teisipäev, juuli 07, 2009

Kahlil Gibrani sulest

Kui ma vajan vaimutoitu, siis üks minu lemmikuid on Gibran... Siin on mõned tema read, mis kõnelevad kaunilt Arust ja kirest.

Ja preestritar kõneles uuesti, öeldes: Kõnele meile Arust ja Kirest.
Ning ta vastas nõnda:
Tihtigi on teie hing lahinguväli, kus teie aru ja otsustusvõime on sõjajalal teie kire ja himudega.
Kui võiksin vaid olla lepitaja teie hinges, nii et lahkhelidest ja kademeelsusest tema osade vahel võiks sündida ühtsus ja harmoonia.
Aga kuidas võiksin ma seda, kui teis endis pole lepitust, õieti armastust oma kõikide loomuosade vastu?

Aru ja kirg on teie meresõitja hinge rooliratas ja puru.
Kui üks või teine viga saab, siis jääte kas pillutada lainete meelevalda või triivima ulgumerele.
Sest aru, kui ta üksipäini valitseb, on ahistav jõud; ja valveta jäänud kirg on leek, mis põleb omaenda hävinguni.
Sellepärast laske oma hingel ülendada oma aru kire kõrgustesse, et ta võiks hõisata;
Ja las ta juhtida teie kirge targu nii, et teie kirg võiks iga päev elada läbi uuestisünni ning nagu fööniks tõusta omaenese tuhast.

Kommentaare ei ole: