esmaspäev, november 11, 2013

Kuu ajaga südame heaks

Käisin täna natuke oma tervise näitajaid kontrollimas ja oh rõõmu, vaatamata sellele, et olen loobunud peotäitest tabletidest on nii mõnedki asjad paika loksunud. Eelis järjejorras siis vererõhk, mis polnud mul iialgi isegi tablettidega nii korras, kui praegu. Olen kõrge rõhuga maadelnud üle 10 aasta ja ainuke period, kus suutsin rõhu normis hoida, oli ranget dieeti pidades. Tol korral küll muidugi nüüd tagantjärgi vaadates üpris ebatervislikku dieeti ja ainult kaalulangetamis eesmärgil. Aga kaal langes ja see mõjutab koheselt ka erinevaid näitajaid.  Paraku kui tahtejõudu jääb väheks, siis on tagasilöögid kiired tulema. 

Kurb, aga tõsi on see, et  tervislik toitumine on ainuke võimalus end keemiavabalt inimesena tunda. 

Pisut üle kuu on möödunud minu südameinfarktist ja olen teinud väga kardinaalsed muutused oma toidulaual. Selle tulemusena on langenud kaal, minu rasvaprotsent on sama, mis minu väga tervislikult toituval treenerist sõbrannal, minu vanus on näitajte põhjal 24 aastat (olen tegelikult 27), minu siseorganitte umber rasv põhimõtteliselt puudub. Suvel need näitajad olid hoopis midagi muud... Järeldus: dieet toimib! 

Aga mõned muudatused ja nipid, mida olen kuu aja jooksul enda heaks kasutanud: 

1. Vahetasin välja tavalise keedusoola, sest see sisaldab keemilisi ühendeid, mis pole teps mitte kasulikud. Nüüdsest kasutan ainult himaalaja roosat kristallsoola, mis sisaldab kasulikke mineraale. 

2. Olen loobunud punasest lihast, mis oma rasvasisalduse tõttu kitsendab veresooni ning tõstab kolesterooli. 

3. Tarbin Veet Mano soovitusel vitamiinipulbrit Cardio max, mis sisaldab B grupi vitamiine (mh nt tiamiini ehk B1, mis on südamele väga vajalik, kuid mida tavapäraselt saab vaid lihast. Lihast ma teadupärast olen loobunud. Just tänu Cardio Maxile sain oma vererõhu taas normi. Ilma ravimiteta 110/80 – pole paha või mis? Mul on ikkagi olnud vererõhus, mis ravimitega olid 130/95 ja ilma 160/110.  Cardio Max sisaldab lisaks tiamiinile ka vitamin C’d ja D’d + B6, B12, niatsiin, foolhape, L-arginiin, L-tsitruliin, maca taim jne.  Keegi ei keela oma rõhku kontrolli all hoida ka ravimitega, nii on ilmselt mugavam ja odavam, aga see on siiski tagajärgedega võitlemine ja keemial on alati kõrvalmõjud. Mina eelistan oma kehale anda seda, mida ta vajab, et ise end ravida ja toimivana hoida. 

4. Olen täielikult loobund igasugu vortstidest, juustudest jm rasvaallikatest. Samuti ei kasuta void ega margariini. 

5. Kuna keha vajab häid rasvu, tarbin oliiviõli, avokaadosid ja soon mõõdukalt kala. 

6. Olen loobunud suhkrust ning nisujahust. 

7. Olen loobunud piimatoodetest (tõsi esineb nõrkushetki, aga sellisel juhul valin madala rasvasisaldusega tooteid). Piimatooted nimelt sisaldavad küllastunud rasva, mida seostatakse otseselt südamehaigustega. 

8. Söön väga palju juurvilju ning puuvilju. 

9. Olen loobunud kanamunadest, sest kui ma lugesin, kui palju mg kolesterooli leidub ühes munas, siis ausõna olgu see armastus  keedumuna või omleti vastu kui suur tahes, see risk pole seda väärt. 

10. Olen vältinud valget riisi, pastat ja kartulit. Kord või paar  nädalas luban enesele nt täistera pasta rooga või pruunist riisist valmistatud toitu. Tarvitan tihti  ka tatart.

11. Joon palju vett :) 

12. Joon ainult naturaalsid mahlasid, kuhu pole lisatud suhkrut. Eriti kasulik on nt granaatõuna mahl, samuti armastan oma vitamiini pulbrit tarvitada koos värskelt pressitud apelsinimahlaga. 

13. Toidulisandina kasutan veel D-vitamiini  ja magneesiumit. 

14. Tarvitan regulaarselt purustatud kakaoube.  Kakaouba sisaldabkiudaineid, rauda, kaltsiumi, magneesiumi, B-vitamiine, C- ja E-vitamiini ning palju teisi aineid. Kakaoubade kõrge magneesiumisisaldus aitab tugevdada südamelihast, aeglustab vere hüübimist, reguleerib vererõhku ning alandab tromboosi- ja insuldiohtu. Kakaooad aitavad vähendada ka veresoonte lupjumise sümptomeid ja riski ning menstruaalkrampe. Magneesium võib tõsta organismi aluselisust, mis aitab kaasa mürkainete eemaldamisele organismist.
Kakaooad sisaldavad serotoniini, trüptofaani, anandamiidi, dopamiini, fenüületülamiini (PEA) ja monoamiin oksidaas ensüümi inhibiitoreid (MAO). Neil kõigil on positiivne mõju ajukeemiale, sest need suurendavad serotoniini ja teiste neurotransmitterite ringlust ajus. Need looduslikud kemikaalid on seotud õnnetundega.Lisaks on kakao ülivõimas antioksüdant. Naljakal kombel, kui Sa hakkad tarvitama õigeid asju, siis Su keha hakkab ka nõudma õigeid toitaineid - vanasti mind mõru kakaouba oleks jätnud külmaks, nüüd ma lausa tahan seda, samuti tõmbab mind puuvilja kausi poole, mis vanasti oli üpris mõeldamatu - need pirnid võisid sinna kaussi minu poolest ära mädaneda. 

15. Söön korraga vähe, kuid tihti. 

16. Ma ei söö praetud toite. Juurviljad on väga maitsvad ka lihtsalt ahju pistes (nt paprika või porgand). Aurutatud kraam on kindlasti eriti tervislik. 

17. Maiustamiseks sobivad pähklid või tumeda šokolaadiga kaetud kuivatatud marjad. Erilise magusa isu korral olen lubanud soja kakojooki. 


RÕHUTAN, et ma pole ei arst, ega toitumisspetsialist, kuid ma pean õigeks, et mitte kuulata pea laiali kõiki teisi, vaid katsetada ise ja vaadata, mis töötab, mis mitte. Minu kogemus muidugi näitab, et selline muutus nõuab väga suurt disiplineeritust. See on valikute küsimus, et kas aidata end ise või loota pidevalt arstide abile. 

Loomulikult  suurim muutus oli see, et võtsin aja maha. Ütle EI stressile! Ja liikumine on A ja O. Olen hetkel võtnud rahulikult, sest peale infarkti pole mõistlik kohe rabelema hakata, aga mida kiiremini jalutuskäikudega alustad, seda parem.  

kolmapäev, november 06, 2013

Kes me oleme?Naised!Mis me tahame?Ei tea!Kuname tahame?Kohe!

Ma ei julge isegi vaadata, kui palju on möödas minu viimasest blogipostitusest. Ilmselt liialt kaua. Facebook on mind hästi teeninud, kuid mõned teemad jäävad justkui liiga laiaks et sinna pildikese alla ära mahtuda. 

Meeste-naiste suhted on alati olnud teema, mis vajab FB seina asemel vähemalt ühe suure Lasnamäe paneelmaja seina, et midagigi öeldud saaks. Mulle tundub, et õnneliku suhte jaoks on vaja ikka tõesti õnne ennast. 

Muidugi on töö iseendaga üüratult oluline, aga samal ajal mõni ei jaga maast ega ilmast biiti, aga on vägagi õnnelikus suhtes. Mida teadsid meie esivanemad vaimsest kasvust või eneseabi raamatutest. Eks need "vana aja" abielud olid ka rohkem sellised "Viskam Mardi ja Mari paari ja vaatame, kas saab asja" stiilis. Ja siis tuligi mängu see õnnefaktor. Kui seal ikka oli see seemneke olemas, siis kasvas ilus ja tugev puu, kui polnud, siis see kidur oks lihtsalt hoiti laste jms abil surmatunnini koos. 

Tänapäeval, kus armastuse mõiste on järjest segasemaks muutunud ning seda tihtilugu enam üldse väärtuseks ei peeta, leidub igasugu raamatuid nii meestele, kui naistele. Üks minu lemmikkirjanikke, kes suhetest kirjutab, on David Deida. Üht tema raamatut lugedes mõistsin, et see igavesest ajast igevesti kestnud häma, et naised on nii keerulised ja vajavad 1000 lk manuaali, samal ajal kui meeste olemus on lahtiselgitatav 20 leheküljega, ei vasta sugugi tõele. Tegelikult ei jää mehed meit sugugi maha - samasugused seest siiruviirulised ja pealt kullakarvalised. 

Selleks, et midagi läbi hammustada, tuleb muidugi alustada tööst iseendaga... Tsiteerin Teile üht kirjakohta Davidi piiblist naistele: 

"Sinu naiseliku energia metsikumate ilmingute vastu võib tal isegi tülgastus tekkida. Tegelikult ei lükka mees Sinu tundeid tagasi, ta lihtsalt ei taha, et elu teda piiraks - aga Sinu tunded on tõeline elu./""/Mida enam sa oma naiselikus energias oled, seda ligitõmbavamaks sa talle muutud. /""/Sinust saab kokkuvõttes see, mis teda elus köidab ja samas eemale tõukab." 

Kui see lõik läbi lugeda, siis silme ette tuleb stsenaarium filmile "Mida mehed mõtlevad". Kõik on justkui arusaadav ja ülimalt loogiline, aga jooksev pilt aitaks paremini mõista. Paremini aitab seda teksti mõista ka ühe minu lugeja selgitus:

"Selline jutt oli ka mulle  arusaamatu, siis kui ma veel huupi lahmisin. 
Peale seda kui tegelesin oma emotsioonidega, proovisin nad viia mingiks ajaks "nulli" lähedale ja tagasi tulla ainult "vajalikuga" hakkavad sellised tekstid selgeks saama. Ülevoolav emotsioon on ühele osale meestest , "eluteed tappev". Kõik emotsioonid suurtes kogustes. Naiste "ülepumbatud" tunded tapavad mehe enda elu. Mees ei saa sinna midagi teha. Ta peab taanduma. Ainult naine saab suhet säilitada, hoides tunded "piiril". Selleks peab ennast tundma.  PIME AUTOT EI JUHI." (Ivar)

Kui Deida kirjutab justkui teooriat, mis jääb suurele osale ikka pisut segaseks, siis Ivar on suutnud selle poindi väga hästi sõnadesse voolida. 

Deida on muidugi kirjutanud ka seda, et  kui naise loomupärane energia sunnib mehe põgenema, on ta nõrk ning peab õppima püsiva armastusega naise torme vaigistama. 

Kui ma liidan Deida teooria, Ivari, kui Eesti mehe selgitused ja enese kogemuse, siis me jõuame ikka sinna, et naise väljakutse on õppida oma emotsioone ohjama ehk siis nagu piibel ütleb, et kõik on Sulle lubatud, aga kõigest ei pruugi olla Sulle kasu. Mis tõlgituna tähendab, et Sa võid ju olla kurb ja vihane jne, aga Sa ei pea seda kõike mehele välja näitama emotsiooni harjal olles. Naine on kuri, viis minutit hiljem on ta juba rahulik, aga meest sellised kõikumised viivad rööpast välja. Samal ajal ei saa ükski mees eelada, et naine on emotsioonitu ja tuim tükk. Naine on naine ja mehe asi on õppida seda naist taltsutama. Tulema toime iseendaga, naise tekitatud tormi keerises. Ehk siis meie erinevus on see, mis sunnib meid arenema, et luua harmooniat, teineteise mõistmist, toimivaid suhteid. 

Nii nagu minu suurimateks õpetajateks on olnud väga "kõvad kivid", väga tugeva karakteriga mehed, olen mina olnud oma metsiku emotsionaalsusega nende suurimaks väljakutseks. Me oleme tulnud kõik üksteist õpetama ja iga inimene on meie elus põhjusega. Nii nagu mina jään grammike liiga kangeks nõrkadele meestele jäävad mõned kangekaelsed liiga kangeks minu jaoks. Ja ju see ongi see ÕNN, mis peab inimest saatma, et õige paar saaks hinge pidi kokku seotud. Mõnel on oma õppetunnid saadud varem ja kõik käib libedalt, teised peavad oma piitsad ja präänikud oma eluarmastusega läbima.