kolmapäev, november 06, 2013

Kes me oleme?Naised!Mis me tahame?Ei tea!Kuname tahame?Kohe!

Ma ei julge isegi vaadata, kui palju on möödas minu viimasest blogipostitusest. Ilmselt liialt kaua. Facebook on mind hästi teeninud, kuid mõned teemad jäävad justkui liiga laiaks et sinna pildikese alla ära mahtuda. 

Meeste-naiste suhted on alati olnud teema, mis vajab FB seina asemel vähemalt ühe suure Lasnamäe paneelmaja seina, et midagigi öeldud saaks. Mulle tundub, et õnneliku suhte jaoks on vaja ikka tõesti õnne ennast. 

Muidugi on töö iseendaga üüratult oluline, aga samal ajal mõni ei jaga maast ega ilmast biiti, aga on vägagi õnnelikus suhtes. Mida teadsid meie esivanemad vaimsest kasvust või eneseabi raamatutest. Eks need "vana aja" abielud olid ka rohkem sellised "Viskam Mardi ja Mari paari ja vaatame, kas saab asja" stiilis. Ja siis tuligi mängu see õnnefaktor. Kui seal ikka oli see seemneke olemas, siis kasvas ilus ja tugev puu, kui polnud, siis see kidur oks lihtsalt hoiti laste jms abil surmatunnini koos. 

Tänapäeval, kus armastuse mõiste on järjest segasemaks muutunud ning seda tihtilugu enam üldse väärtuseks ei peeta, leidub igasugu raamatuid nii meestele, kui naistele. Üks minu lemmikkirjanikke, kes suhetest kirjutab, on David Deida. Üht tema raamatut lugedes mõistsin, et see igavesest ajast igevesti kestnud häma, et naised on nii keerulised ja vajavad 1000 lk manuaali, samal ajal kui meeste olemus on lahtiselgitatav 20 leheküljega, ei vasta sugugi tõele. Tegelikult ei jää mehed meit sugugi maha - samasugused seest siiruviirulised ja pealt kullakarvalised. 

Selleks, et midagi läbi hammustada, tuleb muidugi alustada tööst iseendaga... Tsiteerin Teile üht kirjakohta Davidi piiblist naistele: 

"Sinu naiseliku energia metsikumate ilmingute vastu võib tal isegi tülgastus tekkida. Tegelikult ei lükka mees Sinu tundeid tagasi, ta lihtsalt ei taha, et elu teda piiraks - aga Sinu tunded on tõeline elu./""/Mida enam sa oma naiselikus energias oled, seda ligitõmbavamaks sa talle muutud. /""/Sinust saab kokkuvõttes see, mis teda elus köidab ja samas eemale tõukab." 

Kui see lõik läbi lugeda, siis silme ette tuleb stsenaarium filmile "Mida mehed mõtlevad". Kõik on justkui arusaadav ja ülimalt loogiline, aga jooksev pilt aitaks paremini mõista. Paremini aitab seda teksti mõista ka ühe minu lugeja selgitus:

"Selline jutt oli ka mulle  arusaamatu, siis kui ma veel huupi lahmisin. 
Peale seda kui tegelesin oma emotsioonidega, proovisin nad viia mingiks ajaks "nulli" lähedale ja tagasi tulla ainult "vajalikuga" hakkavad sellised tekstid selgeks saama. Ülevoolav emotsioon on ühele osale meestest , "eluteed tappev". Kõik emotsioonid suurtes kogustes. Naiste "ülepumbatud" tunded tapavad mehe enda elu. Mees ei saa sinna midagi teha. Ta peab taanduma. Ainult naine saab suhet säilitada, hoides tunded "piiril". Selleks peab ennast tundma.  PIME AUTOT EI JUHI." (Ivar)

Kui Deida kirjutab justkui teooriat, mis jääb suurele osale ikka pisut segaseks, siis Ivar on suutnud selle poindi väga hästi sõnadesse voolida. 

Deida on muidugi kirjutanud ka seda, et  kui naise loomupärane energia sunnib mehe põgenema, on ta nõrk ning peab õppima püsiva armastusega naise torme vaigistama. 

Kui ma liidan Deida teooria, Ivari, kui Eesti mehe selgitused ja enese kogemuse, siis me jõuame ikka sinna, et naise väljakutse on õppida oma emotsioone ohjama ehk siis nagu piibel ütleb, et kõik on Sulle lubatud, aga kõigest ei pruugi olla Sulle kasu. Mis tõlgituna tähendab, et Sa võid ju olla kurb ja vihane jne, aga Sa ei pea seda kõike mehele välja näitama emotsiooni harjal olles. Naine on kuri, viis minutit hiljem on ta juba rahulik, aga meest sellised kõikumised viivad rööpast välja. Samal ajal ei saa ükski mees eelada, et naine on emotsioonitu ja tuim tükk. Naine on naine ja mehe asi on õppida seda naist taltsutama. Tulema toime iseendaga, naise tekitatud tormi keerises. Ehk siis meie erinevus on see, mis sunnib meid arenema, et luua harmooniat, teineteise mõistmist, toimivaid suhteid. 

Nii nagu minu suurimateks õpetajateks on olnud väga "kõvad kivid", väga tugeva karakteriga mehed, olen mina olnud oma metsiku emotsionaalsusega nende suurimaks väljakutseks. Me oleme tulnud kõik üksteist õpetama ja iga inimene on meie elus põhjusega. Nii nagu mina jään grammike liiga kangeks nõrkadele meestele jäävad mõned kangekaelsed liiga kangeks minu jaoks. Ja ju see ongi see ÕNN, mis peab inimest saatma, et õige paar saaks hinge pidi kokku seotud. Mõnel on oma õppetunnid saadud varem ja kõik käib libedalt, teised peavad oma piitsad ja präänikud oma eluarmastusega läbima.

Kommentaare ei ole: