pühapäev, november 15, 2015

Mis meist saab?

Mis meist saab? See on igati õigustatud küsimus iga eestlase huulil. Juba kuulus selgeltnägija Vanga rääkis, et õige pea valitsevad Euroopat moslemid. Kõik näibki sinna suunas liikumas ja seda peadpööritava kiirusega. 13nda novembri sündmused Pariisis on lõpuks ometi hakanud avama inimeste silmi. Me seisame sõja lävel – õigemini on sõda juba alanud. Mitte väga ammu ei olnud see päev, kui läbi Helsingi kesklinna marssis hirmuäratav mass,  araabiakeelsed laulukesed huulil ja võidurõõmus nägu peas. Helsingis! 80 km kaugusel Tallinnast! Mõistate?

https://www.youtube.com/watch?v=h4-BXs3_fPM


Kellele me valetame? On ilmselge, et on alanud Euroopa vallutamine ning pole ka saladus, et Euroopa ise, eesotsas Saksamaa ja maailmapäästja Merkeliga on selleks loa andnud. See on väga armas, et meie riigijuhid kutsuvad üles olema abivalmid, sallivad ja tolerantsed, aga suur abivalmidus läheb meile varsti maksma kodumaa. Kõrv puhkab aatelisi hüüdlauseid kuuldes stiilis:”Let’s make love, not war”, aga kiskja vastu hea sõnaga on umbes sama, kui metsas kurja hunti kohates oleks Punamütsike naeratanud ja öelnud:”Tule minu juurde, ma pakun Sulle moosisaia.” Hallo!!! Ärgake seltsimehed! See sama puder, mida pagulased koeratoiduks nimetasid on tänane moosisai ja meie oleme need punamütsikesed, kes varsti nahka pistetakse. Kas te olete vaadanud mõnda videot, kus ISISe vennad küma närviga süütud inimesed rivvi sätivad ja maha lasevad? Kas te saate aru, et need pole inimesed, kelle juurde Sa lähed oma lillelapse jutuga ja kes selle peale kalashnikovi nurka viskab ja koos teiega teed tuleb jooma.

Siin on üks stiilinäide hea ja kurja võitlusest. Kes teist tahaks minna selle venna juurde jutuga, et:”Ole mees, ära tee nii!Teeme kalli.” 

https://www.dailymotion.com/video/x25fbpn_%D0%BC%D0%B0%D1%81%D1%81%D0%BE%D0%B2%D1%8B%D0%B9-%D1%80%D0%B0%D1%81%D1%81%D1%82%D1%80%D0%B5%D0%BB-%D0%BE%D0%BA%D1%80%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%BD%D0%BE%D1%81%D1%82%D0%B8-%D0%B0%D1%8D%D1%80%D0%BE%D0%B4%D1%80%D0%BEm%D0%B0-%D1%81%D0%BF%D0%B0%D0%B9%D0%BA%D0%B5%D1%80-%D0%B8%D1%80%D0%B0%D0%BA_news

Kuna olukord maailmas on väga kriitiline olnud juba pikemat aega, lihtsalt tavakodanikud on silma kinni pigistanud, siis mina olen juba varakult end teemaga kurssi viinud. Ma olen viimasel ajal lugenud sel teemal palju, vaadanud kõiksugu dokumentaalne, arutlenud seda teemat asjatundjatega ja riigikaitse küsimustes pädevate inimestega ja kui varem oleks ma olen shokeeritud Trumpi väljaütlemisest, et Pariisis oleks saanud ehk midagi ära hoida, kui inimesed oleksid relvastatud, siis täna ma mõistan, et tegelikult on härral õigus. Ka eestlane peaks kaaluma relvaloa tegemist ning relva soetamist. Ma saan aru, et see kõlab hirmuäratavlt ja enamikele seostub relv mingite Lasnamäe pättidega, kes sellega tanklaid ja kullapoode röövimas käivad, aga relv rumala inimese käes on sama ohtlik nagu kööginuga kurja inimese käes. Kes tahab kedagi tappa või röövida, siis teeb ta seda nagunii – vahendeid valimata. Miks aga relv võiks olla kasulik, on see, et kui toimub samasugune rünnak nagu nt Pariisis, siis oskajal inimesel, kes tõesti oskab relva käsitleda oleks võimalik ründajat tulistada ja seeläbi ehk päästa sadade inimeste elu. Relvaluba ei väljastata mingitele suvalistele inimestele – see eeldab meditsiinilist taustakontrolli, koolitust, eksamit jne. See Lasnamäe kriminaal vaevalt on relvaloa ja ametlikult registreeritud relva omanik. Ei tohi ajada segamini kahte asja  - turvalisuse tagamine ning  enesekaitse ja kuritegevus ning kriminaalid. See on sama, et on  nuga – üks kasutab seda gurmee toitude tegemiseks, teine naabrimehe pussitamiseks. Mida rohkem on relvasid kasutusel inimeste käes, kes tahvad seista meie kõigi turvalisuse eest, seda turvalisem meil kõigil on.

Mind paneb isiklikult imestama, et eestlased on hetkel kogu pagulasteemaga viidud viimse piirini ja valitsuse suhtes ollakase väga tõrksalt meelestatud. Osati on see ka õigustatud, sest tõepoolest ka mina ootan juba laupäeva varahmmikust saadik peaministri avalikku pöördumist, mis oleks konkreetne ja hõlmaks endas plaani, et mis meist siis õigupoolest saab? Kuna jõuab kohale, et liigliberaalne poliitika ning lillelapse mentaliteet ei ole praegu meie rahvale sobilik. See on hukatus! Ma ülearu ei muretse ainult sellepärast, et ma tean, et meie riigikaitsesfäärides on väga pädevad inimesed, aga see ei tähenda, et riigijuhid ei peaks rahvaga olema kontaktis, neid julgustama ja kuulama, mida rahvas arvab. Hetkel näen ma ainult pea liiva alla peitmist ja roosat mulli. “Tunneme prantslastele kaasa, terrorism on paha-paha.” No shit, Sherlock! Mis edasi? Kuhu edasi? Kuidas edasi? Millised on reaalsed sammud meie rahva ja riigi turvalisuse tagamiseks? Ma ei ole kindlasti rassist, minu tutvusringkond on piisavalt  lai ja sisaldab endas ka moslemeid jt veidratest või vähem veidratest usulahkudest ja religioonidest inimesi, aga hetkel tuleb mõelada mitte niimoodi, et me oleme kole pahad, kui me põgenikke ei aita, vaid me peame seisma hetkel oma rahva ja rahva turvalisuse eest ja see ei tee meid halvemateks inimesteks, kui me soovime säilitada oma kodumaal rahu ja mitte lubada siia inimesi,  kellega paraku kaasneb kõrgendatud oht meie turvalisusele. Õppigem teiste vigadest,  soomlased, rootslased – kõik nad olid sallivad, head ja tolerantsed, aga on nad nüüd õnnelikud ja tunnevad end jube hästi oma headuse pärast? Ei, nad on hirmul, sest “külalised” otsustasid, et tulen justkui külla, aga tegelikult võtan majapidamise üle. 

Paankaks pole põhjust. On asju, mida me ei saa muuta ja kontrollida, aga kindlasti saab iga eestlane midagi ära teha nii iseenda turvalisuse, kui meie kodumaa heaks. Ja meie poliitikutelt ootan endiselt otsusekindlust, selget sõnumit ning visiooni ja kommunikatsiooni rahvaga. Ma saan aru, et meil on kohustused liitlasriikide ees, ma saan aru, et kõigil on kahju sõjapõgenikest, aga prioriteedid on tarvis paika panna. Kas me lohiseme kelguna suuremate järel või julgeme lõpuks ka ise mõleda, öelda ja otsustada? Ma ei ole mingi Euroopaliidu vastane ja ma väga toetan koostööd USAga jne, aga vabandae, kui ikka Merkeli sugune  oma lauslollusega meid kõiki hukatusse viib, siis võiks ju olla keegi, kes julgeb midagi öelda!!!??? Ma tahan ka hea inimene olla, ma tahan ka salliv olla, aga ma ei taha nii salliv olla, et lõpuks oma kaasmaalasi pean matma või oma kodumaalt jalga laskma. 

4 kommentaari:

Liina ütles ...

Mina isiklikult olen alati tundnud, et punamütsikese muinasjutt on õõvastav...mis hea lõpp see on kui sa teise kõhu lõhki lõikad, kive täis topid ja siis surnuks uppuda lased....JUBE! Selliseid tegusid ei õigusta väide: aga ta oli ju paha.
Sa arvad, et lahenduseks oleks relvad tavakodanikel???? Palun ütle, et sa teed nalja! Kas sa näed ka, millised inimesed ümberringi on, kui palju on suletud uste taga vägivalda, kui palju sallimatust meie sees on ja sa tahad sellistele inimestele, veel relvad kätte anda??? Misassja :D
Et Eesti pääseks ka ikka koolitulistamiste edetabelisse? "Aga näe vähemalt saame ohtliku moslemi tänaval maha lasta enesekaitseks"
Selle asemel, et probleeme juurde tekitada, võiks mõelda lahendustele, mis annavad meile juurde turvatunnet ja sallimist, mitte vihkamist ja hirmu.

Mina ei tea mis inimestega sina rääkinud oled, mida lugenud ja mis dokumentaale vaadanud....mina olen reisinud ja välismaal elanud ja kuigi tõesti leidub pealetükkivaid ning ebameeldivaid võõramaalasi, kes näiteks itaalias on end mugavalt sisse seadnud turiste tüssama, siis olen ma kohanud ülemaailma ka suurepäraseid inimesi, kes on lahkunud indiast, iraagist, egiptusest, malaisiast just sel põhjusel, et nad tahavad paremat tulevkku ja mul on nii hea meel, et neid inimesi kohanud olen! Nad on üleskasvatatud väga ranges kultuuris ja seda on imeilus vaadata kuidas nad on võtnud endale eesmärgiks õppida elama teisiti.

Mida me tegelikult tegema peaks ei ole mitte piiri kinni panemine, ega ka pimesi igaühe vastu võtmine vaid reaalselt nende inimestega tegelemine. Et võtta see aeg ja õppida neid tundma ning tutvustama neid meie kultuuri. Riigile siinkohal on küsimus selles, kas me tahame näida abivalmid ja nad lihtsalt vastu võtta, või tahame me tõesti neid aidata ja selle jaoks ka sobiva süsteemi välja arendada ja neisse vajalikku aega ning hoolt investeerida.

Viha ja vägivald ei vii meid küll sellise eesti poole, mille kodanikuks olla soovin!

Alikee Kubi ütles ...

Suured tänud! Väga hea ja asjalik jutt. Et säiliksime ka edaspidi rahvusena,peame kõik nii mõtlema-tundma.

kaidoruuder ütles ...

Ilus.

Mauno Kuus ütles ...

Päikest!
Lahendus on lihtne. Ainus partei, kelle eesmärgiks on euroopaliidust lahkumine on Eesti Iseseisvuspartei. EKRE tegeleb vaid pagulasteemaga. Kõik ülejäänud ajavad mingit liberaalset poliitikat, kus tegelikuses vaid raha kokku kühveldatakse ja euroopa liitu kummardatakse. Seega, enne pole mõtet mingil valitsusel tagasi astuda, kui midagi radikaalset asemele ei tule. Radikaalsus on aga ainus võimalus turvalise eesti riigi säilimiseks. Ühtegi muud võimalust pole. Või on? Relvad pole mingi lahendus. Liiga palju ogaraid on ka meie seas ja relv ise-enesest provokaatorina kutsub juba esile konflikti. Juba selle nägemine, eriti alkoholilembelise eestlase silmis. Meil on valida vaba ja iseseisva rahvusriigi ja euroopa kubermangu vahel. See viimane on end juba piisavalt tõestanud - vaata mis suunas aga tahad. Sellel nn. liberaalsel armastamise poliitikal on tagajärjed mis aina süvenevad. Kas lepime olukorraga? Olen ka sellega nõus, kuid sellisel juhul võiksime sellise sõna nagu "eesti" ära unustada. Toompea marionetid kubermangu vallavalitsuse töötajateks nimetada ja üldse - kõik euroopa rahvuste nimed ära keelata. Oleme siis need armastavad eurooplased. Peagi saavad ka loomad inimõigused ja kakas isast koera hakkavad meie lapsi adopteerima. Viimane lause oli muidugi iroonia. PunaMusta antifa maailmavaade võib hea olla, kuid ei taga turvalisust. Sellega lõpetan.
Lugupidamisega - Musthaldjas -