa tead, et see v teine mees laseb vaid häid ja kvaliteetseid naisi ligi, mitte ei tõmba iga harakaga ringi.

Mulle meenub üks olukord mu enese elust, kus minu tolleaegne kutt, suutis ka vasakule panna ja mina muidugi tuntud bravuutitar helistasin sellele totsile ja küsisin temalt, et:" kas Sa ikka kummi kasutasid v?" "Ei,"kostis õrnuke hääl ja lisas, et minu mees oli olnud nii täis, et tõenäoliselt ei mäletagi vahejuhtumit.ÕUKEY, nekrofiil oled v, samahästi võid ju surnukuuri olevuste peal karata, mis sul vaja minu magava kassi otsas hüpata on? Dsiisas!

Mis ma oskan öelda, silmagi pilgutamata pannakse tänapäeval vasakule, kas sellises ühiskonnas saab veel uskuda armastusse ja püsisuhtesse, see on juba igaühe enda otsustada, aga olgem ausad ühe käe näppudel vb need mehed üles lugeda, kes tõesti sõna TRUUDUS tähendust teavad. Õnneks v kahjuks leidub veel naiivseid naisi, kes lasevad enesega nii teha...äkki see võõras parfüüm ikka ei haknud toidupoes võõra naisega lihaletis kõrvuti kanakintsu valides külge.

reede, mai 15, 2009

10 päevaga tippu!?

Mul tuli üle pika aja isu kirjutada. Seda juhtub Eestis olles nii harva. Ju on ikka probleem selles, et kõik kellest Sa midagi kirjutad, võivad Sulle tänaval vastu jalutada ja näo täis sõimata. Mitte, et ma kriitiline oleks, aga vahel siiski. Ja muud asjad on nii värsked, et enda rahu nimel, ei tasuks neid asju siin lahkama hakata, mõne aasta pärast on seda kindlasti palju turvalisem teha.

Käisin täna noorte tantsustuudio kevadshowd vaatamas ja kuigi laval oli palju nooremaid ja vanemaid andekaid tantsulisi, siis minu pilku püüdis hoopis üks u 3 aastane väike roosas kleidis tüdruk. Kes hüppas ja tantsis niimoodi kaasa, et teda oleks võinud otse lavale saata.

Kui vahepeal tundubki tulevik tume või sa mõtled, et milleks üldse pingutada ja vaeva näha, et vb kooli lõpetad ära, siis on ainult võlakoorem ja tööd pole ning vb 40 aastaselt oled ka reuma käes vaevlev keskealine vanamoor, siis lapsed on justkui lootusekiir tulevikku.

Ma läksin seda etendust vaatama ühe oma parima sõbraga ja niimoodi seal istudes me mõtlesime, et ühel päeval käime oma lapsi siin vaatamas. Temal tuleb muidugi käia ka kõigil minu laste üritustel, sest Härra Varik on minu tulevaste laste ristiisa.

Aga jah, see väike tüdruk tekitas minus tohutu titeisu. Hakkad nagu mõtlema, et tahaks ikka elus midagi püsivat ja väärtuslikku.

Ma kohtasin ükspäev bussis mustlaseite, kes väevõimuga mulle ennustada tahtis. Muidugi ma üritasin sellele vastu seista. Mitte, et ma kardaks tulevikku kuulda, aga esiteks mul polnud vaba raha ja teiseks mind eriti ei eruta see abielu ja 3 lapse jutt. Elu sees ma ei taha 3e last, siis võid juba mehe armukese ka perre arvestada ja psühhiaatri kulud oleks ka ilmsed liig mis liig.


Igatahes rääkis mutt mulle, et mu elus pidi mingi mees olema, keda ma armastan(tohohh, väga põnev) ja keegi nelja tähega sõbranna pidi sellele vastu olema. No nelja tähega sõbrannasid on mul ainult üks – LIIS :D No ja selleks, et Liis vastu oleks, peab mu armastatu küll viimne supilontrus olema, kuigi jah, ma ei tea ühtki meest v silmarõõmu, kes Liisule väga meeldinud oleks :D Tema meelest meeldivad mulle egotsentrikud ja müstikum-mehed. Ja muidugi ta loodab, et leian endale mõne kongusnina ja hakkan rätiga mööda Egiptust tuulutama.

No igatahes ütles mustlaseit, et 10 päeva pärast ootab mind mingi suur muutus… ohoo-ohoo – jalutan uue mehega ringi, mersu on perse all, töötan Eesti tippajalehes, söön hommikuks kalamarja saia ja rockin Saku Suurhalli laval? Ahjaa, ja saan pühast vaimust emaks - see viimane juhtub kindlasti, sest süda on mul küll ülepäeviti paha ja viimane kord viskas juba pildi taskusse. Mina olengi Neitsi Maarja, Jeesus on tulekul :D Kahju, siis et ma pojast pole unistanud, damit, rockibeebi Kathriini jaoks on ikka meest vaja.Kõik see vb minuga juhtuda küll, aga ilmselt 10 aasta jooksul :D Ok, Neitsi Maarjat minust vist siiski ei saa.


No tore, igatahes kolmapäeval saab 10 päeva täis ja kui ma Pulleritsu eksmile pole pääsenud ja polegi oma elus midagi võimast kogenud, otsin mustlasmuti üles ja ütlen, et valetamise eest maksad mulle peale hoopis.

Aga tegelikult ega elu pole väga kehv viimastel aegadel olnudki, koolis läheb kenasti, tööd ka veel EV leidub, kui kinni haarata, muusikalises mõttes paistab valguskiir, vana sõber teeb väga head rockbändi pluss tutvusin just uue kitarristiga, kellega peatselt vaatame kas koostöö sujub. Nälga pole ka veel surnud, kuigi vahepeal oli nuudli üledoos, aga ma kurjam ju muud ei söö nagunii. Ühesõnaga kõik on bueno, vigisemine on nõrkadele.

Varsti sõidan veel kultuurireisile sankt peterburgi kah!

Ma küll ei oma väga kindlat sihti oma elus ja kui keegi minult midagi küsib vastan ma viimastel aastatel pidevalt „Ma ei tea!” Aga siiski sisetunne ütleb, et tulevik on helge…

Käisin hiljuti vene kirjaniku Anatoli Nekrassovi seminaril ja see oli päris põnev, usun, et tegelikult olen ma vaimselt oma ea kohta juba päris kaugele jõudnud. Paljud sünnivad vaimselt alles 40ndates, aga siis kipub hilja olema, infarkt on juba ülekäinud, elu on raisatud materiaalsete väärtuste kokku kuhjamisele. Vaimsed eesmärgid tuleb seada juba noorelt. Nekrassov rõhutas, et kui me teeme asju, mida me armastame, siis see tagab heaolutunde ja kindlustab materiaalse kindlustatuse. Tuleb lihtsalt leida see oma tee.

Ma olen mõelnud, et praegusel ajal, kus töötus on väga raske issue ühiskonnas, võiks inimesed koduspassimise asemel vabatahtliku tööle mõelda. Ma elan Tartus lastekodu kõrval ja mõtlen tihti, et tegelikult võiks leida selle aja ja käia seal ja uurida, äkki saan kuidagi aidata, äkki kellelgi on vaja suurt õde. Samamoodi ma mõtlen endiselt vanglasse vabatahtlikuks minemise peale, nägin ka sellekohast saadet, mind tõesti tõmbab. Aga UK kogemuse põhjal võin öelda, et iga asi tuleb ise Sinu juurde kui on õige aeg, siis tuleb võimalus. Ma võtan asja rahulikult, võib olla pole praegu veel õige aeg.

See on hea oskus õppida asju võtma rahulikult. Me ei pea nagu näljas koerad jooksma millegi järel, vaid me peame kulgema ja kõik tuleb ise. Iga asi on millekski hea, ka iga igavikuna tundunud tund.

Teate, ma avastasin midagi uut enese jaoks…naiseliku intuitsiooni kõrval on olemas ka väga tugev mehelik intuitsioon… Kõik mehed polegi puupead, kes millestki aru ei saa… HÄMMING!