Whirligig

Kallid sõbrad...

Ma endiselt elan! Lihtsalt...emotsionaalne karussell on pöörelnud viimastel nädalatel täis kiirusel ja ma pole osanud seda peatada, ainus võimalus oli lihtsalt maha hüpata, piltlikult öeldes olen olnud põrutusest oimetu.


Teate ma praegu vaatan Boyzone esinemist ja mõtlen, et totakatest poistebändidest on välja kasvanud tõsiselt võetavad mehed ja hea on kuulata meesvokaali, kes on kasvanud ajaga ja saanud küpseks. Samamoodi on menubändiga Take That, kunagi olid nad lihtsalt ilged pubekad ja ilmselt seda oli ka kuulajaskond, nüüd aga on nad nö valminud ja nagu meestega ikka, et aastatega muutuvad nad aina paremaks.



Krt, mehed ei oska end tänapäeval tahetuks teha. Ja olgem ausad, kas meie naisedki oskame. See on lihtsalt nii loomulik, et me näitame välja seda, mida me tunneme ja muutume talumatuteks. Mina olen sellist sorti tüdruk, et alguses on mulle iga uus persoon jõle huvitav ja äge ja ma hüppan pea ees vette, proovides kohe järele mis puust mees on, kui kergelt ta provotseerimisele reageerib. Ja fakt on see, et kui mees on nõrk, siis ma istun nädal aega mullis, lasen end poputada ja komplimentidega üle külvata ja siis prauh, see sama roosa mull hakkab mind ahistama. Vahel ma tunnen, et ma ei talu olla armastatud või hinnatud. See on kahe otsaga asi, sest ma tõesti tahan olla oma sõprade ja pere poolt hinnatud jne, aga ma ei talu sellist intensiivset mehearmastust. Ma suudan seda nautida mingi periood, aga mul saabub üledoos nii kergesti. Ma jälestan mehi, kelle jaoks on armastus nagu facking roosamanna vaht. Iga teine lause sisaldab fraasi – kui ilus, andekas, armas , tore või jumal teab mis asi sa veel oled. See ajab mul südame pahaks! Ma ei taha meest, kes pakub mulle ainult liimipulka. Ma ei v2ida, et mulle ei meeldi mehed, kes oskavad ja julgevad tundeid näidata ja emotsioone sõnadesse panna, aga kui sellega liiale minna, siis ma tunnen, et keegi üritab mu vabadust võtta ja ma jooksen koopasse peitu. Mees ei saa olla nii tossike, et peab naist asjade või sõnadega ära osta. Minu jaoks on mees, see, kellega on mul ka 2 päeva pärast tutvust millestki rääkida. Tänapäeva suurim viga suhete juures on, et laskutakse kiirelt füüsilisele tasandile. Ütle mehele seks ja ta muust enam ei mõtlegi. Siis ei taha keegi enam intelligentsematel teemadel rääkida. Iga naine tahab olla ihaldatud, vaadake siin ongi lõks, millesse naised langevad. Ma tean nii mõndagi paari, kes läbi armukesesuhte on üksteist leidnud, hea seks on neid liitnud. Aga selliseid juhtumeid on 1 1000st, enamik inimesi avastavad just linade vahel, et vaimselt või intellektuaalselt pole neil oma partneriga mitte midagi ühist.


Te küsite mida naised tahavad? Ma võin Teile oma kogemusest öelda, et nad ei tea seda isegi. Ühel hetkel ma panen patta end nende inimestega, kes pole üldse püsisuhte inimesed, sest ma tüdinen kiiresti, teisel hetkel ma mõtlen, et oma loomuselt ma just oleksin seda tüüpi. Ilmselt elus tulebki lihtsalt voolata ja kui me tunneme, et me oleme valmis kindlaks otsuseks, olukord ja aeg on soodne, siis me lihtsalt ehitame oma elu üles.

Minust on saanud tõeline tunnetevihkaja, ma karjuks ainult nende peale, kes väidavad endil tundeid olevat. Ja ma vihkan kui ma ise tõusen teadmisega, et need võivad minul olla. Tunded – need on need mille üle me ei oma kontrolli, ei enda ega teiste omade üle ja sellepärast inimesed kardavadki, sh mina ise. Sest me oleme harjunud kõige üle oma elus kontrolli omama. Ma vihkan kui ma pean teisele haiget tegema ja ega ma ise ka pole just valmis oma südant põrandale kildudeks viskama.

Siin Uks olen ma õppinud inimsuhetest ühe tõe(milles ma ilmselt olen a varem pikalt jahunud, aga kordamine on tarkuseema). Ära muuda oma meest tuhvlialuseks! Mõned naised on sellised toredad fuuriad, et võtavad kogu mehe palga käest ja siis mees peab käima ja paluma õlleraha või kingi raha naisele endale. Ma ei suuda vaadata mehi, kes peavad üksi rabama või kes peavad nõustuma iga otsusega, mille naine vastu võtab. Jumala eest mehed, ärge laske armastusel end nii pimedaks teha! Mul pole kodututest kassidest ka nii kahju, kui ego maha surutud meestest. Ja ma ei saa aru neist naistest, mis rahulduse Sa saad, kui Sa võtad mehelt iseseisvuse, otsustusõiguse, vabaduse ja õiguse olla iseenda peremees ja seeläbi olla perele kasulik ja vajalik. Ükski mees ei ole naise ori ja ükski naine ei tohiks olla mehe nuiaalune.

Mul on olnud igatepidi hullumeelne nädal. Nädala alguses sain teada, et reedel on mul üks esinemine ja kuna minu proovid on neljapäeviti, siis hiliste öötundideni panime harmooniaid paika ja õppisime uusi lugusid. Reedene kontsert oli heategevuslik ja ma tegelikult täitsa nautisin. Lapsed on tõeliselt mõnus publikum, kuigi oma kisa ja tantsimisega võivad nad ka päris segav faktor olla, aga seal oli üks u 11-12 a poiss, kes on mind ka varem kuulamas käinud ja ta tuli minu juurde enne kui ma alustama pidin ja lihtsalt kallistas mind. Kui mu oma lapsed ilmselgelt rippusid mul sellepärast käeotsas, et nad tajusid, et ma olin selle õhtu kõige surema tähelepanu all olev inimene, siis selle poisi kallistus oli lihtsalt siiras poolehoiu näitamine. See kallistus oli väärt minu hullumeelset nädalat. Vahel me muud ei vajagi, kui et inimesed oleksid vait ja näitaksid oma tundeid k6ige lihtsamal ja siiramal moel.

Kas te olete kunagi tundnud, et te tahaksite kolida üksikule saarele, et teil on lihtsalt kõigest ja kõigist villand? Ainus inimene, kelle peale mul hing täis ei lähe on mu kitarrist, ma küll vahel olen neljapäevaks nagu laip, aga muusika on jääb mu teraapiaks.


Vahel ma lihtsalt tunnen väsimust ja ma tean, et seda väsimust tekitavad inimesed. Nagu oleks energiavampiiri hambusse sattunud. Mul on vaja lihtsalt korralikku puhkust ...